Obsah (5)

§ 22§ 29§ 150§ 23§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-7774 Tsiviilasi BCG Mining OÜ

) § 29 lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 2

1. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 49 247,21 euro ulatuses. Vara, mille arvelt kohustusi täita, võlgnikul puudub. Arvestades ettevõttel lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
2. Võlgniku majandustegevuseks oli äriregistri andmetel enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Perioodil 2015 kuni 2017 oli võlgniku põhitegevuseks kinnisvarabüroode tegevus ja kinnisvara üürileandmine. Alates 09.03.2018 alustas võlgnik lisaks põhitegevusele uue ärisuunaga, milleks oli bitcoin’ide ehk krüptoraha kaevandamine. Äriühing kavatses pakkuda nn “hotelli teenuseid” krüptoraha kaevandamiseks. Algse äriplaani kohaselt pidi ettevõte andma rendile pinnad krüptoraha tootmistehnika jaoks, pakkudes mh seadmete täielikku hooldusteenust ja tagades nende turvalisuse. Peale VKG Energia OÜ-ga üürilepingu sõlmimist alustas võlgnik tööd kaabli paigaldamiseks üüriruumidesse, pakkumaks võimsust 600 kW/h. Ettevõtte äriplaan nägi ette, et tulu teenitakse pakutava rendi- ja hooldusteenuse eest.
3. Vastavalt

§ 22

lg 5-le peab ajutine haldur andma arvamuse ka maksejõuetuse põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kahjuks ei osanud võlgnik uue ärisuunaga alustades ette näha 2019-2020 toimunud elektri hinnatõusu. Krüptoraha kaevandamine on energiamahukas tegevus ning 2019-2020 aasta energia hinnad olid põhjuseks finantsraskustele, mille tulemusena lõpetas võlgnik tegevuse. Võlgniku esindaja sõnul ei tegutse pankrotivõlgnik juba mitu aastat ja raha puudumise tõttu ei saa raamatupidamisteenust ka sisse osta. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei viita hetkel miski kuriteo toimepanemisele ehk maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. 11. Kohus määras 08.08.2023 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4500 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul kohtumääruse avaldamisest. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.08.2023. Ükski isik kohtu deposiiti ei tasunud. 12. Kohtu hinnangul on täidetud

§ 29

lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 13.

§ 29

lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. 14. Maksejõuetuse teenistus on teinud kohtule ettepaneku kaaluda ajutise halduri tasu jätmist võlgniku või tema lähikondsete kanda.

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Seoses maksejõuetuse teenistuse ettepanekusse mõista ajutise halduri tasu välja võlgniku lähikondsetelt märgib kohus järgmist. Kehtiv pankrotiseadus ei näe sellist võimalust ette. Seda isegi olukorras, kus kohus on tuvastanud pankroti väljakujunemise põhjusena raske juhtimisvea. Põhimõte, mille kohaselt ei saa pankrotimenetluse kulusid välja mõista isikult, kes ei ole 3 menetlusosaline, on kohtupraktikas kinnitust leidnud (RKTKm 10.12.2008.a, nr 3-2-1112-08, p 14). Kohus leiab, et vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb tasu osaliselt välja mõista riigilt ja ülejäänud osas jätta võlgniku kanda.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. 15.

§ 23

lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 esimese ja teise lause kohaselt on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 16.

§ 23

lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrusega nr 116 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alammääraks kehtestatud 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on seega (725 : 5) 145 eurot, lisandub käibemaks. 17.

§ 23

lg 3 ja

§ 65lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse v.a käibemaks.

Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

1. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1435,50 eurot (8,25 tundi x 145 eurot ehk 1196,25 eurot, tasule lisandub käibemaks 20% ehk 239,25 eurot). Kohus leiab, et ajakulu on põhjendatud ja vastab antud pankrotimenetluse mahule ja keerukusele, samuti halduri kutseoskustele. Tunnitasu on summas 120 eurot (lisandub käibemaks), mis jääb halduri tasu ülemmäära piiresse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1435,50 eurot (sisaldab käibemaksu).´
2. Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest summas 870 eurot (sh käibemaks).

§ 23

lg 4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

1. Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri 4 tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Seega on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, mis riigi vahenditest hüvitamise korral arvutatakse Justiitsministri kehtestatud tasumäära alusel ning mis ei või ületada kuupalga alammäära.
2. Pankrotimenetlus on lõpetatud raugemisega pankrotti välja kuulutamata, mistõttu esineb

§ 23lg-s 4 sätestatud alus ajutise halduri tasu riigi vahenditest hüvitamiseks.

Haldur on taotlenud hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot.

§ 23

lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuupalga alammäär on 725 eurot. Seega kuulub pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamisele ajutise pankrotihalduri poolt taotletud määras, s.o summas 870 eurot (sh käibemaks). Ülejäänud ajutise halduri tasu 565,50 eurot mõistab kohus välja võlgnikult BCG Mining OÜ-lt. 22. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule I. T.ile. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 5