02.08.2021 esitas võlgnik kohtule aruande. 10.11.2021 toimund ärakuulamisel on võlgnik kohtule selgitanud, et on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele mõned väljamaksed teinud. Võlgnik ei tööta ega õpi, sissetulekut pole, raha annavad talle vanemad ja abikaasa. Võlgniku väidete kohaselt on tal probleeme tervisega, kuid töövõimetust talle määratud ei ole. Võlgniku selgituste kohaselt on tal küll oma firma, kuid firmal tööd ei ole. Ükski võlausaldaja ärakuulamisele ei ilmunud. Võlausaldaja kohtutäitur H K on kohtule esitatud kirjalikus seisukohas märkinud, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldajad E I S, E L I AS, E V M T kaudu ja kohtutäitur K P on kohtule esitatud vastustes teatanud, et võlgniku kohustustest vabastamiseks puudub alus. Võlausaldaja B F OÜ on kohtule teatanud, et nõustub võlgniku kohustustest vabastamisega. 2 2-15-7478 II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Alates 24.12.2022 kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt enne füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Pankrotiseaduse (
) § 175 lg 5 kohaselt kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Harju Maakohus kuulutas 06.07.2015 välja A B´i pankroti. Kohus lõpetas 03.05.2016 määrusega A Bi pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas kohustustest vabastamise menetluse, määrates võlgniku enda täitma usaldusisiku kohustusi. 03.05.2016 määruse kohaselt oli võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgmiselt: E I S 460.26 eurot, F A E 574.57 eurot, kohtutäitur H K 43.42 eurot, R OÜ 521.66 eurot, E V R T K kaudu 1 031.14 eurot, E L I AS 1 595.90 eurot ja kohtutäitur U T 13.33 eurot. Võlausaldaja kohtutäitur U T on käesolevaks ajaks ametist tagandatud ning tema õigusjärglaseks on kohtutäitur K P. Kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamiseks puudub alus. Samuti puudub alus kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks
Kohtu hinnangul on võlgnik rikkunud
nimetatud kohustusi, jättes täitmata kohustuse tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda pole, siis seda otsima ning kohustuse mitte varjata oma sissetulekuid ja vara. Vastavalt
lg 1 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, 2) võlgnik on rikkunud süüliselt käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist- kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohtu hinnangul on võlgnik käesoleval juhul rikkunud
lg 2 tulenevat kohustust otsida aktiivselt sissetulekut ja esitada kohtule tõesed andmed oma sissetulekute ning varade kohta. Võlgnik selgitas 10.11.2021 toimunud ärakuulamisel, et ta ei ole viimased 5 aastat töötanud, kuid töötuna arvel ei ole. Võlgniku selgituste kohaselt on tal ka oma firma, kuid sissetulekut ta sealt ei saa. Objektiivseid põhjuseid, mis on senini takistanud võlgnikul töö ja sissetuleku leidmist, võlgnik välja tuua ei osanud. Võlgniku väitel on tal terviseprobleemid, kuid 3 2-15-7478 töövõimetust talle määratud ei ole. Võlgnik ei ole kohtule esitanud tõendeid oma tervisliku seisundi kohta. Kohtule esitatud võlgniku kontoväljavõttest nähtuvad laekumised erinevatelt isikutelt. Võlgnik ei osanud kohtuistungil laekumisi selgitada, väidetavalt on mõned inimesed võlgnikule võlgu, mõnele on võlgnik müünud oma asju, vahel annavad võlgnikule raha tema vanemad ja abikaasa. Võlausaldajad E I S, E L I AS, E V M T kaudu ja kohtutäitur K P vaidlevad võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. E L I AS on kohtule teatanud, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses teinud kaks makset, kogusummas 150 eurot ning seega ei ole võlgnik andnud endast parimat, et oma kohustusi võlausaldaja ees arvestatavas ulatuses täita. Kohtutäitur K P on kohtule esitatud vastuses välja toonud, et võlgnik on varjanud oma sissetulekuid ja jätnud usaldusisikule üle andmata 75% sissetuleku osast. E V M T kaudu on kohtule esitatud kirjalikus selgituses märkinud, et kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnik oma kohustuste katteks tasunud 150 eurot, mis teeb 14,55% nõudest. Kohtu hinnangul võib olemasoleva informatsiooni pinnalt järeldada, et võlgnik on tulutoova tegevuse otsimisel olnud kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel täielikult passiivne või siis varjanud enda tegelikke sissetulekuid. Võlgniku selgitused, et ta ei tea, kes on need isikud, kes talle rahaülekandeid teevad, ei ole kohtu hinnangul usutavad. Kuna võlgnik enda sõnul juba aastaid ei tööta, siis tekitavad võlgniku tegelikes sissetulekutes kahtlusi ka võlgniku väited sõpradele raha laenamise kohta. Võlgniku käitumisest võib järeldada, et võlgnikul puudub tegelik huvi oma kohustuste täitmise vastu. Riigikohus on 02.11.2016 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-16 märkinud, et
lg-s 2 sätestatud teabe andmise kohustuse rikkumine toob kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, mis seisnes selles, et võlausaldajatele jäeti välja maksmata raha, mida nad olid
Riigikohus on 05.10.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 selgitanud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.
lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (
Kohus on seisukohal, et võlgnik on käesoleval juhul tahtlikult rikkunud kohustust otsida tulutoovat tegevust, samuti sissetulekute kohta teabe andmise kohustust, kahjustades seega võlausaldajate huve. Eeltoodust tulenevalt tuleb A B jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
lg 8 kohaselt kui kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuivõrd kohus keeldub A B´it pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast tuleb A B´i kohustustest vabastamise menetlus lõpetada.
Kohus leiab, et A B tuleb enda usaldusisiku kohustustest vabastada.
lg 7 kohaselt avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 4 2-15-7478 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.