KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 13. oktoober 2023, Tallinn 3-23-1835 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamisk

“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis viibimiseks, talle on juba 29.01.2021 tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Kuni 17.08.2023 kandis kaebaja karistust Eesti vanglas, ent karistuse kandmise lõppemisel puudub tal alus Eestis viibida. Sellised asjaolud, nagu see, et puudutatud isik ei ole Venemaa Föderatsioonis kunagi elanud, et tal puuduvad Venemaal sidemed ning Venemaale naastes võib ta tekkida kohustus mobiliseerituna osaleda sõjategevuses, samuti see, et ta õpib Eesti keelt, ei anna talle alust Eestisse jääda. Puudutatud isiku võimalus lähiajal saada Eesti elamisluba on pelgalt teoreetiline, pidades silmas, et eelviidatud 29.01.2021. aasta otsusega on tema suhtes kohaldatud ka 5-aastast sissesõidukeeldu. Õigust Eestisse jääda ei saa tuleneda ka sellest, et Eestis elab kaebaja pensionärist isa, seda isegi juhul, kui isa tõepoolest vajab oma vanuse või terviseseisundi tõttu hoolitsust. Seega ei saa asjaolud, mille puudutatud isik kohtuistungil esile tõi, õigustada käesoleval juhul tema vabastamist, kuna allpool toodud põhjustel esineb jätkuvalt alus tema kinni pidamiseks. 5.

§ 23

lg 1 punkti 1 kohaselt võib Eestis seadusliku aluseta viibivat välismaalast kinnipidamiskeskuses kinni pidada, kui tema puhul esineb põgenemise oht.

§ 68

punkti 4 kohaselt esineb põgenemis oht juhul kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Puudutatud isikut on korduvalt kuritegude toime panemise eest karistatud, sealhulgas vangistusega. Seega leiab PPA põhjendatult, et tema puhul esineb põgenemise oht. Samuti on puudutatud isik selgelt väljendanud, et ei soovi ise Eestist lahkuda. Seda kinnitab ka taotlusele lisatud 04.10.2023 küsitluse protokollist nähtuv, et puudutatud isik avaldas, et ei soovi Venemaale minna, ei soovi taotleda tagasipöördumistunnistust ega soovi PPA-le esitada ka varasemat (praeguseks kehtetut) Venemaa passi, mööndes samas, et see (või selle koopia) võib tema isa elukohas olemas olla. 6. Mõistet „põgenemise oht“ tuleb sisustada laialt ehk sellise ohuga on tegemist, kui välismaalase tausta ja varasemat tegevust silmas pidades on tõsiseltvõetav võimalus, et ta asub edaspidi enda väljasaatmist takistama. Põgenemise oht ei pea tähendama ohtu, et isik põgeneb välisriiki ning põgenemise ohu olemasolu ei eelda seda, et isikul on usutavasti mingisugused reaalsed võimalused end pikemat aega politsei eest varjata. Põgenemine

tähenduses võib tähendada lihtsalt seda, et isik ei ole edasiste väljasaatmistoimingute tegemiseks vajalikul ajal kättesaadav ning hoiab kõrvale koostöö tegemisest enda välja saatmisele kaasa aitamiseks.

1. Nõustun PPA seisukohaga, et leebemad järelevalvemeetmed ei oleks puudutatud isiku puhul tõhusad. Tema varasem tegevus, eelkõige korduv kuritegude toime panemine, aga ka tema selgelt väljendatud soov Eestist mitte lahkuda, viitab sellele, et vabaduses viibides ei ole tal mingisugust motivatsiooni enda Eestist lahkumist korraldada ega väljasaatmiseks PPA-ga koostööd teha. On usutav, et pigem asub ta ennast varjama ja püüab leida võimalusi Eestis ebaseaduslikult viibimise jätkamiseks. 2
2. On usutav, et puudutatud isiku väljasaatmine on aeganõudev, kui Eesti asutused peavad diplomaatilisi kanaleid kaudu asuma Venemaalt vajalikke dokumente taotlema, ent olemasoleva teabe pinnalt ei saa väita, et puudutatud isiku väljasaatmine oleks muutunud perspektiivituks. PPA-ga koostööd tehes on puudutatud isikul võimalik tagada enda kiirem väljasaatmine ja seega vabaneda kinnipidamiskeskusest kiiremini. Pole ka ühtki muud puudutatud isikuga seotud kaalukat asjaolu, mis välistaks tema edasise kinnipidamise. Nagu juba märgitud, et saa sellisteks asjaoludeks olla ei soov jääda Eestisse, ei keeleõpe ega Eestis elava lähedase inimese abistamise vajadus. 9.

§ 25lg 2 kohaselt pikendab halduskohus kinnipidamise tähtaega 4 kuu kaupa.

Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, siis tuleb puudutatud isik väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ 3