← Eesti

1-23-5429/3

1-23-5429 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. september 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-23-5429

(23700000022)Kohtunik Elina Elkind Kriminaalasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri
  1. juuli
  2. a määruse peale kaebuse esitamiseks Õigusabi taotleja X (ik XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kannatanu saab määrust vaidlustada advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Riigiprokuratuuris registreeriti
  4. juunil 2023 X kuriteokaebus, milles kaebaja palus alustada kriminaalmenetlus Justiitsministeeriumi ja justiitsminister Y suhtes KarS § 201 lg 1 tunnustel selles, et nemad jätsid VangS § 341 lg 1 ja sellest tulenevalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 182 § 2 lg 2 alusel X-le välja maksmata õppimistasu 423 euro suuruses summas ja lisaks viivitavad nimetatud summa maksmisega, tekitades varalist kahju kokku summas 1423 eurot. Samuti paluti ülaltoodud isikute suhtes alustada kriminaalmenetlus KarS § 394 lg 1 tunnustel selles, et nemad, omastanud X vara summas 423 eurot, paigutasid nimetatud summa panka, et saada selle pealt dividende. 1 1-23-5429
  5. Kuriteokaebusest nähtus, et X lubati septembris 2022 Viru Vanglas eesti keele õpingutele vanglakoolis, kuigi grupp alustas tegevust juba
  6. augustil
  7. 2022 septembris kohaldati X-le aga VangS § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid ning selle kuu eest talle õppimise tasu ei makstud. 2022 oktoobri ja novembri eest sai X tasu 20 eurot kuu kohta. 2022 detsembri eest ta jällegi tasu ei saanud, kuna ei olnud õpetajat ega õpilasi. Edasiselt 2023 jaanuari eest sai ta tasu 20 eurot. Alates 24.02.2023 kohaldati X suhtes taas VangS § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kuriteokaebusest ei nähtu, et X oleks veebruari ja edasiste kuude eest kuni eksami sooritamise hetkeni 06.06.2023 tasu saanud. Eeltoodust tulenevalt leidis X, et tal on õigus saada VV määruse nr 182 § 2 lg 2 ettenähtud tasu, s.o 69,03 eurot kuus, kokku seitsme kuu eest perioodil august 2022 kuni veebruar 2023, kokku summas ümardatult 483 eurot. Samas on ta 09.05.2023 saanud tasu oktoobri, novembri ja jaanuari eest kokku 60 eurot, mistõttu on omastatud 423 eurot. Samuti leidis X, et tal on õigus saada õppimise eest makstava tasu väljamaksmisega viivitamise eest 1000 eurot. Väidetava rahapesu kuriteo juures märkis X vaid täiendavalt, et temale välja maksmata jäänud raha pärineb Euroopa Liidust ning sellisest tegevusest tuleb teavitada ka OLAFit.
  8. Riigiprokuratuuri abiprokurör Eliis Soomlais koostas
  9. juunil
  10. kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 23700000022 kuriteoteates kirjeldatud asjaoludes kuriteotunnuste puudumise tõttu.
  12. juulil ja
  13. juulil 2023 registreeriti Riigiprokuratuuris X kaebused
  14. juunil 2023 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise peale. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
  15. Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar jättis
  16. juulil 2023 kriminaalmenetluse alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Riigiprokurör asus kokkuvõtlikult järgmistele seisukohtadele.
  17. Riigiprokurör selgitab eesti keele õppimise eest tasu saamise arvutuskäiku, arvestades sealjuures X puudumisi ja õppetööst eemalolekut. Summa, mida X-le veel välja makstud ei ole, ei täida kuriteokoosseisu, kuivõrd ei ole täidetud omastamise koosseisulised asjaolud. Puudub ebaseaduslik enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Pigem nähtub, et 147,09 euro suuruses makse ei ole veel X kontole jõudnud. X poolt deklaratiivselt märgitud kuriteokoosseisud ei ole esitatud asjaolude pinnalt täidetud (usalduse kuritarvitamine, asja omavoliline kasutamine, inimsusvastane kuritegu, rahapesu). Kokkuvõtvalt ei ole X esitanud kaebuses selliseid argumente, millised annaksid aluse
  18. juuni 2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise tühistamiseks. TAOTLUS RIIGI ÕIGUSABI SAAMISEKS
  20. septembril 2023 esitas X taotluse riigi õigusabi saamiseks, vaidlustamaks Riigiprokuratuuri
  21. juuli
  22. a määrust.
  23. Taotluse kohaselt soovib ta riigi õigusabi, et vaidlustada Riigiprokuratuuri määrust, millega keelduti kriminaalmenetluse alustamisest. Koos riigi õigusabi taotlusega esitas 2 1-23-5429 X majandusliku seisundi teatise, mille kohaselt puudub tal sissetulek ja kinnisvara. Samuti on taotleja võlgnevus kohtutäituri ees tema enda sõnul 18 000 eurot. Taotlusele lisas X ka K-Raha väljavõtte ja Haridus- ja Noorteameti sooritusteate eesti keele A2- taseme eksami sooritamise kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  24. Ringkonnakohtule teadaolevalt sai X Riigiprokuratuuri
  25. juuli
  26. a määruse kätte
  27. juulil
  28. Riigiprokuratuurist saadud info kohaselt koostati kinnipeetavale ka määruse tõlge, milline saadeti Riigiprokuratuuri esitatud andmete kohaselt X-le tähitud postiga
  29. augustil
  30. Küll aga puudub Riigiprokuratuuril info, millal isik Riigiprokuratuuri
  31. juuli
  32. a määruse tõlke kätte sai. Viru Vanglalt saadud info kohaselt sai X Riigiprokuratuurilt kirju
  33. augustil ja
  34. augustil. X on taotluse koostamise kuupäevaks märkinud
  35. september
  36. Tuvastatud asjaoludel peab ringkonnakohus võimalikuks, et X on esitanud riigi õigusabi taotluse KrMS § 208 lg 1 kohaselt ühe kuu jooksul alates määruse koopia saamisest.
  37. Ringkonnakohus on seisukohal, et puudub alus X-le riigi õigusabi andmiseks.
  38. KrMS § 41 lg 3 ls 2 kohaselt antakse kriminaalmenetluses kannatanule esindaja riigi kulul, kui menetleja leiab, et vastasel korral võivad kannatanu olulised huvid maksejõuetuse tõttu jääda kaitseta. KrMS § 41 lg 3 lause 1 järgi antakse kriminaalmenetluses kannatanule riigi õigusabi RÕS ettenähtud korras. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Eeltoodust tulenevalt on riigi õigusabi andmise eeldusteks see, et taotleja on maksejõuetu ning õigusabi mittesaamisel jäävad tema olulised huvid kaitseta.
  39. Oma maksejõuetust peab RÕS §-dest 12-14 tulenevalt tõendama riigi õigusabi taotleja. Majandusliku seisundi teatises on X deklareerinud, et tal puudub vara, sissetulek, kuid esinevad arvestatavad võlgnevused. X on oma maksejõuetust tõendanud, lisades riigi õigusabi taotlusele K-Raha väljavõtte, millest nähtuvad X võlgnevused ca 25 000 euro ulatuses. Vabanemisfondis on isikul 89,76 eurot.
  40. Lähtudes X kaebuse sisust, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatele ja Riigiprokuratuuri määrusele, leiab ringkonnakohus, et õigusabi taotleja esitatav kaebus oleks igal juhul perspektiivitu. Seega tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel. Selle sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Riigi õigusabi ei anta, kui taotluses kirjeldatud asjaolude põhjal on ilmne, et see ei saa olla tulemuslik.
  41. X taotleb riigi õigusabi selleks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri
  42. juuli
  43. a määrust ja ringkonnakohus kohustaks prokuratuuri alustama kriminaalmenetlust. Kokkuvõtlikult saab järeldada, et riigi õigusabi taotluses ning ka kaebuses Riigiprokuratuuri on X leidnud, et eesti keele õppimise eest tasu maksmisega hilinemise puhul on tegemist mitmete tema suhtes toime pandud kuritegudega. Lisaks leiab X, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal eesti keele tundi mittelubamisel on tegemist inimsusvastase kuriteo toimepanemisega 3 1-23-5429
  44. Ringkonnakohtuniku hinnangul on prokuratuur kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja kaebuse rahuldamata jätmise määruses selgitanud asjakohaselt ja ammendavalt, miks on X esitatud asjaolud ebapiisavad kriminaalmenetluse alustamiseks. Prokuratuur on tõlgendanud karistusseadustiku norme asjakohaselt. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ning Riigiprokuratuuri
  45. juuli
  46. a määruses on arusaadavalt selgitatud, millistel põhjustel ei ole etteheidetavad koosseisud täidetud ning toodud täiendavalt välja, et maksete tegemine ei toimu koheselt pärast eksami sooritamist, vaid see võib võtta aega. Samuti on selgitatud, miks ei ole eesti keele õppimiselt kõrvaldamine ajaks, mil kinnipeetava suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, inimsusvastase kuriteo toimepanemine. X väited sellest, kuidas talle eesti keele õppimise eest veel tasumata raha kasutatakse teiste isikute poolt kasu saamise, kuritegude vms toimepanemise eesmärgil, ei anna alust järeldada, et võib olla toime pandud kuritegu. Prokuratuur on jõudnud X väiteid analüüsides järeldusele, et kirjeldatu ei täida X poolt loetletud kuriteokoosseise. Teisisõnu tähendab see, et riigi õigusabi taotlus advokaadi vahendusel ringkonnakohtule kaebuse esitamiseks on perspektiivitu.
  47. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et X võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, s.t sisuliselt olematu. Riigiprokuratuur on
  48. juuni
  49. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja
  50. juuli
  51. a kaebuse rahuldamata jätmise määruses X esitatud argumentidele põhjalikult vastanud. Ringkonnakohtule ei ole esitatud väiteid, mis Riigiprokuratuuri seisukohti vääraksid. Seega ei näe ringkonnakohus võimalust, et Riigiprokuratuuri
  52. juuli
  53. a määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust ning seega puudub alus riigi õigusabi andmiseks.
  54. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-st 5 lähtudes rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.