Obsah (8)

§ 361§ 423§ 173§ 168§ 162§ 150§ 427§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Kohtujurist Aalo Kukk Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2023, Kuressaare Tsiviilasja number 2-17-5938 Tsiviilasi OÜ Rõduklaasid hagi Akts

) § 361 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse.

§ 361

lg 1 näeb ette, et kohus uuendab peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega (

§ 361lg 3).

1. Asja materjalidest nähtuvalt on käesolevas tsiviilasjas esitatud hageja nõue hõlmatud tsiviilasjas 2-17-10905 kinnitatud kostja saneerimiskavaga. Kostja saneerimismenetlus on jõustunud kohtumäärusega lõpetatud saneerimiskava tähtaja möödumisega. Saneerimisseaduse (SanS) § 53 lg 2 näeb ette, et võlausaldaja saab saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude pärast saneerimiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna ainult saneerimiskavas kokkulepitud, kuid saneerimiskava kohaselt täitmata ulatuses. SanS 45 lg 5 järgi on kohtu kinnitatud saneerimiskava täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes. Seega osas, milles hageja nõue kostja vastu jäi kostja saneerimiskava kohaselt täitmata, on hagejal olemas kostja saneerimiskava näol täitedokument.
2. Kuna hageja nõue on kostja saneerimiskavaga hõlmatud, ei saa ta oma nõuet kostja vastu eelviidatud SanS § 53 lg-st 2 tulenevalt hagimenetluses maksma panna. Kohus jätab hagiavalduse seetõttu

§ 423

lg 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, sh määruses, millega kohus jättis hagi läbi vaatamata.

§ 168

lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Aluseid

§ 168lg-tes 3–5 sätestatu kohaldamiseks antud asjas ei esine.

Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb kohaldada

§ 162lg-t 4 ja jätta menetluskulud mitte hageja, vaid poolte endi kanda.

Hagi läbivaatamata jätmist antud juhul hageja mõjutada ei saanud ja seega oleks kostja menetluskulude jätmine hageja kanda asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane. Kohus leiab, et praegusel juhul on asjakohane arvesse võtta, et hageja nõue sai lahenduse kostja saneerimismenetluses. Menetluskulude jaotus selliselt, et kumbki pool kannab oma kulud ise, järgib ka SanS § 41 2 lg 1 sätestatud saneerimismenetluse kulude jaotust, mille kohaselt jäävad saneerimismenetluse kulud ettevõtja kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis rahaliselt kindlaksmääratavaid hüvitatavaid menetluskulusid praeguses kohtuasjas pole ja

174 lg 1 alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks puudub vajadus. 9. Hagejal on

§ 150

lg 1 p 3 alusel õigus saada tagasi hagi esitamisel tasutud 600 euro suurune riigilõiv.

§ 150

lg 4 näeb ette, et kohus tagastab riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti ning menetlusosalisele või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastab kohus hagejale pärast sellekohase taotluse saamist. Taotluses tuleb ära näidata kellele ja millisele arvelduskontole tuleb riigilõiv tagastada. 10. Maakohtu määruse peale, millega avaldus jäetakse läbi vaatamata, võib

§ 427alusel esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(digitaalselt allkirjastatud) kohtunik 3