1-23-5861/6

(23700000027)Kohtunik Janika Kallin Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. septembri
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X (X, ik XXXXXXXXXXX) lepinguline esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe, kaebus RESOLUTSIOON Jätta ringkonnakohtule esitatud kaebus rahuldamata ja Riigiprokuratuuri
3. septembri
4. a määrus muutmata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. 07.07.2023 registreeriti Riigiprokuratuuris X kaitsja vandeadvokaat Nele Tammemäe kuriteokaebus, mille järgi peeti X 12.06.2023 kell 21.22 Tallinna ringtee ja Kiili tee ristil kahtlustatavana kinni nii, et kahest sõiduautost väljusid maskides relvastatud isikud, X rebiti oma autost välja, paisati näoli asfaldile ja talle suruti põlvega seljale. Mittemingisugust vastupanu X kinnipidamisel ei osutanud. Xle põhjustati menetlustoimingu käigus kehavigastused, mille fikseeris kohale kutsutud kiirabi. Tervisekahjustused on tuvastatud ka 15.06.
6. a isiku läbivaatuse protokollis. Lisaks kasutati X kinnipidamisel käeraudu, mis pandi peale 12.06.2023 kell 21:22 ning need eemaldati alles järgmise päeva hommikul 07:00-08:00 paiku arestimajas. Kokku kasutati käeraudu 10-11 tundi. Koos Xga peeti kinni temaga samas autos olnud kahtlustatava rase elukaaslane Y. Rasedale naisele paigaldati mitmeks tunniks käerauad ja tema kaksikrasedus katkes 3 nädalat hiljem. Kuriteokaebuses paluti alustada kriminaalmenetlust ja kontrollida, kas X kinnipidamisel osalenud isikud panid toime KarS § 121, § 290¹, § 291 ja § 313 tunnustele vastavad teod või mõne muu kuriteo.
7. 14.08.2023 koostas riigiprokurör Laura Aiaots kriminaalasja 23700000027 uurimisalluvusse saatmise ning kriminaalmenetluse osalise alustamata jätmise teatise. Teatises jõudis riigiprokurör järeldusele, et kriminaalmenetlust on põhjust alustada X elukaaslase Y episoodis. Mis puudutab X, siis tema suhtes ei kasutatud kinnipidamisel ja menetlustoimingute läbiviimisel ilmselgelt ülemääraselt füüsilist jõudu. Käeraudade hoidmine nii pika aja vältel oli põhjendatud turvalisuse 1

(7)tagamiseks. Järelikult pole põhjust väita, et kinnipidamisel ja menetlustoimingul osalenud ametnike käitumine vastab KarS §-de 2901, 291 või 121 tunnustele.

1. Riigiprokuratuuris registreeriti 24.08.2023 X kaitsja vandeadvokaat N. Tammemäe kaebus Riigiprokuratuuri 14.08.2023 teatisele. Kaebuses taotleti uuesti kriminaalmenetluse alustamist ning korrati kuriteokaebuses esitatud argumente. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
2. Riigiprokuratuuri
3. septembri
4. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata ning leiti, et kriminaalmenetluse osalise alustamata jätmise teatis on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. 4.
5. Juhtiv riigiprokurör märkis, et KarS § 291 koosseisu puhul on oluline tuvastada, kas füüsilise jõu kasutamine oli seaduslik ja proportsionaalne. Ametnike ettekandeid ja X-l fikseeritud kehavigastusi silmas pidades pole alust väita, et politseiametnikud kasutasid jõudu ülemääraselt. Seda tehti ulatuses, mis oli vältimatult vajalik taotletava eesmärgi (X kahtlustatavana kinni pidamine ja talle käeraudade paigaldamine) suhtes. Politseiametnikud ei ole pannud toime võimuliialdust. Kahtlustatava kinnipidamisel järgivad politseiametnikud vastavalt väljaõppele taktikalisi võtteid, nende rakendamisega võib kaasneda mõningane valuaisting ja ebamugavustunne. 4.
6. KarS § 2901 objektiivse koosseisu elemendiks on mh suure või järjepideva kehalise või hingelise valu põhjustamine ilma seadusliku aluseta. Seadusliku aluse erivahendi (sh käerauad) kasutamiseks ning füüsilise jõu rakendamiseks annab KorS § 74 lg 1 ja § 75 lg
7. Antud juhul selgitasid politseiametnikud, et nad pidid kasutama käeraudade paigaldamisel füüsilist jõudu. Käeraudade paigaldamise ajal oli X põlvedel ja tema pea toetus vastu asfalti. Kui rauad pandi X ühele käele, siis teise rauastamisel osutas ta vastupanu - tõmbas korduvalt oma käe ära. Kokkuvõtvalt ei vasta politseiametnike käitumine KarS § 2901 lg 1 tunnustele. 4.
8. Kaebuse järgi kinnitab Y oma seletuskirjas, et X ei osutanud vastupanu. Väide pole õige, sest Y ei maini midagi X kinnipidamise kohta. 4.
9. Kaebuses heidetakse ette menetlustoimingute läbiviimist vaatamata sellele, et Xl tuvastati ebanormaalsed vererõhunäidud. X palus kiirabi selleks, et fikseerida kinnipidamisel saadud vigastused ja palus kiirabil mõõta ka vererõhku. Seletuskirjas ei maini X sõnagagi, et ta vajas kiirabi halva enesetunde tõttu. Politseiametnik küsis kiirabitöötajatelt, kas X tervis on menetlustoimingute läbiviimiseks piisavalt korras ning kiirabitöötaja selgitas, et Xl ei ole midagi viga, peas ja põlvel on kriimustused, vererõhk on veidi üle normi, kuid selle vastu anti Xle rohtu. 4.
10. Kaebuses leitakse, et X suhtes käeraudade kasutamine 10-11 tunni vältel on käsitletav võimuliialdusena, sest nii pikk aeg ei olnud põhjendatud. Tegelikult tehti selle aja jooksul katkematult erinevaid menetlustoiminguid, mille läbi viimine kohati viibis, sest X ei soovinud ametnikega koostööd teha (keeldus ilma kaitsjata dokumentidele alla kirjutamast, nõudis kiirabi kutsumist). Viimane menetlustoiming lõppes 13.06.2023 kell 06.00 ja isik ise kinnitas, et arestimajja jõudis ta kella 07-08 ajal. Järelikult pole tõendatud kaebaja väide, et enamuse ajast istus X Keskkriminaalpolitsei lukustatud ja valvega ruumis, 12.06-13.06.2023 tehti X osavõtul mitu menetlustoimingut. Arvestades, et käeraudade paigaldamisel osutas X vastupanu ja oli agressiivselt 2

(7)meelestatud, oli õigustatud käeraudade kasutamine pikema aja vältel. Kaebuses ei esine seega asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse alustamise. KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSELE

1. Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse X lepinguline esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri
2. septembri 2023 määrus, kohustada Riigiprokuratuuri alustama kriminaalmenetlust kriminaalasjas nr 23700000027 ja jätta menetluskulud riigi kanda. 5.
3. Kaebuse esitaja palub kontrollida, kas uurimisasutus ja prokuratuur on õigesti tõlgendanud ja kohaldanud asjassepuutuvaid õigusnorme ja järginud legaliteediprintsiipi. Kaebuse esitaja leiab jätkuvalt, et X suhtes pandi toime KarS § 121, § 290¹, § 291 sätestatud kuriteod. 5.
4. Määruses on esitatud ebaõigeid ning tõendamata väiteid. Riigiprokurör on leidnud, et menetlejate väited on usaldusväärsemad kui X omad. Kirjeldatud olukorras tuleb alustada kriminaalmenetlust, sest selle käigus saab välja selgitada, kelle ütlused on usaldusväärsemad ja koguda nende kinnituseks vajadusel täiendavaid tõendeid. 5.
5. Olukorras, kus objektiivselt on tõendatud käeraudade kasutamine kestusega üle 10 tunni ja fikseeritud kinnipidamise käigus tekitatud valu põhjustanud kehavigastused, tuleb alustada kriminaalmenetlust. Käsilolevas asjas on Riigiprokuratuur kogunud kriminaalmenetluse väliselt tõendeid, mida kannatanu esindajale ei tutvustatud. Politseiametnike ettekanded, millele prokuratuur viitab, sisaldavad ilmselgelt tegelikkusele mittevastavaid paljasõnalisi ja ennastõigustavaid väiteid, mis ei ole eluliselt usutavad. Politsei ametisõiduki pardakaamera videosalvestis kummutab määruses esitatud väite, et X osutas kinnipidamisel vastupanu. Käeraudade peale asetamine võttis küll veidi aega, kuid viivitus ei olnud tingitud X vastupanust. Kuivõrd videosalvestiselt ei ole näha vastupanu osutamist ja käe eemale tõmbamist, on vastupidised väited ebaõiged ja tõendamata. 5.
6. Tõele ei vasta prokuratuuri väide, et X laskus ise põlvili. Tegelikult surus juhiukse juures olnud ametnik X pead jõuga alla juba ajal, kui ta alles autos istus. Edasi tõmbas politseinik X autost välja ja surus ta näoli asfaldile. Teine politseiametnik hakkas X ülakehast vastu maad suruma, surudes samal ajal teda põlvedega selga ja jalgadele. Ei ole usutav, et X laskus põlvili enda initsiatiivil. Korraldusele mitteallumisele oleks järgnenud reageering, mida salvestiselt ei nähtu. 5.
7. Politseiametnike käitumise tagajärg ei olnud pelgalt valuaisting ja ebamugavustunne, sest Xl tuvastati kolm päeva hiljem nähtavad kehavigastused, mis põhjustasid valu. Järelikult on KarS § 121 kuriteokoosseis täidetud. Määruses ei ole täpsustatud, milline oli vahetu, kõrgendatud oht, mille tõrjumiseks oli vaja kasutada käeraudu. Vastupanu mitteosutava kahtlustatava kinnipidamisel ei ole kehavigastuste tekitamine põhjendatud, proportsionaalne ja otstarbekas ka siis, kui kinnipeetavaks on varem kriminaalkorras karistatud isik. Füüsilise jõu kasutamine on lubatud siis, kui kinnipeetav osutab kinnipidamisel vastupanu. X puhul tehti seda ennetavalt ning see on võimuliialdus KarS § 291 mõttes. 5.
8. Sarnaselt on käeraudade kasutamine 10-11 tunni vältel võimuliialdus KarS § 290¹ lg 1 järgi, sest sunnivahendit võib kasutada kuni eesmärgi saavutamiseni, milleks antud juhul oli X kinnipidamine. Sellele järgnevalt ei olnud erivahendi kasutamine vajalik ja proportsionaalne. 3

(7)Määruses käsitatud X käitumist ei saa võrdsustada ametnikega koostöö mittetegemisena ja see ei õigusta käeraudade katkematut kasutamist 10-11 tunni vältel. Käeraudade kasutamise aja sisse jäi ca 4 tundi erinevaid läbiotsimisi, kus osales arvukalt menetlejaid. Määruses viidati X ütlustele arestimajja jõudmise aja kohta, mitte menetleja kasutuses olnud materjalidele, millest nähtub õige aeg. 5.

1. Xl tuvastati eluohtlikult kõrge vererõhk (180/90 mmHg) ja tal diagnoositi ebanormaalsed vererõhunäidud. Vaatamata sellel viisid menetlejad X osavõtul terve öö jooksul läbi erinevaid menetlustoiminguid. Määrusest ei selgu, millele tuginedes tsiteerib prokuratuur kiirabitöötajat, sest kiirabikaardil puudub märge selle kohta, et X tervislik seisund ei takista menetlustoimingute läbi viimist. Juhul, kui väide tugineb mõne politseiametniku selgitusele, siis on see ennastõigustav. Fakt, et Xl oli kõrge vererõhk, viitab juba iseenesest, et ta pidi ennast halvasti tundma, sõltumata sellest, mida ta seletuskirjas kirjutas. 5.
2. Jõu kasutamist põhjendatakse määruses agressiivse meelestatusega. Väide on vale ja tõendamata, sest videost pole agressiivsust võimalik välja lugeda. Seda oleks võimalik tõendada videosalvestisega, mida tegi menetleja mobiiltelefoniga ning mille salvestamist nägi Y, kuid seda pole kaebuse esitajale esitatud. Järelikult on tõendatud väide, et X ei olnud agressiivne ning seega kasutati tema suhtes nii kahtlustavana kinnipidamisel kui ka menetlustoimingute läbiviimisel ilmselgelt ülemääraselt füüsilist jõudu. See ja käeraudade põhjendamatu kohaldamine ülemäärase aja vältel vastab KarS §-de 290¹ või § 291, 121 tunnustele. Legaliteedipõhimõttest tulenevalt tuleks kriminaalmenetlust alustada selleks, et koguda täiendavaid tõendeid ja selgitada välja, kelle seletused on kooskõlas teiste tõenditega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohtu hinnangul on Riigiprokuratuuri
4. septembri
5. a määrus seaduslik ja põhjendatud. Kaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks ning prokuratuuri kohustamiseks alustama kriminaalmenetlust. Õige on riigiprokuratuuri seisukoht, et kriminaalmenetluseks alus KrMS § 199 lg 1 p 1 tähenduses puudub.
6. Valdavas osas kattuvad ringkonnakohtule esitatud kaebuses sisalduvad väited varem Riigiprokuratuurile esitatud kaebuses esitatuga. Neile on juhtiv riigiprokurör oma otsustuse tegemisel ammendavalt vastanud. Sel põhjusel pole vajalik juhtiva riigiprokuröri asjakohaseid seisukohti korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgmist.
7. Vaidlust ei ole selles, et X kinnipidamisel rakendati tema suhtes jõudu. Kahtlustatava kinnipidamise kohta on politsei pardakaamera videosalvestis. Sellega tutvumise järgselt pole põhjust nõustuda kaebaja väidetega, et jõudu kasutati ülemääraselt. Seda tehti ulatuses, mis oli vajalik taotletava eesmärgi ehk X kahtlustatavana kinnipidamise ning käeraudade paigaldamise saavutamiseks ja tagamiseks. Videosalvestiselt nähtub, et X tõmmati sõidukist välja ja võeti haardesse nii, et ta ei saaks ohustada teda kinni pidanud politseiametnikke. Seejärel hoiti X haardes ja talle paigaldati käerauad. Videosalvestiselt on näha, kuidas X üritab rabeleda ja käsi ära tõmmata, et vältida käeraudade paigaldamist. Järelikult on õige eelnevate menetlejate väide, et X osutas kinnipidamisel vastupanu. Ringkonnakohus märgib, et Xle käeraudade paigaldamine ei lähe hõlpsalt ja võtab kaua aega. On paratamatu, et selle käigus võis kinnipeetav saada kehavigastusi. Xl fikseeritud vigastused ei ole rasked: kiirabi tuvastas kriimud, marrastused ja väikese hematoomi ning kiirabikaardil on märge, et valulikkus puudus (valuvaba). Isiku läbivaatusel, mis tehti 3 päeva 4

(7)hiljem (15.06.2023) talletati täiendavalt marrastus teisel põlvel ning marrastused ja kriimud randmete piirkonnas. Kerged tervisekahjustused tähendavad seda, et kasutatud jõud ei olnud ülemäärane ja ebaproportsionaalne. Võimalik, et nende tekitamise hetkel tundis X ebameeldivat valuaistingut, kuid vigastuste pilt ei võimalda väita, et valutunne oli suur. Seega ei saa eeltoodu pinnalt teha järeldust, et Xle oleks tekitatud suurt või järjepidevat valu. Seaduslik alus oli olemas, selleks oli vajadus viia läbi menetlustoiming (kahtlustatavana kinnipidamine). Kaitsja hinnangul pole vastupanu mitteosutava kahtlustatava kinnipidamisel kehavigastuste tekitamine põhjendatud, proportsionaalne ja otstarbekas ka siis, kui kinnipeetavaks on varem kriminaalkorras karistatud isik. Ringkonnakohus nendib, et käsilolevas asjas on salvestiselt näha, et X osutas kinnipidamisel vastupanu, varasem karistatus võib mõjutada ohuhinnangut (s.o kas on keskmisest suurem tõenäosus, et kinnipidamine ei kulge tõrgeteta) ning kinnipidamisel ennetavalt mõõduka füüsilise jõu kasutamine taotletava eesmärgi tagamiseks pole keelatud. Kahtlustatava kinnipidamist läbi viivad politseiametnikud peavad mh järgima väljaõppel omandatud taktikalisi võtteid.

1. Kuriteos kahtlustavana kinnipidamisel võib osutuda vajalikuks paigaldada ka käerauad ja kinnipidamisega võib kaasneda isikule teatav valuaisting ja ebamugavustunne, kuid see on teatud määral vältimatu. Antud juhul peeti kinni varem kriminaalkorras karistatud isik, keda oli alust kahtlustada uue raske I astme kuriteo toimepanemises. Isikut iseloomustavate andmete pinnalt pronoositava ohu tõrjumiseks oli põhjendatud tema kinnipidamisel rakendada jõudu selleks, et menetlustoiming kulgeks sujuvalt ja ohutult. Politseiametnikud (R. S., K. K., K. L.) on ettekannetes kinnitanud, et isikust lähtuvat ohtu täheldasid nad tema agressiivse hoiaku tõttu, mis väljendus vastuhakus käeraudade paigaldamisel, tema hääletoonis, käitumisstiilis, üleolevas käitumises (tugevalt ärritunud, pidevalt rahuolematu). Käeraudade kasutamine oli vajalik isiku enda ja teiste isikute turvalisuse tagamiseks. Kuivõrd X osutas käeraudade paigaldamisel teatavat vastupanu, pole võimalik nõustuda kaebuse esitajaga, et agressiivsuse ilmingud puudusid. Sellises olukorras oli põhjendatud kasutada käeraudu pikema aja vältel. Asjaolu, kas see oli vajalik nii pika aja jooksul, saab eelkõige hinnata isiku käitumise pinnalt. Sellega kohta on kõigis ettekannetes kinnitatud, et X agressiivne hoiak ei taandunud ei kinnipidamisprotokolli koostamise ajal ega ka järgnevate menetlustoimingute läbi viimise jooksul. X ei olnud valmis menetlejatega kootööd tegema, keeldus tutvumast kõikide teda puudutavate dokumentidega, neile alla kirjutamast, ei avaldanud isikuandmeid jne. Seega võib ettekannetes kirjeldatud X käitumisest kogu öö vältel järeldada, et temast lähtuv oht ei taandunud määral, mis võimaldanuks ta käeraudadest vabastada. Ettekannetes toodud isikut iseloomustavate asjaolude ja tema käitumise pinnalt on alus uskuda, et ta oli tõepoolest agressiivselt meelestatud ja oht püsis. Ettekande järgi muutus X käitumine ja suhtumine alles siis, kui saabus kaitsja. Pärast menetlustoiminguid viidi X arestimajja, kus tal (kaebuses märgitu kohaselt) eemaldati käerauad. Arvestades kohtule esitatud andmeid ei näe ringkonnakohus, et käeraudade paigaldamine ja hoidmine menetlustoimingute ajal oleks olnud ilmselgelt ebaproportsionaalne.
2. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et X suhtes on alustatud kriminaalmenetlust, mille raames on kahtlustataval ja tema kaitsjal võimalik vaidlustada menetleja tegevust, kui sellega rikuti nende hinnangul kahtlustatava õigusi. Pole välistatud distsiplinaarmenetluse alustamine vastutatava isiku suhtes, kui selgub, et sedavõrd pika aja vältel ei olnud siiski käeraudade katkematu kasutamine põhjendatud ja proportsionaalne. Alus väita, et kirjeldatud juhul realiseerus mõni kuriteokoosseis, puudub. Käeraudade paigaldamine oli vältimatult põhjendatud ja seaduslik. Vaatamata sellele, et 5

(7)Xl tekkisid nende kasutamise tõttu kehavigastused, ei saa nende raskusastme tõttu rääkida sellest, et käeraudu kasutati põhjendamatult liiga pika aja vältel, sh ka siis, kui oht oli ära langenud. Kuigi esindaja hinnangul ei viita X käitumine sellele, et ta oli agressiivne (osutas vastupanu) või mitte koostööaldis (allkirjastamisest keeldumine, kiirabi kutsumine, kaitsja nõudmine), ei saa isiku käitumist ja suhtumist hinnates tähelepanuta jätta, et see kogumis mõjutas menetlustoimingute läbiviimise aega.

1. Mis puudutab Xl fikseeritud kõrget vererõhku, siis kiirabikaardile kantud andmete kohaselt diagnoositi tal ebanormaalne vererõhunäit. Kiirabikaardi järgi manustati Xle ravimeid vererõhu alandamiseks. Seetõttu võib eeldada, et täiendavate menetlustoimingute läbiviimise ajaks oli tema vererõhk juba normaliseerunud. Kokkuvõtvalt ei põhine faktidel kaebaja väited selle kohta, et menetlustoimingute läbiviimist poleks tohtinud jätkata. Politseiametnik R. S. kinnitab oma ettekandes, et kiirabikaardi vormistamise ajal küsis ta kiirabitöötajatelt, kas isiku tervislik seisund võimaldab tema suhtes menetlustoiminguid läbi viia. Talle kinnitati, et Xl midagi otseselt viga ei ole, vererõhk on küll natuke üle normi, kuid kinnipeetule anti rohtu ning tema kriimud puhastati. Kahtlustatavana kinnipidamine avaldab kahtlemata igale isikule tugevat mõju, kuid ettekandes sisalduvas alust kahelda pole. X terviseseisundit ei peetud eluohtlikuks, vastav märge kiirabikaardil puudub. Isiku hospidaliseerimist ei peetud vajalikuks. Pole eluliselt usutav, et kohale kutsutud kiirabitöötajad ei saanud aru, et tegemist on menetlustoimingutele allutatud kinnipeetavaga ning nad ei pidanud vajalikuks sekkuda olukorras, kus X tervislik seisund oleks olnud tõepoolest väga halb.
2. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et X suhtes ei kasutatud nii tema kahtlustavana kinnipidamisel kui ka menetlustoimingute läbiviimisel ilmselgelt ülemäärast füüsilist jõudu. Käeraudade kasutamine ja nende peal hoidmine pikema aja vältel oli kantud eesmärgist vältida ohtu ja tagada menetlustoimingute turvalisus. Eesmärgi saavutamiseks vajaliku füüsilise jõu kasutamine peab jääma KarS §-de 120-121 teokoosseisude raamidesse ning antud juhul ta seda jäi. Füüsilise jõu rakendamine oli vajalik kahtlustatava kinni pidamiseks. Kuigi võimuliialduse võib moodustada ka erivahendi (käeraudade) alusetu kasutamine. Erivahendi ja vägivalla kasutamine saab vastata võimuliialduse objektiivsele küljele vaid juhul, kui see on olnud ebaseaduslik, kuid antud juhul oli seaduslik alus olemas. Isikust lähtuva ohuhinnangu ning kinnipidamisel osutatud vastupanu tõttu oli käeraudade kasutamine põhjendatud. Nende peale jätmine pikema aja jooksul oli tingitud X käitumisest. Erivahendite ja füüsilise jõu kasutamist ametiisiku poolt saab lugeda ebaseaduslikuks, kui see on formaalselt vastuolus relva või erivahendi kasutamist reguleerivate õigusaktidega või ebaproportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes. Nagu eelnevad menetlejad juba põhjendatult välja tõid, toimus X suhtes teatava füüsilise jõu rakendamine ja erivahendi kasutamine kooskõlas seda reguleerivate õigusaktidega ja oli proportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes (isiku kahtlustatavana kinnipidamine, käeradade paigaldamine). Kohaldatavad meetmed olid põhjendatud ja kohased ning isikul tuvastatud vigastused ei olnud ülemäära intensiivsed (vaid mõned kriimud, marrastused). Sunnimeetmed olid vastavuses taotletava eesmärgiga. Ametiisikute poolt oma ülesannete täitmisel kasutatav vägivald peab jääma vajalikkuse piiridesse. Kohaldada tuleb meedet, mis on proportsionaalne, arvestades sellega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist sekkumist nõudvat olukorda ning kohaldada meedet vaid nii kaua, kui eesmärk on saavutatud või seda pole võimalik enam saavutada. Vahetu sunni kasutamise aluste esinedes valitud vahendit kohaldades tuleb hoiduda inimese tervise kahjustamisest ja valu põhjustamisest suuremal määral, kui see on konkreetsel juhul vältimatu. Ametiisikul on seejuures alati teatav kaalutlusõigus vahetu sunni rakendamise üle otsustamisel. Viimane on seda 6

(7)ulatuslikum, mida akuutsem on vahetu sunni kasutamise vajadus ohtliku olukorra ärahoidmiseks. Seega sõltub kasutatud relva, erivahendi või füüsilise jõu proportsionaalsuse hindamine alati üksikjuhtumi faktilistest asjaoludest. Üldjuhul võib proportsionaalsuse nõude lugeda täidetuks, kui vahetu sunni kasutamine oli objektiivselt vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks ja ametiisik lähtus seda kasutades säästvuse printsiibist nii sunni liigi valiku kui selle rakendamise osas. Vahetut sundi ei või kasutada enam, kui see on konkreetsel juhul vältimatu. Käesoleval juhul neid põhimõtteid rikutud ei ole.

1. Seega tuleb tõdeda, et antud juhul ei esine politseiametnike käitumises KarS §-de 2901, 291, 121 tunnuseid. Kriminaalmenetlust ei alustata selleks, et hakata otsima kuriteotunnustele viitavaid fakte. Alustamine on põhjendatud, kui need on veenvalt ära näidatud kuriteokaebuses. Käsiloleval juhul neid esile toodud pole. Mis puudutab kaebaja etteheiteid, et prokuratuur on kogunud tõendeid, siis menetleja poolt täiendava info kogumine kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamiseks on tervitatav, see näitab menetleja soovi selgitada kõik asjassepuutuvad asjaolud välja selleks, et teha põhjendatud ja kaalutletud otsustus. See on kooskõlas ka KrMS § 208 lg-s 4 sätestatud põhimõttega. Seda, et Riigiprokuratuuri määruses viidatud dokumente pole kannatanule ja tema esindajale tutvustatud, ei ole alust menetlejale ette heita, sest kohtueelse menetluse lõpuleviimisel esitatakse kriminaaltoimik tutvumiseks KrMS § 224 korras. Sellise olukorraga antud juhul tegu pole.
2. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on kooskõlas seadusega, mistõttu puuduvad alused seadusliku Riigiprokuratuuri otsustuse tühistamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
3. septembri
4. a määruse muutmata ja ringkonnakohtule esitatud kaebuse rahuldamata.
5. X esindaja Nele Tammemäe taotles kaebuses menetluskulude riigi kanda jätmist. Esindaja ei ole aga esitanud õigusabi osutamisega seotud dokumentatsiooni, millest nähtuks osutatud õigusabi teenuse sisu, selle maht ja tasu suurus, mille pinnalt saaks ringkonnakohus otsustada menetluskulude põhjendatuse üle. Sellises olukorras tuleb jätta taotlus rahuldamata. Siiski selgitab ringkonnakohus, et kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, puuduks nagunii alus menetluskulude riigi kanda jätmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 7