KOHTUOTSUS Kohus Eesti Vabariigi nimel Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse avalikult teatavaks28. september 2023, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number 3-22-1905 Haldusasi X kaeb

eaduse (

) § 174 lg-le 2 ja 5 p-le 2. KeA selgitas oma vastuses, et

§ 174lg 2 järgi annab Ke

A kooskõlastuse või keeldub kooskõlastuse andmisest pärast seda, kui kohalik omavalitsus esitab KeA-le paisu projekteerimistingimused ja ehitusloa eelnõu. Täiendavalt selgitas KeA, et nimetatud kooskõlastus kujutaks endast toimingut, mitte haldusakti. 04.07.2022 esitas kaebaja vaide KeA vastusele. KeA 10.08.2022 vaideotsusega jättis KeA kaebaja vaide rahuldamata.

1. 08.09.2022 esitas X kaebuse Tallinna Halduskohtusse taotlusega kohustada KeAd algatama haldusmenetlust kooskõlas HMS § 14 lg-ga 1 eesmärgiga anda hinnang Poka paisu kalapääsu rajamise kohustuse osas kui Poka pais soovitakse rekonstrueerida või alternatiivselt taastada. 10.10.2022 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 16.06.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
2. Kaebuse esitaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel. 3.
3. Kaebaja selgitab, et pöördus 05.05.2022 taotlusega KeA poole, et saada aegsasti KeA-lt hinnang, kas Poka paisu rekonstrueerimisel on vajalik tagada kalapääsu rajamine või mitte. Kuna KeA on seadusandja poolt määratud pädevaks hindama kalapääsude vajalikkust paisude rajamisel, siis on KeA pädev andma hinnangut ka siis, kui soovitakse paisu rekonstrueerida või alternatiivselt taastada. 3.
4. Kaebaja on seisukohal, et KeA on ilma igasuguse analüüsita ning rakendades kantseliitlikku mentaliteeti lükanud tagasi nii avaldaja esialgse taotluse kui ka jätnud rahuldamata sellele järgnenud vaide. KeA ei ole ei esialgses vastuses ega hilisemas vaideotsuses selgitanud, miks ei ole KeA-l võimalik anda kalapääsu vajaduse kohta hinnangut, kui seadusandja on selgitanud, et KeA-l on see pädevus. KeA on rikkunud hea halduse tava ning refereerinud pikalt seaduse teksti ilma tegelikku sisu avamata ning kaebaja tegelikku vajadust mõistmata. 3.
5. KeA on väga kitsalt tõlgendanud avaldaja pöördumist ehk leidnud, et avaldaja palub KeAl otsustada, kas Poka paisu tohib rekonstrueerida või mitte (vt vaideotsuse lk 1 p 2 lg 1). KeA ei ole avaldajalt mitte ühtegi täiendavat asjaolu täpsustanud taotluse või vaide lahendamisel. Kaebaja on taotluse punktis 12 selgitanud, et kaebaja eesmärk on saada KeA hinnang Poka paisu rekonstrueerimiseks või alternatiivselt taastamiseks võttes arvesse paisuga seotud jõe kalade kudemisvõimalusi. See tähendab, et kaebaja ei soovinud ehituslikku hinnangut KeA-lt. Kaebaja soovis saada KeA-lt hinnangut, mis oma olemuselt on kooskõlas

§ 174lõikega 2 ehk Ke

A annab kooskõlastuse või keeldub kooskõlastuse andmisest paisutamisega seoses. Seejuures näeb viidatud säte ette, et vajadusel teeb KeA lisaanalüüsi ehk hindab, kas esineb vajadus tagada paisul teatud tingimuste esinemisel kaladele ligipääs. Kaebaja on seisukohal, et sellist 2 hinnangut on võimalik anda KeA-l ka ilma eraldi KOV-ile projekteerimistingimuste esitamist ja ehitusloa eelnõu esitamist. eelnevalt 3.

1. Kaebajale jääb selgusetuks, miks KeA ei täpsustanud kaebaja soovi ehk mida tegelikult KeA-lt 05.05.2022 taotluses oodatakse. Kaebajalt ei täpsustatud asjaolusid ka vaide lahendamisel, kuigi hea halduse tava kohaselt olnuks KeA-l võimalik täiendavalt uurida 30 päeva jooksul, sh täpsustada kaebaja tegelikku soovi. 3.
2. KeA ei ole esitanud sisulisi põhjendusi, miks ei ole KeA-l ilma paisu projekteerimistingimusteta ja ehitusloa eelnõuta võimalik anda hinnangut, kas kalade läbipääsu tagamine on vajalik või mitte. Kaebaja on seisukohal, et KeA-l on ka ilma eelnimetatuta võimalik selgitada, kas läbipääs on vajalik ilma mööndusteta või tuleb läbipääs tagada, kui selleks peaks esinema teatud tingimused. Kokkuvõttes, kas kaladel peab olema tagatud läbipääs, kui kaebaja peaks otsustama paisu rekonstrueerida või alternatiivselt taastada. Vastates jaatavalt läbipääsu tagamisele, siis milliste tingimuste esinemisel. Kaebaja rõhutab, et kalade läbipääsu nõue või selle puudumine ei saa sõltuda sellest, milline projektlahendus tuleb paisule, näiteks, kas pais rajatakse metallist või kivist. 3.
3. Kaebaja kordab ka vaides esitatut, mille kohaselt seadusandja eesmärk ei ole olnud paisutamist kavandatavat isikut teavitada asjaomastest tingimustest alles siis, kui arvestatavad kulutused paisutamiseks on kantud, vaid võimalusel juba enne paisutamiseks kantud kulutuste tegemist. Seadusandja on selle otsesõnu seletuskirjas ka välja öelnud, kui on selgitanud, et eesmärk on vältida kahju tekkimist olukorras, kus alles hiljem selgub, et KeA nõuab paisule kaladele läbipääsu ehitamist. Viidatud põhimõte on asjakohane ka praegu, nimelt tuleb enne projekteerimistingimuste tellimist saada selgust sõlmküsimuses ehk kas kalade läbipääsu tagamise kohustus antud juhul eksisteerib. 3.
4. Kaebaja hinnangul ei ole kalade läbipääsu tagamine vajalik, sest seal ei ole enam tegemist lõhejõega. Kaebaja on ka 05.05.2022 taotluses, eelkõige punktides 6-8 selgitanud, miks ei pruugi Poka paisu puhul olla seadusest tulenevalt nõutav kalade läbipääsu tagada. KeA ei ole esitatud väiteid ei oma vastuses ega vaideotsuses põhjendanud. Paragrahvide tsiteerimine ei võrdu sisulisele küsimusele sellekohase vastuse andmisega. 3.
5. Kaebaja on seisukohal, et KeA on taotluslikult jätnud sisulised vastused esitamata. Sellisele käitumisele on kaebaja viidanud ka vaides, milles selgitas, et kuna Poka paisu puhul algab lõhejõgi ja selle lõik Poka veskist, siis paisust ülesvoolu ei ole vajadust kaladele ligipääsu tagada, kuna seal ei ole tegemist enam lõhejõega. Vastupidise seisukorra korral on KeA-l vaja oma väited esitada kujul, mis võimaldab nende õigsuse üle vajadusel ka kohtuliku kontrolli teostamist, seega tuleb asjas alustada haldusmenetlust. 3.9.

seletuskirjas lk 44 (643 SE) on seadusandja selgitanud, et kalapääsu ehitamine on suur investeering (seletuskirja andmise hetkel hinnati võimalikuks kuluks 150K – 300K eurot, mis arvestades 2022.a seisu võib olla oluliselt kallim maailmas toimuva tõttu). Seetõttu on vaja põhjalikult analüüsida kalapääsu rajamise õiguslikku vajalikkust. Seletuskirjast ei tulene, et kalapääsu rajamist on võimalik hinnata vaid projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõuga koos. 3 3.

1. Kaebaja juhib tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-18-253/46, milles kohus on selgitanud, et haldusorgan kooskõlas HMS § 1 ja § 5 lõikega 2 ei tohi oma tegevusega isikut eksitada (nt suhelda temaga põhjendamatult keerulises õiguskeeles või suunata teda vaidlustama õigustloovat akti) ega nõuda alusetult puuduste kõrvaldamist. Haldusorgani ülesanne on võimaldada isikul haldusmenetluses võimalikult lihtsat osalemist. Kaebaja on seisukohal, et haldusmenetluses lihtsat osalemist on võimalik tagada, kui haldusorgan enne lõpliku seisukoha kujundamist palub täpsustada pöördumise eesmärki. Seda KeA antud juhul ei teinud. 3.
2. KeA uurimiskohustuse rikkumise tõttu on kaebaja kohustatud esitama kaebuse halduskohtule. Kui oleks täidetud uurimiskohustust, siis oleks KeA saanud aru, et kaebaja ei taotlenud haldusmenetluse algatamist Poka paisu rekonstrueerimiseks. Uurimiskohustuse täitmisel oleks KeA pidanud mõistma, et kaebaja soovib aru saada, kas ja millistel tingimustel esineks kalade läbipääsu tagamise kohustus, kui pais rekonstrueerida või alternatiivselt taastada (HMS § 6). 3.
3. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2792 eurot (õigusabi 2772 eurot + riigilõiv 20 eurot) vastavalt menetluskulude nimekirjale (dtl 101-121). VASTUSTAJA SEISUKOHT
4. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. 4.
5. KeA on haldusmenetluse kestel läbivalt selgitanud, et ei saa nendel tingimustel haldusmenetlust alustada, sest kalapääsu vajalikkust otsustatakse projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu menetluse raames (vt vastus taotlusele, vaideotsus), samuti, et KeA-l puudub pädevus ehitiste rekonstrueerimise otsustamiseks (vt vaideotsus). 4.
6. Kaebaja eesmärgiks on saada KeA hinnang kalapääsu vajalikkuse kohta. Kaebaja taotles KeA poolt haldusmenetluse alustamist kooskõlas

§ 174lg 2 ja lg 5 p 2 ja HMS § 14 lg 1 eesmärgiga saada Ke

A hinnang Poka paisu (PAIS024860) rekonstrueerimise võimaluse osas (kaebaja taotlus, p-d 2, 13). Kaebaja selgitas, et soovib Poka paisu kasutada viisil, mis võtab arvesse nii vee-elustikku kui ka inimtegevust (kaebaja taotlus p 10). Kaebaja põhjendas, et soovib saada KeA hinnangut Poka paisu rekonstrueerimiseks või alternatiivselt taastamiseks arvestades kalade kudemisvõimalusi vältimaks tarbetuid kulutusi, sh vaidlusi. 4.3. KeA kooskõlastus on osa projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu menetlusest, mistõttu ei saa KeA algatada eraldi menetlust hinnangu andmiseks kalapääsu vajalikkusele.

§ 174

lg 2 sätestab, et „kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab Keskkonnaametiga paisu projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu. Keskkonnaamet annab kooskõlastuse või keeldub kooskõlastuse andmisest kümne päeva jooksul kooskõlastuse taotluse saamisest arvates. Kui on vaja teha lisaanalüüs, pikendab Keskkonnaamet kooskõlastamise tähtaega 20 päeva võrra. Ehitusseadustikus sätestatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlustähtaeg pikeneb kooskõlastuse andmise tähtaja võrra.“ Nimetatud sättest tuleneb KeA pädevus anda hinnang kalapääsu vajalikkusele. Nagu nähtub viidatud sättest, siis on KeA kooskõlastuse näol tegemist osana projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusest, mitte eraldiseisva menetlusega. 4 Seega eraldi haldusmenetlust ei pea ega saa selle alusel alustada. 4.4.

sätte eesmärgiks on teavitada paisutamist kavandatavat isikut ja kohalikku omavalitsust kalapääsu vajalikkusest enne paisu rajamist. Kaebaja viitab oma kaebuses õigesti, et

§ 174

lg 2 eesmärgiks on

eaduse seletuskirja kohaselt vältida kahju tekkimist olukorras, kus alles hiljem selgub, et KeA nõuab paisule läbipääsu ehitamist. Samas on kaebaja ekslikult järeldanud, et seetõttu tuleb saada selgust sõlmküsimuses ehk kas kalade läbipääsu tagamise kohustus eksisteerib antud juhul juba enne projekteerimistingimuste tellimist. Selline järeldus on ekslik. Kooskõlastuse eesmärgiks on vältida kahju, mis tekib paisu rajamisega, kui alles pärast paisu rajamist selgub kalapääsu vajalikkus, mitte otsustada kalapääsu vajalikkus enne projekteerimistingimuste tellimist. KeA märgib täiendavalt, et vastavalt kehtivale Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 p-le 2 teeb planeerimisalase tegevuse korraldaja koostööd ja kooskõlastab planeeringu KeAga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, samuti kui planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd või ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse. Seega nähtub ka

§ 174lg 2 seletuskirjast, et Ke

A kooskõlastus on osa planeerimismenetlusest, mitte iseseisev haldusmenetlus. 4.5. KEA leiab, et kalapääsu vajalikkuse üle otsustamine ei ole ka sisuliselt võimalik ilma vastava paisu projekteerimistingimuste ja ehituseelnõuga tutvumata. KeA selgitas vastuses taotlusele, et ei saa anda hinnangut Poka paisu rekonstrueerimiseks või alternatiivselt nimetatud paisu taastamiseks käesoleval hetkel, sest ei ole teada kalade läbipääsu tagamise võimalused (vastus taotlusele). Kalapääsu rajamise vajalikkus sõltub mh ka sellest, mis viisil paisu rekonstrueeritakse või alternatiivselt taastatakse. Kaebaja leiab, et kalade läbipääsu nõue või selle puudumine ei saa sõltuda sellest, milline projektilahendus tuleb paisule, näiteks, kas pais rajatakse (või taastatakse) metallist või kivist. Selline seisukoht on ekslik. Projekteerimistingimustest või ehitusloa eelnõust sõltub, millisel määral – kui üldse – on kalade läbipääs takistatud, millise takistusega on tegemist ning sellest sõltuvalt ja kuidas vastav läbipääs tagada, seejuures võib ka ehitamise materjal tõepoolest olulist rolli mängida. KeA selgitab, et oluline on paisu ehitustehniline lahendus, kas kavandatakse betoonist reguleerimata ülevoolu, varjapaasidega ülevoolu või hoopis paiskärestikku, samuti milline on kavandatav veetasemete vahe. Lisaks tuleb kalapääsu vajaduse hindamisel jälgida veemajanduskava veekogumite seisundihinnanguid, põhjuseid ja veemajanduskava meetmeid konkreetsele kogumile. Käesoleval juhul ei ole kaebaja isegi otsustanud, kas kavatseb paisu rekonstrueerida või taastada, samuti puudub teave, kas vastav tegevus on üldse lubatud ja võimalik ning millistel tingimustel. Seepärast ongi KeA kooskõlastus

§ 174lg 2 järgi osa projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu menetlusest, mitte ei ole tegemist eraldi Ke

A menetlusega. 4.

1. KeA märgib samuti täiendavalt, et vastava kooskõlastuse andmine ei kujuta endast mitte haldusakti, vaid menetlustoimingut. 4.
2. Kalapääsu rajamise vajalikkus sõltub mitmetest asjaoludest ning kujutab endast suuresti KeA kaalutlusotsust. Küsimus ei ole selles, et lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu 5 (

§ 174lg 3).

Vastavalt keskkonnaministri vastuvõetud määrusele nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ kuulub Leevi jõgi Poka (Leevi) paisust suubumiseni Ahja jõkke (VEE1047900) lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogu lõikude nimistu, millel on vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lg-le 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Seega algab Poka paisust lõhejõgi ning lõhejõel peab olema tagatud läbipääs kaladele mõlemas suunas. Küsimus seisneb selles, kas käesoleval juhul on paisu omanikul kohustus tagada kalade läbipääs nii üles- kui allavoolu, kui lõhejõgi algab Poka paisust. Kaebaja väidab, et kalade läbipääs tuleb tagada vaid paisust allavoolu ning mitte ülesvoolu, sest seal ei ole tegemist enam lõhejõega. KeA kaebaja seiskohaga ei nõustu, sest ka Poka paisust ülesvoolu on jõeforellile hästi sobilikke elu- ja sigimispaiku. Samuti nähtub, et

§ 174lg 5 p-st 2 tuleneb paisu omaniku kohustus Ke

A nõudmisel tagada kalade läbipääs nii üles- kui allavoolu ka mitte ainult elupaikade nimistus olevatel jõgedel. KeA võtab sellise kohustuse kehtestamise kaalumisel arvesse eksperdiarvamust või keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) tulemusi (

§ 174lg 8). Kõiki neid asjaolusid on Ke

A ka põhjendanud (vastus taotlusele). Nagu selgitatud, siis on tegemist KeA kaalutlusotsusega, mida on vajalik teha projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu menetluse raames, seejuures võtab KeA arvesse eksperdiarvamust või KMH tulemusi. Nagu KeA on juba kaebajale eelnevalt põhjendanud, siis oleks praegu vastava hinnangu andmine ennatlik. 4.

1. KeA selgitab, et käesolevas asjas ei ole üldse vaidluse all KeA sisuline hinnang Poka paisu kalapääsu vajalikkusele, sest KeA ei saa seda lihtsalt anda. Vaidluse all on KeA pädevus haldusmenetluse algatamiseks kaebaja taotletud tingimustel, milleks KeA-l aga pädevus puudub. Seega KeA ei saa anda käesoleval hetkel hinnangut kalapääsu vajalikkuse kohta Poka paisule. Kalapääsu vajalikkus otsustatakse paisu projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõule kooskõlastuse andmise menetluse raames, sealjuures on kalapääsu rajamise kohustuse seadmine KeA kaalutlusotsus. Käesoleval hetkel puudub KeA-l aga oluline teave asjas tähtsust omavatest asjaoludest, mille alusel vastav hinnang anda. 4.
2. KeA tegevus taotluse ja vaideotsuse rahuldamata jätmisel on olnud kooskõlas hea halduse tavaga. KeA on nii vastuses kui ka vaideotsuses läbivalt selgitanud, et KeA-l on pädevus hinnata kalapääsu vajalikkust vaid projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu menetluses, vastav KeA hinnang kalapääsu vajalikkuse kohta ei ole haldusakt HMS mõttes, mistõttu ei saa KeA eraldi haldusmenetlust alustada. Nagu KeA ka eelnevalt selgitas, siis ei ole KeA-l võimalik anda kalapääsu vajalikkusele ka sisulist hinnangut ilma vastava projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõuga tutvumata. KeA on nii taotluse lahendamisel kui ka vaideotsuse koostamisel lähtunud siiski kaebaja enda poolt esitatud taotlustest ja kaebaja eesmärgist. Kaebaja taotles oma taotluses haldusmenetluse alustamist eesmärgiga saada haldusakt Poka paisu rekonstrueerimise lubamise otsustamiseks. Samast dokumendist ilmneb, et taotluse eesmärgiks on paluda KeA hinnangut Poka paisu rekonstrueerimiseks või alternatiivselt nimetatud paisu taastamiseks. Kaebaja on vaides jäänud sisuliselt samade taotluste juurde. Hoolimata sõnastusest ei ole siiski kahtlust kaebaja eesmärgis taotluse esitamisel: hoida kokku kulusid saades teada, kas KeA kohustab paisu 6 rekonstrueerimise või taastamise käigus kaebajat tagama kaladele ligipääs. KeA-le jääb selgusetuks, milliste täiendavate asjaolude täpsustamist kaebaja soovib, arvestades, et kaebaja ei ole isegi kindel, kas soovib paisu rekonstrueerida või taastada ning kas see on lubatud ja võimalik ning millisel viisil. Kuna vastavad asjaolud on teadmata isegi kaebajal endal, siis ei saagi käesoleval hetkel KeA täiendavaid asjaolusid täpsustada, sest need lihtsalt puuduvad. KeA-le on arusaadav kaebaja eesmärk taotluse esitamisel ning KeA on ka põhjendanud, miks ei saa KeA vastavat taotlust rahuldada. 4.
3. KeA ei ole kaebajat taotluse ja vaide lahendamisel eksitanud. KeA ei täpsustanud kaebaja pöördumise eesmärki, sest pöördumise eesmärk oli KeA-l taotluse ja vaide lahendamisel selge. Ka käesolevas kaebuses on KeA jäänud samade sisuliste seisukohtade juurde, kui taotluse ja vaide lahendamisel. 4.
4. Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kaebaja taotlus ja vaie on lahendatud õiguspäraselt. KeA on kaebaja taotluse ja vaide lahendanud lähtunud hea halduse tavast ning täites HMS-st tulenevaid kohustusi. KeA ei saa alustada haldusmenetlust kaebaja taotletud tingimustel, sest kalapääsu vajalikkuse kohta antakse hinnang projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu menetluse raames. Hinnangu või kooskõlastuse andmine väljaspool nimetatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu menetlust ei ole antud juhul võimalik. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
6. Kaebuse esitaja eesmärgiks on kohustada Keskkonnaametit (KeA) algatama haldusmenetlus kooskõlas HMS § 14 lõikele 1 eesmärgiga saada KeA hinnang Poka paisu kalapääsu rajamise kohustuse osas, kui Poka pais soovitakse rekonstrueerida või alternatiivselt taastada.
7. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebuse esitaja esitas vastustajale vastava taotluse 05.05.2022 paludes: „alustada haldusmenetlust, mille eesmärk on anda haldusakt Poka paisu rekonstrueerimise lubamise otsustamiseks“ (dtl 49-52). Vastustaja keeldus oma 03.06.2022 vastusega nr 14-8/22/8954-2 haldusmenetluse algatamisest (dtl 53-55). Vastustaja selgitas, et: „Taotletud KeA hinnangu puhul ei ole tegemist KeA poolt antava haldusaktiga haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) mõttes, seega eraldi haldusmenetlust ei pea ega saa selle alusel alustada. Kooskõlas

§ 174lg-ga 2 annab Ke

A kooskõlastuse või keeldub kooskõlastuse andmisest kümne päeva jooksul kooskõlastuse taotluse saamisest arvates kohaliku omavalitsuse poolt esitatud paisu projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõule. Nimetatud kooskõlastuse andmise korral on tegemist toiminguga, mitte haldusakti andmisega. Eelnevast tulenevalt ei alusta KeA taotletud haldusmenetlust Poka paisu rekonstrueerimise lubamise otsustamise haldusakti andmiseks HMS § 14 lg 1,

§ 174

lg 2 ja lg 5 p 2 alusel.“ Vaidemenetluses täpsustas kaebaja oma taotlust, paludes: „Kohustada Keskkonnaametit algatama haldusmenetlus kooskõlas HMS § 14 lõikele 1 eesmärgil anda Keskkonnaameti hinnang Poka paisu rekonstrueerimiseks või alternatiivselt nimetatud paisu taastamiseks, sh kalapääsu rajamise kohustuse osas.“ (dtl 56-59) 7 KeA jättis oma 10.08.2022 vaideotsusega nr 14-8/22/8954-5 kaebaja vaide rahuldamata (dtl 6266).

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et taotluse esitamisel ajal Poka paisu (mis asub Kanepi vallas, Põlva maakonnas) projekteerimistingimuste ja/või ehitusloa taotluse menetlust kohaliku omavalitsuse poolt algatatud ei olnud. Samuti ei olnud kaebaja vastavat taotlust kohalikule omavalitsusele üldse esitanud.
2. Käesolevas asjas taandub vaidlus küsimusele, kas KeA on kohustatud andma väljaspool projekteerimistingimuste/ehitusloa taotluse menetlust (siduvat) hinnangut konkreetsele paisule kalapääsu rajamise kohustuse kohta.
3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt käesoleva seaduse alusel võib isik riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või muult avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult (avaliku võimu kandjalt) nõuda haldusakti andmist ja toimingu sooritamist. Kohtupraktikas on leitud, et kohus peab sellise kohustamiskaebuse rahuldama, kui on tuvastatud järgmised asjaolud: vastustaja on kohustatud sooritama toimingu; kaebuse esitajal on õigus nõuda toimingut vastustajalt; toimingut ei ole vaatamata kaebaja taotlusele veel sooritatud; ei esine muid põhjendatud vastuväiteid, millest tulenevalt õigus toimingule võiks olla ära langenud. Kohustus toiming sooritada ja sellele vastav õigus nõuda toimingut võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust (RKHK 06.03.2001 otsus asjas nr 3-3-1-2-01, p 1). 11.

§ 174

lg 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab Keskkonnaametiga paisu projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu. Keskkonnaamet annab kooskõlastuse või keeldub kooskõlastuse andmisest kümne päeva jooksul kooskõlastuse taotluse saamisest arvates. Kui on vaja teha lisaanalüüs, pikendab Keskkonnaamet kooskõlastamise tähtaega 20 päeva võrra. Ehitusseadustikus sätestatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlustähtaeg pikeneb kooskõlastuse andmise tähtaja võrra.

eaduse eelnõu seletuskirjas on viidatud sätte osas märgitud: „Keskkonnaamet annab kooskõlastuse või keeldub kooskõlastuse andmisest 10 päeva jooksul kooskõlastuse taotluse saamisest arvates. Kui on vaja teha täiendav analüüs pikeneb kooskõlastamise menetlustähtaeg 20 päeva võrra. Tegu on ennetava sättega, mis võimaldab Keskkonnaametil teavitada paisutamist kavandavat isikut ja kohalikku omavalitsust kalapääsu vajalikkusest juba enne paisu püstitamist. Sellega välditakse kahju paisuomanikule, kui pais on püstitatud, aga sellele pole rajatud kalapääsu ja Keskkonnaameti nõudmisel tuleb see ehitada hiljem. Hilisem kalapääsu ehitamine võib osutuda kohe paisu sisse kalapääsu ehitamisest oluliselt kulukamaks. Arvestades kalapääsu ehitamise investeeringu suurt mahtu (150 000-300 000 eurot), tuleb põhjalikult analüüsida kalapääsu rajamise vajalikkust ja efektiivse kalapääsu rajamiseks vajalike tingimuste andmist. Kalapääsu rajamisel tuleb ka kaaluda ja analüüsida, millistele kalaliikidele kalapääs ehitatakse (eri liikidel erinevad tehnilised lahendused). See säte ei kohaldu avalikku veekogusse ehitamisel. Paisu ehitamist käsitlevate detailplaneeringu või eriplaneeringute Keskkonnaametiga kooskõlastamise reguleerimiseks on kavas muuta 8 Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrust nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“.1

1. Kohus nõustub, arvestades ülal tuvastatud asjaoludega ning lähtudes viidatud õiguslikust regulatsioonist, vastustajaga ja leiab, et vastustaja on õiguspäraselt keeldunud haldusmenetluse algatamisest. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et kalapääsu rajamise küsimus paisule otsustatakse projekteerimistingimuste/ehitusloa taotluse menetluse raames. Samuti on õige vastustaja seisukoht, et vastustajal puudub pädevus ehitise rekonstrueerimise üle otsustamiseks. Vastava otsuse peab esmalt langetama isik, kellele pais kuulub – kas ta üldse soovib rekonstrueerida ning vastavad projekteerimistingimused/ehitusloa saab väljastada üksnes kohalik omavalitsus. KeA kooskõlastus on osa projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlusest, järelikult puudub vastustajal seadusest tulenev kohustus algatada eraldi menetlust hinnangu andmiseks kalapääsu vajalikkusele. Ka kaebaja ei ole välja toonud ühtegi õigusakti, mille alusel oleks vastustaja kohustatud vastava haldusmenetluse läbi viima väljaspool projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotluse menetlust. Seega on täitmata esmane riigivastutuse seadusest tulenev kohustamiskaebuse rahuldamise eeldus, milleks on, nagu juba ülal viidatud, vastustaja vastav seadusest tulenev kohustus toimingu sooritamiseks. Kohtule ühestki õigusaktist vastavat kohustust väljaspool ülal viidatud haldusmenetlusi kalapääsu rajamise küsimuse osas hinnangu andmiseks ei nähtu. Kohus leiab, et väljaspool eeltoodud menetlusi on vastustaja kohustatud andma üksnes vastavaid selgitusi (vt ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS)).
2. Kaebaja on kohtu hinnangul mõistnud valesti ka

eaduse eelnõu seletuskirja. Seletuskirja teksti analüüsides on võimalik üheselt jõuda järeldusele, et seadusandja on silmas pidanud „ennetava sätte“ all seda, et see võimaldab KeA-l teavitada kalapääsu rajamise vajalikkusest enne paisu rajamist/ehk ehitama hakkamist, mitte aga seda, et enne kui üldse oleks algatatud projekteerimistingimuste/ehitusloa taotluse menetlus. Ei seaduse tekstist ega seletuskirjast, midagi sellist, mida kaebaja välja toob, järeldada ei ole võimalik. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige kaebaja seisukoht, et vastustaja on kohustatud hindama väljaspool projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotluse menetlust võimalikku kalapääsu rajamise kohustust. 14. Kohus nõustub vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtadega ka selles, et KeA ei saa anda hinnangut Poka paisu rekonstrueerimiseks või alternatiivselt nimetatud paisu taastamiseks käesoleval hetkel, sest ei ole teada kalade läbipääsu tagamise vajalikkus ja võimalused. Eeltoodule viitas vastustaja asjakohaselt ka oma vastuses taotlusele. Kalapääsu rajamise vajalikkus sõltub mh ka sellest, mis viisil paisu rekonstrueeritakse või alternatiivselt taastatakse. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga ka selles, et kalade läbipääsu nõue või selle puudumine, ei saa sõltuda sellest, milline projektilahendus tuleb paisule, näiteks, kas pais rajatakse (või taastatakse) metallist või kivist. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et projekteerimistingimustest või ehitusloa eelnõust sõltub, millisel määral – kui üldse – on kalade läbipääs takistatud, millise takistusega on tegemist ning sellest sõltuvalt ja kuidas vastav läbipääs tagada. KeA on selgitanud, et oluline 1

eadus 643 SE. Seletuskiri

eaduse eelnõu juurde lk 44. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/80f09d63-11a3-4055-8b3b-a23dffa90a61 9 on paisu ehitustehniline lahendus, kas kavandatakse betoonist reguleerimata ülevoolu, varjapaasidega ülevoolu või hoopis paiskärestikku, samuti milline on kavandatav veetasemete vahe. Lisaks tuleb kalapääsu vajaduse hindamisel jälgida veemajanduskava veekogumite seisundihinnanguid, põhjuseid ja veemajanduskava meetmeid konkreetsele kogumile. Sellest tulenevalt ongi seadusandja ette näinud, et KeA kooskõlastus on

§ 174

lg 2 järgi osa projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu menetlusest, mitte ei ole tegemist eraldi menetlusega. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et otsustus kalapääsu rajamise vajalikkuse osas on kaalutlusotsus, mida ei ole võimalik langetada ilma vastavate alusandmeteta. Täiendavalt on vastustaja asjakohaselt viidanud

§ 174lg 8, mille kohaselt Ke

A-l on õigus nõuda kalade läbipääsu tagamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata veekogudel, arvestades eksperdiarvamust või keskkonnamõju hindamise tulemusi. Ehk vastavas menetluses saab vastustaja nõuda täiendavate dokumentide esitamist, mille pinnalt kaalutletud otsus langetada. Eeltoodu toetab samuti seisukohta, et vastavat hinnangut ei saa, pole mõistlik ega pea andma väljaspool konkreetset haldusmenetlust. 15. Kaebaja heitis vastustajale veel haldusmenetluses ette uurimiskohustuse ning hea halduse põhimõtte rikkumist. Kohus, analüüsinud nii kaebaja taotlust, vaiet, kui ka vastustaja vastust ning vaideotsust leiab, et vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust ega hea halduse tava. Kaebaja taotlusest ja vaidest on vastustaja õigesti aru saanud kaebaja taotluse eesmärgist, milleks oli saada enne projekteerimistingimuste/ehitusloa taotluse esitamist teada, kas KeA kohustab kaebajat paisu rekonstrueerimise või taastamise käigus tagama kaladele ligipääsu. Seega on kaebaja etteheited vastustajale sellest, et vastustaja ei selgitanud välja kaebaja tegelikku soovi, asjakohatud. Kuivõrd vastustajale oli kaebaja taotluse eesmärk arusaadav, siis ei pidanud vastustaja ka laskma kaebajal taotlust täpsustada. Mis puudutab kaebaja viiteid sellele, et KeA oleks saanud ka ise teha vajadusel lisaanalüüsi juhindudes

§ 174

lg 2, siis nagu kohus juba eelnevalt märkis, reguleerib vastav säte olukorda, kus projekteerimistingimuste/ehitusloa taotlus on esitatud ja vastav menetlus pooleli. Vastava sätte mõte ei ole see, et enne eeltoodud menetlusi isiku pöördumise alusel viiks vastustaja omal algatusel ja kulul läbi vajalikud uuringud ja teostaks lisaanalüüsi. Lisaanalüüsi tegemise võimalus on ette nähtud olukorraks, kus pooleli olevas loataotluses on näiteks mingid andmed puudulikud või vajavad vastustaja poolt täiendavat uurimist selleks, et otsustada taotlusele kooskõlastatuse andmine. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, millest tulenevalt ei saa nõustuda ka kaebajaga selles, et vastustaja on rikkunud hea halduse põhimõtet ning uurimiskohustust jättes asjas tähtsust omavad asjaolud ise välja selgitamata. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus vastustajaga ja leiab, et vastustaja ei ole kaebaja taotluse lahendamisel HMS sätetatud reegleid rikkunud. 14. Eeltoodust tulenevalt on kaebus tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 15. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 10