Obsah (4)

§ 5§ 162§ 49§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2023; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-22-298 Haldusasi RA Rekla

§ 5

lg 1 punktile 4 on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest vastav hüvitis välja mõista kui sellekohased eeldused on täidetud. Asjaolus, et Vabariigi Valitsuse vaidlusaluse korralduse vastuvõtmisele järgnenud tegevus toimus avalik-õigusliku suhte raames, antud juhul vaidlust olla ei saa ning taolist küsimust ei ole ka tõstatatud. Riigivastutuse seaduse § 7 lõikes 1 on sätestatud, et isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega on rikutud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik ka kõrvaldada sama seduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigivastutuse seaduse paragrahvid 3 ja 4 seostuvad vastava haldusakti kehtetuks tunnistamise või teatava toimingu lõpetamise taotlemise 7 võimalustega ning paragrahv 6 haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude esitamisega. Antud juhul varasemalt tekitatud kahju hüvitamise kontekstis riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil enam midagi vältida ega kõrvaldada ei saa ning selles mõttes on üks põhilistest kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeltingimustest täidetud. Siinkohal tekib aga küsimus, et kas taolise nõude rahuldamise eelduslikud tingimused saaksid olla ka muus osas täidetud. Antud juhul on vaja hinnata peamiselt seda, kas väidetav kahju oli tingitud vastustaja õigusvastasest tegevusest või tegevusetusest, kas kahju tekkimise saab lugeda tõendatuks ning vajadusel ka etteheidetava tegevuse või tegevusetuse põhjuslikku seost tagajärgedega. Olukorras, kus kaebaja sissetulekute väidetava vähenemise tinginud piirangud peaksid osutuma õigusvastaseks, on põhjuslik seos õigusvastase haldusakti ning väidetava kahju tekkimise vahel olemas. Taolises situatsioonis peaks kohus hindama kas see kahju seostub vaidlusaluste piirangutega kogu ulatuses ning kas nõue on põhjendatud kogumahus. Samas, olukorras, kus COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud korraldustest tulenenud piirangute õigusvastasust ehk vastustaja õigusvastast tegevust täheldada ei saa, ei ole vaja kõiki muid nõude rahuldamise tingimusi enam täies ulatuses käsitada.

1. Menetlusosaliste seisukohti ja nende esitatud materjali hinnates tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Käesolevaks ajaks kehtib osaliselt sarnaste või siis teataval määral võrreldavate vaidluste puhul hulgaliselt jõustunud haldus- ja ringkonnakohtu esialgse õiguskaitse määruseid kui ka jõustunud halduskohtu otsuseid, milles on üldiselt leitud, et taolised kaebused ei ole põhjendatud kuna vaidlusaluste piirangute kohaldamine kaebajate suhtes on olnud pandeemia tõkestamiseks ja avalike huvide kaitseks põhjendatud ning piirangud ei ole kujutanud endast kaebajate diskrimineerimist.
2. Haldusakti õiguspärasuse küsimust hinnatakse üldreeglina haldusakti andmise ajahetke seisuga. Vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 54 on haldusakt õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
3. Mis puutub piirangute kehtestamisse, siis selgitab vastustaja, et koroonaviiruse tõrjemeetmed kehtestati lähtuvalt nakkusohtlikkusest, kusjuures kõigi tegevuste suhtes ei saanud ühesuguseid piiranguid kehtestada. Vastustaja viitab 04.05.2023 vastuse juures olevale Terviseameti kirjale, millest järeldub, et nakatumise oht ööklubides on lähikontaktide tõttu suurem kui teatrites või veekeskustes, mistõttu oli rangemate piirangute kehtestamine õigustatud. Vastustaja sellekohase seisukohaga ei ole põhjust mitte nõustuda. Siinkohal on vaja arvestada ka sellega, et inimkontakte piiravad meetmed olid vajalikud nakkuse leviku pidurdamise ja haiglavõrgu koormuse langetamise ning riigi toimepidevuse tagamise eesmärgil. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31.10.2022 otsuse punktis 91 on näiteks märgitud, et (taolistes situatsioonides) on inimese elu ja tervise kaitsmine ning ühiskonna kui terviku toimimise tagamine kaalukad eesmärgid, mille puhul ei saa välistada, et need kaaluvad üles muude põhiõiguste tagamise vajaduse. Mis puutub nakkusohtlikkusega seonduvatesse hinnangutesse või muudesse spetsiifilistesse meditsiinialastesse küsimustesse, siis selles osas oleks kohtu roll mõnevõrra piiratud. Taoliste kaasuste puhul saab kohus hinnata kas korralduste andmisel või nende muutmisel ja vastavate piirangute jätkamisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu, mis käesoleva vaidluse kontekstis taanduks pigem küsimusele sellest kas piirangute kehtestamine ei ole olnud üldse ilmselgelt põhjendamatu. Nähtuvalt haldusasja materjalist ei saaks neid siiski ilmselgelt põhjendamatuteks pidada. Vaidlusega seonduvate haldusaktide väljatöötamisel oli arvestatud, et haigestumise intensiivsus oli sel ajal kõrge. Nakkuse leviku tõkestamine oli vastustaja pädevuses ja vastavate meemete valiku üle võib alati vaielda, kuid antud juhul ei saa asuda sellisele seisukohale, et ohtude hindamisel oleks olnud tegemist ilmselgete kaalutlusvigadega. Uudse ja ohtliku nakkushaiguse ohu tõrjumisel ongi asjakohane lähtuda ettevaatuspõhimõttest, mis omakorda seostub ka haiglate ravivõimekuse säilitamisega. Kohus ei saa asuda haldusorgani asemele ja öelda, et öise meelelahutuse piirangut ei oleks olnud vaja sel ajal kehtestada või et ööklubide täituvusega seonduvad arvulised piirangud oleksid pidanud olema teistsugused. Inimeste elu- ja tervise kaitse, samuti riigi 8 toimepidevuse ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse puhul on tegemist kaalukate õiguste ning avalike huvidega, mis kaaluvad selgelt üle kaebajate huvi tegeleda ettevõtlusega oma valitud valdkonnas.
4. Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et kahju hüvitamise nõudega seonduvad korraldused ei oleks vastanud haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud põhimõtetele, ei oleks olnud proportsionaalsed või ei oleks vastanud vorminõuetele. Seonduvalt vorminõuetele vastavuse küsimusega ei ole protsessiosaliste vahel vaidlust ka olnud. Seega ei saa Vabariigi Valitsuse korraldustega COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmeid ja piiranguid õigusvastaseks pidada, iseäranis osas, mis seostus ettevõtete erineva kohtlemisega ja mis peaks tähendama seda, et vastavate piirangute tõttu tekkis kaebajatele kahju. Õiguspäraste haldusaktide ja tegevuste pinnalt ei saa vastupidisel eeldusel baseeruvat kahju hüvitamise nõuet rahuldada. Kaebajad on nimetanud kahju tekitavana veel ka seda, et piirangute mõju leevendamiseks ei määratud toetusi. Selles osas on aga vastustaja õigesti märkinud, et automaatselt väljamakstavaid toetusi ei olnud kaebajate osundatud määruste alusel ette nähtud ja et talle teadaolevalt ei ole kaebajad vastavate ministrite määruste alusel toetusi taotlenud. Vastustaja eelnimetatud seisukohaga võib nõustuda. Vastupidist haldusasja materjalist ei nähtu ja ei järeldu. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alust. 35.

§ 162

lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kaebajad on märkinud oma 28.06.2023 vastuse punktides 22 ja 23, et põhinõue on küll kahju hüvitamise nõue, kuid kahju hüvitamine võiks tulla kõne alla ka läbi toetusmeetmete väljatöötamise, mis oleks alternatiivne nõue vastavalt HKMS § 49 lg 1. See on tõlgendatav kaebuse muutmise taotlusena.

§ 49

lõike 1 kohaselt on aga võimalik kaebuse nõudeid muuta üksnes siis kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Antud juhul see väidetava kahju hüvitamise eesmärgiga ei haaku. Formaalselt vaadatuna ei oleks ka kohustamisnõude esitamise eelduslik tingimus täidetud (HKMS § 46 lg 2). Haldusasja materjalist ei nähtu, et kaebajad oleksid midagi konkreetselt taotlenud ja et vastav taotlus oleks rahuldamata jäetud. Lisaks eelnimetatule oleks toetusmeetme väljatöötamise kohustamise nõue ka perspektiivitu. Vastustaja on õigesti märkinud, et halduskohtumenetluse kaudu ei saa kohustada ministreid teatava sisuga määrusi vastu võtma. Lähtuvalt eeltoodust ei saa kaebuse muutmise soovi ning 28.06.2023 vastuses nimetatud alternatiivse nõude lisamist, mida kohus siinkohal üle ei korda, aktsepteerida. 36.

§ 108lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Antud juhul on otsus kaebuse esitajate kahjuks. Vastustaja ei ole aga menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Seega jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda ning vastustaja võimalikud (kui neid oli) menetluskulud vastustaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 9