Obsah (8)

§ 199§ 200§ 209§ 213§ 56§ 64§ 65§ 68

Kriminaalasi nr. 1 – 12 - 4245 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 11. aprillil 2013 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Julia Zautina juuresolekul prok

§ 199lg.

2 p. 7, 8, 9 järgi 2 a. 11 k. 25 p. vangistusega. Vabanes karistuse kandmisest 13.01.2012 a. 8.08.03.2013 a. Harju Maakohtu poolt

§ 200lg.

2 p. 9 - § 25 lg. 2; § 199 lg. 2 p. 8, 9; § 202 lg. 1; § 266 lg. 2 p. 1 järgi 3 aasta 7 kuu vangistusega. Mõistetud karistuse algus alates 19.09.2012 a. Viibis eelvangistuses alates 16.02.2012 a. kuni 17.02.2012 a.; alates 03.03.2012 a. kuni 04.03.2012 a. süüdistusasja

§ 209lg.

2 p. 1 - § 25 lg. 2; § 199 lg. 2 p. 5, 8, 9; § 213 lg. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: R.A on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema olles varem toime pannud varguse, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, 29.01.2012.a. kella 17.21 ajal Tallinnas, Liivalaia 53 asuvas kaubamajas „Stockmann“ hinnasiltide vahetamisega üritas omandada „Stockmann“ AS-le kuuluvad teksapüksid „MARC O`POLO“, maksumusega 119 eurot, millele paigutas teksapükste „STC DENIM“ maksumusega 18,80 eurot hinnasildi, ja seega püüdes tekitada „Stockmann“ AS-le varalise kahju summas 100,20 eurot ,kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötajate poolt. Seega R.A isikuna, kes on varem toime pannud varguse, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas kuritegu – varalise kasu saamiseks tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise toimepanemist ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva kuriteo toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid jättis kuritegu lõpuni viimata oma tahtest sõltumata , kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt, seega pani toime kelmuse katse, mis on kvalifitseeritav

§ 209lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi.

Samuti R.A, olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi , 15.02.2012 kella 09.15 paiku, viibides Rimi Foods Eesti AS kaupluses Pihlaka Säästumarket, asukohaga Tallinn, Männiku tee 98, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis kõrvalistele isikutele keelatud kaupluse laoruumi ja võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata, kasti 24 0,5-liitrise pudeliga Grant´s viskit maksumusega 11.09 eurot pudel, kogumaksumusega 266 eurot ; -samuti tema, 02.03.2012 kell 12.15, viibides Tallinnas Männiku tee 6 asuva kaupluse Silikaadi Säästumarket müügisaalis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Rimi Eesti Food AS-le kuuluvad 2 pudelit viskit Grant´s 0,5 l maksumusega 11,09 eurot pudel, kogumaksumusega 22,18 eurot, peitis pudelid jope alla ning kauba eest tasumata möödus kassadest; -samuti tema, 02.03.2012 kell 13.19 paiku, viibides Tallinnas Männiku tee 6 asuva kaupluse Silikaadi Säästumarket müügisaalis, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Rimi Eesti Food AS-le kuuluvad 2 pudelit viskit Grant´s 0,5 l maksumusega 11,09 eurot pudel, kogumaksumusega 22,18 eurot, peitis pudelid jope alla ning kauba eest tasumata möödus kassadest ; -samuti tema, 23.03.2012 ajavahemikul kell 13.15 kuni 13.35, viibides Tallinnas Pihlaka tn 20 maja juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas väikebussi juurest kõnniteelt firmale ELTEL Networks AS kuuluva elektrigeneraatori LX2500 maksumusega 483 eurot. Seega R.A varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja sissetungimisega, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime

§ 199lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti R.A , kasutades ära temale kättesaadavaks olnud VS interneti-panga paroolikaardi ja sisestades internetipanga süsteemis autentimisekas vastavaid temale mitte kuuluvaid paroole ja kasutajatunnust sisenes VS teadmata ja tema nõusolekuta internetpanka ning tegi ajavahemikul alates 29.04.2012 kuni 07.05.2012 rahalised ülekanded erinevatele kontole ja nimelt: 29.04.2012 Nadezda K kontole XXXXXXXXX - 200 eurot 30.04.2012 Mihhail G kontole XXXXXXXX- 200 eurot 01.05.2012 Ljudmilla L kontole XXXXXXXX -200 eurot 02.05.2012 Mihhail G kontole XXXXXXX- 200 eurot 03.05. 2012 Ljudmilla L kontoleXXXXXXXXXXXXXXX -200 eurot 04.05.2012 Ljudmilla L kontole XXXXXXXXXXXXXXX-200 eurot 05.05.2012 Ljudmilla L kontole XXXXXXXXXXXXXXX 200 eurot 06.05.2012 Ljudmilla L kontole XXXXXXXXXXXXXXX 200 eurot 07.05.2012 Ljudmilla L kontole XXXXXXXXXXXXXXX -200 eurot Kokku tekitades Valeri Stupenile kahju summas 1800 eurot. Sellise tegevusega pani R.A toime

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo - arvutikelmuse, s.o.

varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise, mõjutades sellega andmete töötlemise tulemust. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud kuritegude kvalifikatsioonid on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt kuritegude toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab oma ütlusi selles, et 29.

1. episoodis ei olnud tal esialgu kavatsust midagi odavamalt saada. Tal oli soov teksapüksid osta, seal oli allahindlus 60 %. Käis mitmel korral teksapükstega proovikabiinis ja pükste tagataskus olevad hinnasildid võisid minna vahetusse. Kassas tasus pükste eest 18.80 eurot. Kohe tulid turvatöötajad ja teatasid, et maksis pükste eest odavama hinna. Hinnavahe oli 100.20 eurot. Kutsuti politsei. Talle tagastati 18.80 ja püksid võeti ära; -samuti kinnitab ütlusi selles, et 13.01.2012 a. vabanes vanglast ja asus elama vanemate juurde Võidu 58 –
2. 23.03 ta kõndis Pihlaka tänaval ja kõnniteel nägi elektrigeneraatorit, kedagi selle juures ei olnud. Lähedal seisis üks väike buss. Haaras selle oma kätte, viis selle mitte kaugel oleva tuttava aeda ja läks taksot tellima. Taksoga sõitis keskturule ja müüs selle tundmatule 70 euro eest. Kahetseb juhtunut; -samuti kinnitab ütlusi, et 02.03 ta läks Säästumarketi kauplusesse Männiku 6 ja kaupluses ei näinud turvatöötajat. Läks kohe alkoholileti juurde ja varastas 2 pudelit viskit, pani need põue ja kassas nende eest maksmata väljus poest. Mõlemad pudelid müüs lähedal olnud tundmatutele noormeestele; -samuti kinnitab ütlusi, et tund-poolteist pärast 2 pudeli Viski vargust läks uuesti samasse kauplusesse ja jälle turvatöötajat ei olnud ukse lähedal. Samal meetodil varastas jälle 2 pudelit viskit ja kassas nende eest tasumata, lahkus. Pudelid müüs samadele noormeestele. 03.03 läks uuesti samasse kauplusesse ja müügisaalis turvatöötaja pidas ta kinni. Ta tunnistas eelmisel päeval toimunud vargused üles ja kutsuti politsei; -samuti kinnitab ütlusi, et 15.02 hommikul sisenes Männiku 98 Säästumarketi kauplusesse ja oli plaanis midagi varastada ning sisenes laoruumi. Soov oli midagi varastad, mida oleks saanud maha müüa. Ilma loata sisenes laoruumi ja keegi teda selles ei takistanud. Ta haaras ettejuhtuva pappkasti ja arvas selles olevat pudelid. Suundus kastiga õue ja keegi naine hüüdis teda. Ta mõistis, et teda on märgatud aga ikkagi otsustas kastiga kauplusest lahkuda. naine ka väljus kauplusest ja hakkas talle midagi karjuma. Umbes 100 m kaugusel ta pööras nurga taha ja otsustas vaadata kasti sisu. Selles oli alkoholi, mõned pudelid võttis välja ja peitis lumehange. Tema poole tulid kaks meest ja käskisid tal peatuda ja arvates, et need on kaupluse töötajad, otsustas põgeneda. Käes oli kaks pudelit alkoholi ja nendega põgeneda, kasti koos ülejäänud pudelitega jättis maha. Mehed käskisid ka käes olevad pudelid maha visata ja seda ta ka tegi. Seejärel otsustas tagasi minna kohta, kuhu jättis kasti koos alkoholiga. Ta nägi selle koha juurde sõitmas ühte sõidukit ja nägi, kuidas mehed panid alkoholi kasti ja kasti tõstsid autosse ning sõideti minema; -samuti kinnitab ütlusi, et pärast vanglast vabanemist ta läks elama kasuisa VSjuurde. Tema juuresolekul kasuisa tasus arved ja näitas, kuidas seda internetipangas tehakse. Ta võttis kasuisa rahakotist pangaparoolid ja koodid ning proovis kasuisa raha üle kandma oma tuttavatele. Kokku tegi seda üheksal korral ja kasutas oma sõprade emade arveid, kuna tema enda konto oli arestitud. Nende arvele kantud raha sai neilt kätte. Ta on rääkinud sellest raha ülekannetest kasuisaga ja lubas raha tagastada. Kahetseb seda. Kannatanu ELTEL Networks AS esindaja JM poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 23.03.2012 a. Pihlaka 20 toimunud elektrigeneraatori vargusega tekitati firmale kahju summas 300 eurot, mis on generaatori jääkväärtus. Kannatanu Rimi Eesti Food AS esindaja MLO poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 03.03 kaupluse turvatöötaja avastas turvalinti vaadates, et 02.03 on riiulilt varastatud kahel korral 2 pudelit viskit s.o. kokku 4 pudelit. Sel päeval isik jäi kinni pidamata. Järgmisel päeval tuli sama isik kauplusse ja peeti turvatöötaja poolt kinni. Firmale tekitati kahju summas 44.36 eurot. Kannatanu Rimi Eesti Food AS esindaja MK poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 15.02 varastati Männiku tee 98 kauplusest alkoholi summas 266 eurot ja firma soovib sellele summale esitada tsiviilhagi nõude. Kannatanu VS poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 30.04 sai internetipangast informatsiooni tema kontolt raha võtmisest. Pangakonto väljavõttes näha sanktsioneerimata raha väljavõtmist kontolt, Tunneb ära R.A, kes on tema naise poeg. Kokku tekitati talle materiaalset kahju summas 1800 eurot. R.A ei oska arvutit kasutada ja raha võtsid välja L ja K . Kokku võeti raha tema arvelt üheksal korral ja seda 200 eurot korraga. Tunnistaja VN poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 23.03.2012 a. saabus objektile Pihlaka 20 ja pidi hakkama tegema tööd kaablitega. Bussist tõstis välja elektrigeneraatori ja pani selle bussi taha kõnniteele. Ise läks bussi kaablitega tegelema ja 5 minuti möödumisel väljus bussist ja selle aja jooksul elektrigeneraator oli varastatud. Otsimisega kedagi ei näinud ega leidnud. Elektrigeneraator kuulus firmale ELTEL Networks AS-le. Tunnistaja JR poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 15.03 ta viibis töökoha puhkeruumis ja kuulis mingit klirinat. Läks kontrollima ja kaubaukse juures nägi võõrast noormeest. Mehe käes oli pappkast ja selles olid klaaspudelid. Tema hüüdele mees ei reageerinud ja väljus õue. Ta palus kahel isikul see mees kinni pidada ning ise läks juhtumist turvatöötajat informeerima. Selgus, et varastati 24 pudelit viskit. Fotodelt äratundmisel tundis isiku, kes varastas nimetatud viski pudelid. Tunnistaja L L poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et tema poeg ja R.A kandsid koos vanglakaristust. Poeg kannab käesoleval ajal vanglakaristust. R.A käis tema juures vähemalt kolm korda ja teatas, et tal pole dokumente ja ei saa raha välja võtta. R.A saatis kontolt raha tema kontole ja ta edastas raha R.A-le. Tunnistaja Nadežda Kastehein poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et talle helistas poeg ja teatas, et tehtud töö eest ei maksta sularahas ja palus anda konto numbri, sest poja ja viimase sõbra konto arestitud. ta andis pojale kontonumbri ja mõne aja pärast laekus talle 200 eurot ning poeg sõitis koja ja võttis selle raha endale. Süüdistatava süü on peale tema ja tunnistajate ütluste veel leidnud tõendamist R.A poolt ütluste ja olustiku seostamise protokolliga Pihlaka 20 toimunud sündmuse kirjeldamise kohta, RIMI Eesti Food AS avaldusega, Männiku tee 98 kaupluse sündmuskoha vaatlusprotokolliga, äratundmiseks esitatud fotodelt tunnistaja R tundis isiku, kes varastas kasti viskit, R.A puhtsüdamliku ülestunnistuse avaldusega, R.A poolt ütluste ja olustiku seostamise protokolli ja fototabeliga, CD plaadi vaatlusprotokolli ja fototabeliga, Swedbank konto väljavõttega, Swedbanga väljavõttega Stupeni arvelduskontoga ( t.l I t.l. 36 – 38, 52, 70, 83, 84 – 91, 103 – 106, 111, 118 – 134, 138 – 152; t. II t.l. 7, 21 – 32, ).

§ 56

alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagi nõuded on põhjendatud ja neid ei vaidlusta ka süüdistatav. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav tunnistab end täielikult süüdi ja tema ütlusi kinnitavad nii tunnistajad kui ka kannatanute esindajad. Kõigi ütlused haakuvad omavahel ja esitatud tõendid samuti haakuvad isikute poolt antud ütlustega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel tema kriminaalkorras karistatust, mõistetud karistusest positiivseid järeldusi tegemata, järjekordselt pärast mõistetud karistuse kandmist viieteist päeva möödumisel ja seejärel veel kahe kuu jooksul uute tahtlike kuritegude toimepanemist, puhtsüdamlikku kahetsust, töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, temast olenemata põhjustel kahe kriminaalasja eraldi menetlemist ja 08.03.2013 a. kohtuotsuse kuulutamist ning käesoleva kriminaalasja eraldi menetlemist, seega vajalik ta vabastada sundraha väljamõistmisest ning teda tuleb karistada vangistusega. Sundraha sissenõude vabastamise osas kohus arvestab ka Harju Maakohtu 19.10.2009 a. kohtuotsusega, mille kohaselt R.A-lt välja mõistetud füüsiliste ja juriidiliste isikute kasuks tsiviilhagi üle ühe miljoni krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada R.A

§ 213lg.

1 järgi ja mõista karistuseks 5 ( viis ) kuud vangistust Süüdi tunnistada R.A

§ 199lg.

2 p. 5, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 8 ( kaheksa ) kuud vangistust Süüdi tunnistada R.A

§ 209lg.

2 p. 1 järgi ja § 25 lg. 2 kaudu ning mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta vangistust.

§ 64lg.

1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 2 ( kaks ) aastat vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 1 ( üks ) aasta 4 ( neli ) kuud vangistust. 2

§ 65lg.

1 alusel lugeda mõistetud kergem karistus kaetuks Harju maakohtu 08.03.2013 a. kohtuotsusega mõistetud raskeima ärakandmata karistusega s.o. 3 aastat 6 kuud 27 päeva vangistusega ja liitkaristuseks mõista 3 ( kolm ) aastat 6 ( kuus ) kuud 27 ( kakskümmend seitse ) päeva vangistust.

§ 68

lg.1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aega alates 16.02.2012 a. kuni 17.02.2012 a. ja alates 03.03.2012 a. kuni 04.03.2012 a. s.o. 4 ( neli ) päeva. Mõistetud karistuse algust arvestada Harju maakohtu 08.03.2013 a. kohtuotsuses märgitud ajast s.o. alates 19. septembrist 2012 a. 3 Välja mõista R.A-lt kaitsjatasu 79.20 eurot. Rahaline nõue kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Välja mõista R.A-lt tsiviilhagi ELTEL Networks AS kasuks summas 300.00 eurot, ( summa tasuda a/a XXXXXXXXXX Swedbank ), VS kasuks summas 1800.00 eurot ( summa tasuda a/a XXXXXXXXX Swedbank ) ja Rimi Eesti Food AS kasuks summas 310.66 eurot. Kannatanul ja nende esindajatel tsiviilhagi nõudes õigus pöörduda kohtutäituri poole. 5 Asitõendid – CD plaadid – jätta kriminaalasja materjalide juurde ja Prefektuuri asitõendite laos olevad asitõendid kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 6 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik