Obsah (6)

§ 199§ 266§ 64§ 65§ 213§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. detsember 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6128 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

§ 199lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.

Samuti mõisteti L.P süüdi

§ 266

lg 2 p 1 – § 25 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 11.04.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja L.P-le mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.02.2016 ja lõpeb 04.11.

2. Tartu Vangla esitas 15.09.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava L.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 14.11.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu hinnangul on olemas formaalsed alused L.P vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilisele järelevalve alla.
4. L.P on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. L.P on varasemalt toime pannud peamiselt varavastaseid süütegusid (sh röövimise ja kelmusi), aga ka kuritegusid avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu ning narkootikumidega seotud süüteo. Kuuel korral on L.P-le kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Eelneva karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 11.04.2013 otsusega

§ 213

lg 1, § 199 lg 2 p 5, 8 ja 9 ning § 209 lg 2 p 1 alusel lõplikuks liitkaristuseks mõistetud 3 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust) vabanes L.P 01.12.2014 tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Uued samalaadsed kuriteod, s.o vargused ja valdaja tahte vastaselt elamiseks kasutatavasse ruumi ebaseadusliku tungimise katse (s.o avaliku korra vastane süütegu), pani L.P toime katseajal (katseaeg kuni 11.04.2016, uus kuritegu ajavahemikul 13.12-21.12.2015). Lisaks nähtub kohtule esitatud materjalidest, et L.P rikkus katseajal ka talle kohtulahendiga pandud kohustust mitte tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, samuti kohustust mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Eeltoodust tulenevalt on L.P, vaatamata varasemalt mõistetud karistustele ja talle antud võimalustele kanda karistust vabaduses, jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist ja talle määratud kohustuste rikkumist, mistõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud L.P õiguskuulekusele. See ei anna alust olla veendunud, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus on piisav, et mõjutada L.P edasiselt järgima talle määratud kohustusi ja mitte toime panema uusi kuritegusid.

1. L.P on käesoleva vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“ ja suhelnud psühholoogiga. Lisaks on L.P läbinud riigikeele õppe B2 tasemel. Ta on osalenud vangla tööhõives. L.P on üks kehtiv distsiplinaarkaristus – 05.05.2017 määratud noomitus allumiskohustuse rikkumise eest.
2. Maakohus peab positiivseks, et L.P tunnistab temal esinevat narkosõltuvust ja on vangistuse jooksul tegelenud sõltuvuskäitumise probleemiga ning soovib vabaneda narkootikumide tarvitamise harjumusest. Kuigi L.P on enda sõnul aru saanud vajadusest narkootikumide tarvitamisest loobuda, ei ole maakohus veendunud, et L.P on sellel korral reaalselt suuteline väljakujunenud käitumist (narkootikumide tarvitamine) muutma. Võttes arvesse, et L.P on pikaajaline tarvitaja (alustas 15-aastaselt) ja ta on ka varasemalt üritanud tarvitamisest loobuda (eelmise vangistuse jooksul läbinud sõltuvusrehabilitatsiooni, samuti varasemalt saanud metadoonravi), kuid edutult, leiab maakohus, et ilmselgelt ei saa lõplik harjumusest loobumine L.P jaoks olema lihtne ning see nõuab suurt motivatsiooni ja tahet. Kohtul puudub veendumus, et käesoleval ajal on L.P motivatsioon ja tahe piisav.
3. Maakohus on seisukohal, et L.P vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. L.P on lähedaste igakülgne toetus ja kindel elukoht ema ning tema elukaaslase juures aadressil XXX, Tallinnas. Samuti on oluline, et L.P soovib vabanemise korral abistada oma haiget ema. Siinkohal peab maakohus oluliseks, et L.P oli ka enne vangistust toetav lähivõrgustik ja kindel elukoht, kuid vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele L.P jätkas narkootikumide tarvitamist ning pani toime uued kuriteod. Maakohus peab positiivseks, et L.P on vabanemise korral võimalus asuda tööle XX OÜ-sse. Maakohus peab positiivseks sedagi, et K-Raha andmetel on L.P seisuga 12.09.2017 vabanemisfondis 636,37 eurot ja rahalised nõuded puuduvad. 2
4. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab maakohus, et L.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ja kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohus, arvestades L.P varasemat elukäiku, kuriteo toimepanemise asjaolusid, osaliselt käitumist karistuse kandmise ajal ja L.P isikut, on seisukohal, et L.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata. Määruskaebus
5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu L.P , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
6. L.P esitas ringkonnakohtule ärakirja enda raviloost, mis lükkab ümber maakohtule esitatud iseloomustuse nagu oleks L.P käesoleva vangistuse alguses loobunud metadoonravist. Nimelt nähtub ärakirjast, et viimati pöördus L.P enda sõltuvusprobleemidega arsti poole 25.09.2012, s.o eelmise vangistuse ajal. Samuti esitas süüdimõistetu ringkonnakohtule eelmise vangistuse ajal koostatud iseloomustuse, millega soovib näidata, et talle esitatud iseloomustuses olev narkootikumidega seotud paragrahv on identne. Iseloomustuse koostanud ametnik on selle lihtsalt kopeerinud, mistõttu on iseloomustuses ka muid vigu (nt vangistuste arv). Iseloomustuse koostanud ametniku hooletult tehtud tööst on L.P andnud teada üksuse juhile.
7. L.P ei ole pärast eelmise vangistuse ajal läbitud rehabilitatsiooniprogrammi narkootikume tarvitanud. Kõik kriminaalhooldusametniku poolt katseajal teostatud narkotestid olid negatiivsed. Käesolevaks ajaks on L.P vabanemisfondis üle 750 eurot. Ta suudab vabanemisjärgselt majanduslikult toime tulla ning talle on garanteeritud töökoht. Ringkonnakohtu järeldused
8. Ka ringkonnakohus ei vabasta L.P vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
9. Esmalt märgib kriminaalkolleegium, et tõele võib vastata L.P poolt toodu nagu oleks kohtutoimikus olev vangla poolt koostatud iseloomustus ekslik (tl 8 olev 08.06.2017 koostatud vangla iseloomustus kattub tl 72 oleva L.P poolt esitatud 29.05.2014 koostatud vangla iseloomustusega narkootikumidega seotud ohtlikkuse osas). Samas ei ole maakohus oma määruses tuginenud vangla iseloomustusest tulenevale faktile nagu oleks L.P käesoleva vangistuse jooksul loobunud metadoonravist, mistõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuses toodu tähelepanuta.
10. Ühtlasi leiab L.P määruskaebuses, et ta ei ole pärast eelmise vangistuse ajal läbitud rehabilitatsiooniprogrammi narkootikume tarvitanud. See väide ei ole tõene. L.P vabanes eelmise vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt 01.12.2014 ning L.P katseaeg pidi lõppema 11.04.
11. Temale mõistetud karistus pöörati aga maakohtu poolt

§ 76

lg 7 alusel täitmisele, kuna L.P tarvitas katseajal narkootikume ning suhtles kriminaalkorras karistatud isikutega. Katseajal narkootikumide tarvitamine on politsei poolt tuvastatud 02.12.2015 NPALS § 151 alusel rahatrahvi määramise läbi. Eeltoodud väärteo pani L.P toime 02.11.2015, s.o kohtu poolt määratud katseajal. Seega on maakohus õiguspäraselt leidnud, et L.P rikkus katseajal kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume, mis suurendab tõenäosust, et ka käesolevalt võib L.P vabaduses taas narkootilisi aineid tarvitama hakata. 3 15.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning L.P ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on kogumina arvesse võtnud nii L.P positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid argumente ning neid põhjalikult analüüsides leidnud, et käesoleval juhul räägib L.P ennetähtaegse vabastamise vastu eelkõige süüdimõistetu varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, osaliselt süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal ja L.P isik (vt käesoleva määruse p-d 4-8)

1. Ühtlasi leiab kriminaalkolleegium, et täitmata on ka ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, sest L.P omab kehtivat distsiplinaarkaristust.
2. L.P puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist, mida ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega ära hoida. Eelkõige viitab sellele, nagu maakohus õigustatult välja tõi, L.P isik ja tema varasem elukäik. Nimelt on värskemas kohtupraktikas selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
3. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et L.P varasem korduv kriminaalkorras karistatus ning mitmes reaalne vabadusekaotuslik karistus ei tekita kindlust, et süüdimõistetu oleks suuteline vabaduses uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Varasemalt on L.P toime pannud eriliigilisi kuritegusid. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud varalise kasu saamine ning sõltuvus narkootilisest ainest. Süüdimõistetut on varasemalt ennetähtaegselt vangistusest vabastatud, kuid ka hirm kinnipidamiskohta tagasi sattuda ei hoidnud L.P poolt ära käitumiskontrolli nõuete rikkumist. Seega saab öelda, et L.P on üritatud õiguskuulekusele suunata läbi eriliigiliste karistuste (sealhulgas läbi ennetähtaegse vabastamise), kuid tulutult. Eeltoodu ei tekita kriminaalkolleegiumis kindlust, et kriminaalhooldusele allutamine tooks kaasa soovitud eesmärgi, s.o aitaks tagada L.P õiguskuulekust, mistõttu tuleb L.P jätta ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 14.11.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 4