← Eesti

2-21-1720/12

Obsah (7)§ 317§ 423§ 663§ 667§ 316§ 428§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 3. november 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-1720 Kohtuasi a

) § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata. Kohus on ebaõnnestunult püüdnud kostjale hagiavalduses märgitud aadressile menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus on saatnud hagimaterjalid kahel korral tähtsaadetisena kostja aadressile, kuid hagimaterjale ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada. Esimesel korral on saadetis kaduma läinud, kohtule ei ole tulnud tagasi väljastusteadet ega saadetist. Teisel korral on kohtule tagastatud dokumendid tähtaja möödumisel. Hageja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata esitanud andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada. Kostja on Hiina Rahvavabariigi äriühing ning kohtul puuduvad täiendavad võimalused kostja andmete saamiseks. Kuna kohtul ei ole võimalik ühegi täiendava toiminguga saada teada kostja andmeid ega toimetada kostjale menetlusdokumente kätte, siis on kohus teinud mõistlikke pingutusi andmete saamiseks ja menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. 7. Maakohus leidis, et hageja taotlus menetlusdokumentide avalikult kätte toimetamiseks tuleb jätta

§ 317lg 6 alusel rahuldamata.

Arvestades, et kostja on Hiina Rahvavabariigi äriühing, ei annaks menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu tulemust, kuivõrd avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks Hiina Rahvavabariigis. Määruskaebus

  1. Hageja esitas 15.11.2022 määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 26.10.2022 määruse tühistada ja teha uue määruse, millega toimetada menetlusdokumendid (sh hagi menetlusse võtmise määrus) kostjale kätte avalikult.
  2. Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud põhjendamatult hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks rahuldamata, sest kõik

§ 317lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused olid täidetud.

Kohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, mille kohaselt on avaliku kättetoimetamise tõttu tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks Hiina Rahvavabariigis. Kohus ei ole soovinud hagejalt selgitust, 2 miks on hageja pöördunud Hiina Rahvavabariigis registreeritud äriühingu vastu kohtusse Eestis ning millist eesmärki hageja käesoleva menetlusega taotleb. Hageja ei soovi käesolevas menetluses tehtava lahendi tunnustamist ja täitmist Hiina Rahvavabariigis. Hageja soov on saada kohtulahend, mida võimaluse tekkimisel saaks täita Euroopas. Kostja on Euroopas ja Eestis äri tegev ühing. Seega on kostjal tõenäoliselt Euroopas või ka Eestis vara või vähemalt tulevikus tekib vara. Hagejal säilib kohtulahendi täitmise võimalus

  1. aastaks pärast kohtulahendi jõustumist ning on tõenäoline, et selle aja jooksul kostjal Euroopasse vara tekib.
  2. Kohtulahend annab hagejale võimaluse saada enda nõue kostja vastu rahuldatud kindlustusandja poolt. Hageja ja Luminor Liising AS vahel on sõlmitud faktooringuleping, millega on Luminori poolt faktooringu raames pakutava krediidikindlustusega kindlustatud ostjapoolse arvete mittetasumisega seotud riskid. Kindlustussumma väljamaksmise aluseks saab olla kohtuotsus, seal hulgas ka juhul, kui Eestis tehtud kohtuotsust ei õnnestu kostjale kätte toimetada ning Hiinas Rahvavabariigis täita.
  3. Maakohus on jätnud ebaõigesti hagiavalduse

§ 423lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata.

Kohus ei ole teinud mõistlikke pingutusi, et menetlusdokumente kätte toimetada. Ebaõige on kohtu väide, et hageja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata esitanud kohtule andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada. Hageja on esitanud kohtule teadaolevad kostja kontaktandmed. Kohus ei ole kordagi avaldanud, et esitatud andmed ei ole piisavad või sobivad. Kohus oleks sellisel juhul pidanud andma hagejale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja teistsuguste kontaktandmete esitamiseks. Menetluse edasine käik 12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 14.

§ 423

lg 1 p 8 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi. Ringkonnakohus leiab, et

§ 423

lg 1 p 8 alusel saab jätta hagi läbi vaatamata siis, kui menetlusdokumente ei ole võimalik kostjale mitte ühelgi viisil kätte toimetada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-179-14 p-s 11 selgitanud, et

§ 423

lg 1 p 8 kohaldamise põhiline juhtum saab olla see, kui kohus keeldub

§ 317lg 6 alusel menetlusdokumenti väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamast.

15. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja Hiina Rahvavabariigis registreeritud äriühing, mille asukoht on samuti Hiina Rahvavabariigis.

§ 316

lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni või muu välislepingu sätete 3 kohaselt. Nii Eesti Vabariik kui Hiina Rahvavabariik on liitunud Haagi

  1. a tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooniga (Haagi
  2. a konventsioon). Haagi
  3. a konventsiooni artikli 1 kohaselt rakendatakse konventsiooni kõigil juhtudel nii tsiviil- kui ka kaubandusasjades, kui on vaja edastada kohtu- ja kohtuvälised dokumendid välisriigis kätteandmiseks. Konventsiooni ei rakendata, kui pole teada selle isiku aadress, kellele dokument tuleb kätte anda. Käesoleval juhul on hageja teatanud kohtule hagejale teadaoleva kostja aadressi.
  4. Haagi
  5. a konventsiooni alusel on võimalik taotleda välisriigilt abi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Artikkel 3 sätestab, et dokumentide päritoluriigi seaduste alusel pädev justiitsasutus või -ametnik edastab konventsioonile lisatud blanketi näidisele vastava taotluse adressaatriigi keskasutusele. Vastavalt artiklile 5 annab adressaatriigi keskasutus dokumendi ise kätte või korraldab selle kätteandmise asjakohase asutuse poolt adressaatriigi seadustega siseriiklikes protsessides tema territooriumil olevatele isikutele dokumentide kätteandmiseks ette nähtud korras või taotluse esitaja nõutud erikorras, kui selline kord pole vastuolus adressaatriigi seadustega. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus konventsiooni alusel kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks abi taotlenud. 17.

§ 317

lg 1 p 2 alusel võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada. Riigikohus on selgitanud, et menetlusdokumendi võib avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud (Riigikohtu 26.10.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-4-10, p 12). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et menetlusdokumendi avalikult kättetoimetamise üle saab otsustada alles siis, kui kõik muud võimalused menetlusdokumentide kättetoimetamiseks on ammendunud. Käesolevast asjast ei nähtu, et kõiki muid võimalusi oleks kasutatud. 18.

§ 317

lg 6 kohaselt võib kohus keelduda menetlusdokumendi avalikust kättetoimetamisest, kui menetluses tehtavat lahendit soovitakse eeldatavasti tunnustada või täita välisriigis ja avaliku kättetoimetamise tõttu on tõenäoline, et lahendit ei tunnustataks või ei täidetaks. Käesoleval juhul on hageja toonud määruskaebuses esile, et ta ei soovi kohtulahendit täita Hiina Rahvavabariigis, vaid kohtulahend on eelkõige vajalik kindlustushüvitise väljamaksmiseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et

§ 317

lg 6 alusel on kohtul võimalik menetlusdokumendi avalikust kättetoimetamisest keelduda siis, kui hageja on jätnud selle otsustuse kohtu teha. Riigikohus on selgitanud, et kui Eesti kohus leiab, et asi allub rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi talle, tuleb hagejal siiski arvestada riskiga, et tema kasuks tehtavat tagaseljaotsust ei pruugi olla võimalik teises Euroopa Liidu liikmesriigis tunnustada ega täita. Seda riski peab kohus hagejale vajadusel selgitama ja temaga arutama.

§ 317

lg-t 6, § 407 lg-t 51 ja § 413 lg-t 31 tuleb tõlgendada nii, et kui hageja on pärast talle õiguslike tagajärgede selgitamist avaldanud soovi avaldada menetlusdokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teha tagaseljaotsus, peab kohus sellest soovist lähtuma (eeldusel et sellega ei rikuta mh rahvusvahelise kohtualluvuse reegleid). Kui hageja jätab hoolimata talle antud selgitustest otsustuse kohtu teha, on kohtul õigus otsustada, kuidas

§ 317

lg-t 6, § 407 lg-t 51 ja § 413 lg-t 31 kohaldada (vt Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 16). 19. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on jätnud ebaõigesti hagiavalduse

§ 428lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata.

Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule menetluse jätkamiseks. 4 20.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada kulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.