Obsah (8)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 484§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2023.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-118291 Tsiviilasi OÜ Aktiva

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue P OÜ ja kostja sõlmisid 12.01.2018 lepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja krediidilimiiti summas 1200,00 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama arvete alusel. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 10.01.2023 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10.03.2023 osamakseni summas 61,37 eurot (18,63+19,53+23,21). Kostja on kasutusele võtnud krediiti summas 1182,52 eurot. Kostja ei ole antud põhiosa katteks makseid teostanud. Seega on kostjal lepingust nr. xxxx tulenev põhivõlg summas 1182,52 eurot. P OÜ ja kostja sõlmisid 19.06.2022 lepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja krediidilimiiti summas 800,00 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama arvete alusel. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 10.01.2023 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10.03.2023 osamakseni summas 60,00 eurot (20,00+20,00+20,00). Kostja on kasutusele võtnud krediiti summas 783,00 eurot. Kostja ei ole antud põhiosa katteks makseid teostanud. Seega on kostjal lepingust nr. xxxx tulenev põhivõlg summas 783,00 eurot. I AS ja kostja sõlmisid 9.02.2022 lepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja laenu summas 3300,00 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates

1. osamaksest, s.o 15.12.2022 2 kuni ülesütlemisele eelnenud
2. osamakseni, s.o 15.02.2023 summas 87,76 eurot (29,87+28,71+29,18). Kostja on põhiosa katteks makseid teostanud summas 170,17 eurot. Seega on kostjal lepingust nr. xxxx tulenev põhivõlg summas 3129,83 eurot (3300,00170,17). VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on laenulepingu põhi- ja üldtingimustele kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma intressi. Lepingus nr. xxxx on pooled kokku leppinud intressimääraks 39,99% aastas. Kostja kohustus intressi tasuma arvete alusel. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10.01.2023 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10.03.2023 osamakseni summas 112,48 eurot (39,32+38,42+34,74). Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingus nr. xxxx on pooled kokku leppinud intressimääraks 40,00% aastas. Kostja kohustus intressi tasuma arvete alusel. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10.01.2023 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10.03.2023 osamakseni summas 74,33 eurot (25,92+25,42+22,99). Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingus nr. xxxx on pooled kokku leppinud intressimääraks 18,90% aastas. Kostja kohustus intressi tasuma maksegraafiku alusel. Kostjal on intressivõlgnevus alates
3. osamaksest, s.o 15.12.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud
4. osamakseni, s.o 15.02.2023 summas 149,72 eurot (48,29+50,45+49,98). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 336,53 eurot (112,48+74,33+149,72). Vastavalt 9.02.2022 sõlmitud lepingule nr. xxxx ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 2,50 eurot kuus. 22.02.
5. a lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.12.2022 - 15.02.
6. a osamaksete haldustasud, s.o. 7,50 eurot (3 x 2,50). Tulenevalt eeltoodust on haldustasu võlgnevus summas 7,50 eurot. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina hageja poolt kostjale saadetud kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lõikes 2 sätestatust ning lepingu üldtingimustest. Tulenevalt eeltoodust on sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 120,00 eurot (30,00+40,00+50,00). Lepingu nr. xxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1182,52 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.06.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 39,99% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 121,79 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 121,79 eurot. Lepingu nr. xxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 783,00 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 28.03.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.06.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 40,00% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 80,66 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 80,66 eurot. Lepingu nr. xxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 3129,83 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 23.02.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 29.06.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 18,90% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 205,82 eurot. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis summas 205,82 eurot. Hageja palub mõista kostjalt C. B. L. hageja OÜ Aktiva Finance Group kasuks välja põhivõlgnevus 5095,35 eurot, intress 336,53 eurot, haldustasu 7,50 eurot, sissenõudmiskulud 120,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 408,27 eurot; viivis alates 30.06.2023 kuni lepingu nr. xxxx põhinõude summas 1182,52 eurot täitmiseni 3 intressimääraga võrdses määras 39,99% aastas, kuni lepingu nr. xxxx põhinõude summas 783,00 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 40,00% aastas ja kuni lepingu nr. xxxx põhinõude summas 3129,83 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 18,90% aastas; menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 665,00 eurot ja hageja õigusabikulud 527,00 eurot; väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.09.23.a. Kostjal oli kohustus hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 665 eurot ja õigusabikulud 527 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 665 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 665 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 169 eurot. Ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda. Seega märgib kohus, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks.

§ 175

lõike 1 kohaselt peab menetlusosaline kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60-100 eurot, millele 4 vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud ning peetud põhjendatuks advokaadi/vandeadvokaadi puhul. Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Käesoleva vaidluse sisu ei saanud olla kostja esindaja jaoks keeruline, tegemist on tarbijakrediidist tuleneva võlavaidlusega, mistõttu arvestab kohus lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Hageja toiminguteks menetluskulude nimekirja kohaselt on täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule, kokku: 3 tundi ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, käesolevas asjas on esitatud üksnes hagiavaldus, ei ole toimunud sisulist arutelu ega istungeid ning tegemist on nn tüüphagiga. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 2 tundi, kokku summas 200 eurot (2*100). Tulenevalt

§ 484

.2 peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu 20 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 885 eurot (665+20+200), mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (885 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5