lg 1 alusel Kannatanu X esindaja vandeadvokaat Risto Käbi, määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta kannatanu X esindaja vandeadvokaat Risto Käbi määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus lõpetas 14. septembri 2023 määrusega kohtuasjas 1-23-3840 kriminaalmenetluse
Sama määrusega kohustas maakohus süüdistatavat hüvitama 6 kuu jooksul määruse jõustumisest kannatanu X-le menetluskulu 6771,60 eurot. 2. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse kannatanu X esindaja vandeadvokaat Risto Käbi, kes taotleb selle tühistamist ja kriminaalasja saatmist tagasi maakohtule uueks lahendamiseks, sh tsiviilhagi lahendamiseks. Oma taotlust põhjendab kaebaja kokkuvõtlikult järgmiselt. Maakohus lõpetas kriminaalasja, lahendamata kannatanu tsiviilhagi kahjunõuet hüvitisele kohtu äranägemisel ja panemata süüdistatavale kohustust kahju hüvitamiseks kannatanule.
p-s 10 sätestatud kaebeõiguse piirang ei hõlma kõiki küsimusi, mille kohus kriminaalmenetluse lõpetamise määruses lahendab (RKKKm 3-1-1-3-17, p 31). Sama lahendi p-s 10 on Riigikohus märkinud, et kaalutlused, millest lähtudes on seadusandja
ps 10 välistanud avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamise, ei pruugi kehtida kõigi kriminaalmenetluse lõpetamisel tehtavate otsustuste puhul. Seaduse tõlgendamise abil tuleb välja selgitada, kas vastav otsustus on kaebeõiguse piirangust hõlmatud või mitte. Riigikohus on leidnud, et edasikaebe keeld hõlmab vaid sellist kriminaalmenetluse lõpetamise määrust, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut järgivalt. Kohtumääruse või selle osa vaidlustamisele, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava nõusolekuta, kaebepiirang ei laiene. Need seisukohad puudutavad ka küsimusi, milles kohus ei ole seisukohta võtnud, aga oli kohustatud seda tegema. Samuti ei saa piirang hõlmata olukorda, kus kohus lõpetab kriminaalmenetluse, kuid ei pane süüdistatavale seadusest tulenevat kohustust kannatanule tekitatud kahju hüvitamiseks. Määrus, mis ei järgi oportuniteedi tingimusi, on vaidlustatav. Kohus rikkus määrusega kannatanu õigusi, jättes arvestamata kannatanu tsiviilhagi. Kohus oli
Kannatanul on õigus nõuda süüdistatavalt kahju hüvitamist. Kohtul puudus valik, see oli kohustuslik. Kannatanu esitas
p 10 kohaselt ei ole
6. Määruskaebuses selgitab kannatanu esindaja, et Riigikohus on pidanud teatud juhtudel
alusel tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määrust määruskaebe korras vaidlustatavaks, olenemata
Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt kinnitanud, et kannatanul ei ole õigust vaidlustada maakohtu otsustust lõpetada süüdistatava suhtes kriminaalmenetlus
Riigikohus on neis lahendites selgitanud, et
p-s 10 sätestatud edasikaebepiirangust ei ole hõlmatud ainult need maakohtu määruses tehtud otsustused, mis ei ole olemuslikult seotud lõpetamise otsustusega ehk mis ei ole seotud
Riigikohus on selgitanud määruse nr 3-1-1-113-10 p-s 12 sedagi, et vaidlustatav on see kohtumääruse osa, mis on tehtud kahtlustatava või süüdistatava nõusolekuta. Vaidlustatud kohtumäärus niisuguseid osi ei sisalda. Maakohtu 14. septembri 2023 määruse resolutsioonist nähtuvad vaid niisugused otsustused, mis on seotud
Nähtuvalt Harju Maakohtu 8. septembri 2023 istungiprotokollist, nõustus süüdistatav
lg 1 alusel menetluse lõpetamise ja talle pandud kohustusega hüvitada menetluskulu. Harju Maakohtu 14. septembri 2023 määruse resolutsioon kajastabki üksnes neid menetlusotsustusi. Seega jääb määruskaebus
7. Kaebaja ei ole otseselt taotlenud
p-s 10 sätestatud kaebepiirangu põhiseadusevastaseks tunnistamist, ent määruskaebuses on kannatanu esindaja väljendanud kahtlust, kas piirang on kooskõlas põhiseaduse §-ga 25. Viidatud sätte kohaselt on igaühel õigus õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Ringkonnakohtul kahtlusi kaebepiirangu põhiseaduspäraseuses ei teki. Kõnealune kaebepiirang ei võta kannatanult õigust nõuda kahju hüvitamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuse p-s 25 asjas nr 1-164665/224 selgitanud, et üldjuhul tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel jätta tsiviilhagi läbi vaatamata, kuid olukorras, kus kohus lõpetab kriminaalmenetluse
lg 1 alusel, jääb tsiviilhagi, mis on
lg-s 1 sätestatud korras menetlusse võetud, kuni kriminaalmenetluse uuendamise võimaluse äralangemiseni jätkuvalt kohtu menetlusse. Juhul, kui kriminaalmenetlus
lg 6 alusel uuendatakse, jätkub ka tsiviilhagi menetlus.
lg 2 kohaldamisel pole alust kriminaalmenetluse lõpetamisel jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Eelnev kehtib ka olukorras, kus isikule pandi kohustus hüvitada kannatanule kahju ulatuses, mis on väiksem tsiviilhagis nõutust. Kui isik täidab talle pandud kohustused tähtaegselt, ei ole kriminaalmenetluse uuendamiseks alust ja kannatanu saab esitada oma täitmata jäänud nõude tsiviilkohtumenetluses (RKKKo 1-16-4665/224, p 25; RKKKm 3-1-133-17, p 15). Riigikohtu eeltoodud seisukohad on asjakohased ka arutataval juhul. Kannatanu X tsiviilhagi on jätkuvalt maakohtu menetluses. Kui süüdistatav täidab talle pandud kohustuse, saab kannatanu esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluses. Kui süüdistatav jätab aga menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmata, uuendab maakohus kriminaalmenetluse ja lahendab X tsiivilhagi. 8. Määruskaebuses on kannatanu esindaja taotlenud ka määruskaebusmenetluses tekkinud menetluskulu hüvitamist. Sellekohaseid kuludokumente ringkonnakohtule ei esitatud. Arvestades, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohad andsid või pidid andma kannatanu vandeadvokaadist esindajale põhjust arvata, et suure tõenäosusega jäetakse määruskaebus läbi vaatamata, tulnuks kuludokumendid esitada määruskaebusega. 9. Juhindudes
(allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.