← Eesti

1-16-9622/34

Obsah (4)§ 75§ 424§ 76§ 184

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus 17. oktoober 2018 1-16-9622 Maarika Kuusk, Tiit

§ 75

lg 1 p-des 1–6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimistele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa vahetamiseks; elu-, töö- või õppimiskoha 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4, 7, 9 alusel kohustada G.B katseajal: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul peale vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist; 3) mitte suhtlema temale teadaolevalt narkootikume omavate või tarvitavate ning kriminaalhooldaja loata temale teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega; 4) alluma elektroonilisele valvele kestusega 4 kuud.

  1. Määrus G.B suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale.
  2. Määruskaebused rahuldada.
  3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kaudu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) määruskaebemenetluses G.B-le riigi õigusabi osutamise eest.
  4. Jätta maakohtu menetluses ja p-s 9 välja mõistetud menetluskulud riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Tartu Maakohtu
  6. detsembri
  7. a otsusega tunnistati G.B lühimenetluses süüdi

§ 424järgi ja teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega.

Mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu

  1. juuli
  2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti G.B-le 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aega arvestatakse alates
  3. augustist
  6. juunil 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid G.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud G.B ennetähtaegset vabastamist.
  7. Tartu Maakohtu
  8. septembri
  9. a määrusega jäeti G.B tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused

§ 76

lg 2 p 1 kohaldamiseks on olemas,

§ 76lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata.

Kohtu hinnangul on G.B retsidiivsusoht kõrge ning vabastamist toetavad asjaolud: kindel elu ja töökoht ning korrektne käitumine vangistuse jooksul ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. 2

(8)
  1. G.B puudub toetav lähisuhtevõrgustik, kes hoiaks teda seaduskuulekal teel. Kinnipeetaval ei ole abikaasat ja lapsi. Lähisugulastest suhtleb ta vaid pereliikmetega, ent need olid kinnipeetava elus ka varem, ent see ei hoidnud G.B õiguskuulekal teel. G.B on mõlemad kuriteod toime pannud koos tuttavatega. See näitab isiku mõjutatavust. Tartu Vangla peab G.B eluviisi riskivaks ja hoolimatuks. Kahel korral ühiskonnaohtliku kuriteo toimepanemine näitab isiku puudulikku probleemide lahendamise oskust ja ükskõiksust ühiskonna normide suhtes.
  2. Nõustuda tuleb prokuröri arvamusega, et G.B-le on antud võimalus kanda karistus vabaduses, ent ta ei osanud seda väärtustada. G.B rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, oli tagaotsitav ja sooritas 14 väärtegu. See tõendab, et kinnipeetaval on välja kujunenud hajumuspärane seadusi eirav käitumine ning käesoleval ajal ei nähtu, et kinnipeetavas oleksid toimunud püsivad muutused seaduskuulekuse suunas.
  3. Uute kuritegude riski suurendab G.B puhul alkoholi tarvitamine ja mõjutatavus. G.B on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Väidetavalt hakkas ta alkoholi tarvitama eraelu probleemide tõttu, oli seejärel kaaslastest mõjutatav, teda kasutati ära ning see viis õigusrikkumiste toimepanemiseni. G.B on ka kriminaalhooldusele ilmunud alkoholijoobes rikkudes alkoholi tarbimise keeldu. Vangla hinnangul mõistab G.B osaliselt alkoholi tarvitamise tagajärgi ja mõju, ent ühtlasi otsib ta vabandusi alkoholi kuritarvitamisele. Alkoholivastast ravi ei ole G.B saanud. Kohus leidis, et üksnes G.B lubadustest püüda alkoholi tarvitamisest loobuda, ei piisa riski maandamiseks, kuna isik on kaaslaste poolt kergesti mõjutatav. Vabaduses on alkohol kergesti kättesaadav ja vastava ravita ning motivatsioonita on suur tõenäosus, et G.B asub taas alkoholi kuritarvitama, mis võib kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise.
  4. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et G.B vabastamine käesoleval hetkel ei ole põhjendatud ega kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kinnipeetava puhul esineb oht rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemiseks. Edasise vangistuse jooksul saab süüdlane aga tõestada, et korrakohane käitumine on talle võimetekohane ja edaspidised plaanid elu korraldamiseks vabaduses on realistlikud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  5. G.B ja tema kaitsja M. Paabumets taotlevad tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada G.B temale Harju Maakohtu
  6. detsembri
  7. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega. G.B taotleb lisaks maakohtu määrusega välja mõistetud menetluskulude ajatamist maksimaalseks võimalikuks tähtajaks. Kokkuvõtlikult seisnevad kaebused järgmises. 8.1 Karistus on oma eesmärgi täitnud. G.B on kinnitanud, et saab aru õigusvastase käitumise põhjustest ning on oma hoiakuid muutnud. Ta saab aru, et alkoholist tuleb loobuda ning on võtnud oma enesetunde ja käitumise korrigeerimise eesmärgil vastu otsuse alkoholist loobuda. Ta on läbinud „Sotsiaalsete oskuste treeningu“ ning sellest palju õppinud, kuivõrd programm tutvustab uut lähemist sotsiaalsetele oskustele. G.B on karistuse kandmise ajal oma hoiakute korrigeerimisega tegelenud ning tema ütlustest nähtub, et ta saab aru senise käitumise õigusvastasusest ja on seadnud eesmärgiks oma käitumist korrigeerida. 8.2 G.B puuduvad distsiplinaarkaristused, mis annab samuti alust eeldada, et ta suudab hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ja järgida pandud kontrollkohustusi. G.B 3
(8)on osalenud majapidamistöödel, mis näitab, et ta suudab end distsiplineerida ja rutiiniga toime tulla. Kohus ei ole kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal analüüsinud. 8.3 Põhjendamatu ja ebaõige on kohtu viide sellele, et G.B puudub toetav lähisuhtevõrgustik. Abikaasa ja laste puudumist ei saa kinnipeetavale ette heita, sest isiku ennetähtaegne vabastamine ei saa sõltuda sellest, kas ta on soovinud pere luua või mitte. G.B on kinnitanud, et tema suhted perega on järjest paranenud ning jääb selgusetuks, miks peab kohus G.B suhtlemist lähedaste pereliikmete: ema, isa, venna ja kasuisaga ebapiisavaks. Vaieldamatult on G.B olemas lähisuhtevõrgustik, kes aitab tal püsida õiguskuulekal teel. Asjaolu, et need isikud olid G.B elus ka varem, ei oma tähtsust, kuivõrd lähedased ei saa isiku õigusvastast käitumist ära hoida. Käesoleval ajal on ta ise vastava otsustuse teinud ning lähedased saavad teda toetada. 8.4 G.B on lubanud hoiduda vabaduses alkoholi tarvitamisest ning on nõus osalema sotsiaalprogrammides, et täiendavalt jätkata alkoholiprobleemiga tegelemist. Kohus on G.B varasemat karistatust üle tähtsustanud ega ole arvestanud tema õiguskuulekat käitumist karistuse kandmise ajal. Kuigi tegemist ei ole G.B esmakordse rikkumisega, tuleb nentida, et vangistuse ajal on G.B näidanud end igati positiivsest küljest, mis kinnitab, et ta on võimeline piiranguid ja kontrollnõudeid järgima. Arvestades isiku senist käitumist ning tema motivatsiooni vabaduses püsida, on antud juhul retsidiivsusoht madal. 8.5 Ennetähtaegne vabastamine aitaks kaasa G.B taassotsialiseerumisele. Kriminaalhooldus annaks võimaluse kontrollida süüdimõistetu käitumist ja aitaks ületada vabasse ellu tagasipöördumise raskusi. Sujuv üleminek tsiviilkeskkonda on oluliselt parem alternatiiv isiku järsule vanglast vabanemisele
  1. aprillil
  2. Ennetähtaegne vabastamine annaks ka võimaluse paremini hinnata, kas karistus on eesmärgid täitnud ning aidata kaasa sellele, et G.B oleks võimalikult lihtne vabaduses viibides kuritegelikust teest kõrvale hoiduda. Elektroonilise valvega kaasnevad täiendavad piirangud. Samuti on kinnipeetava motivaatoriks õiguskuulekal teel püsimisel see, et tingimuste rikkumise korral peab ta naasma kinnipidamiskohta karistust kandma.
  3. G.B leiab, et maakohus tõlgendas tema öeldud mõtteid ja sõnu vääralt jättes need välja istungil räägitu kontekstist. G.B selgitab määruskaebuses, milliseid mõtteid ta tegelikult edasi soovis anda ning miks ei kajasta kohtumäärus ja prokuratuuri arvamus praeguseks ajaks G.B toimunud muutusi. Samuti on ta kirja pannud oma tähelepanekud elus ning põhjustest, mis viisid alkoholi tarvitamise, suhete purunemise ning tema enda väärtuste ja uskumuste muutumiseni karistuse kandmise ajal. 9.1 G.B selgitab, et hakkab elama kuivatist ümber ehitatud hoones, kus omavahel on seotud elu- ja tööhoone ning valmistama betoonist skulptuure, purskkaevusid ja vaase. Maakohtus lähedaste osas selgitusi andes tõi ta välja vaid isikud, kellega ta vanglas olles suhtleb, ent vabanemisel plaanib ta hakata suhtlema kõigi oma sugulastega. 9.2 Laialdased teadmised alkoholi kahjulikkusest välistavad võimaluse, et G.B hakkaks taas alkoholi tarvitama. Nüüd oskab ta öelda targalt „ei“. Küll aga on ta veendunud, et nüüdseks puudub jäädavalt alkoholivajadus. Samuti puuduvad tema tutvusringkonnas alkoholi tarvitavad isikud. 4
(8)9.3 Prokurör puudutab G.B positiivseid asjaolusid vaid möödaminnes jättes osad iseloomustuses välja toodud asjaolud arvestamata. Arvamuse kirjutaja ei ole G.B-ga vestelnud. Iseenesest on õige prokuröri väide, et G.B ei osanud võimalust kanda karistust vabaduses väärtustada, ent ta kinnitab, et tema väärtushinnangud on tänaseks täielikult muutunud, mida on maininud ka sotsiaaltöötaja iseloomustuses. 9.4 Õige on seegi, et G.B oli kohtu poolt tagaotsitav, ent ta selgitab, et oli tagaotsitav kaks päeva, kuna ei olnud kohtukutsest teadlik. Kutse saadeti koju, ent seal G.B ei elanud ja kodustega ei suhelnud. 9.5 Kohus on välja toonud, et lisaks G.B kahele kriminaalkaristusele on teda karistatud ka 14 korral väärteokorras. G.B leiab, et väärteokaristuste väljatoomine on kohtupraktikat arvestades ebatavaline, liiatigi kui osa neist on kustunud. G.B ei õigusta oma varasemat käitumist, ent kinnipidamisasutuses heitis ta kõrvale kogu oma vana väärtus- ja uskumussüsteemi ning kinnitab, et on oma vigadest õppinud. 9.6 Prokurör on välja toonud, et G.B on läbimata „Sotsiaalsete oskuste treening“, mis pole aga tõsi. G.B ei nõustu prokuröriga selleski, et tema puhul esineb vaid üksikuid positiivseid asjaolusid. Ta kinnitab, et positiivses suunas muutunud, mida kinnitab ka iseloomustus. Kaitsja poolt välja toodud positiivseid muudatused jäid aga tähelepanuta. 9.7 G.B kinnitab, et tal ei ole vaja inimesi, kes hoiaksid teda seaduskuulekal teel, sest on veendunud, et ta ongi edaspidi seaduskuulekas. 9.8 Kohus kirjutab, et G.B „elustiili peab vangla riskivaks ja hoolimatuks“. G.B kinnitusel suutis ta varasemale kontaktisikule ära tõestada oma kardinaalse muutuse. Kui ta uuris antud lause kohta iseloomustuses, vastas kontaktisik, et selline oli G.B enne. 9.9 G.B leiab, et kohtu seisukohad tuginevad ainult minevikule ja tema mineviku väärtustele ning neil ei ole mingit pistmist G.B praeguste väärtushinnangutega. See G.B, kes määruskaebuse esitaja oli varem, ei ole ta praegu. G.B on mõistnud, et vaid inimene ise on oma probleemides süüdi. Ta märgib, et ei hakanud alkoholi tarvitama eraelu probleemide tõttu, vaid hirmust teiste arvamuste ja eneseväljenduse ees. G.B leiab, et kõige paremini saab inimest motiveerida alkoholi mitte tarbima tema ise. G.B rõhutab, et ka tema iseloomustuses on ka kirjas, et ta omab motivatsiooni

kele eluviisile vabanedes ning alles väljaspool vanglat saab ta tõestada enda muutust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest ei saa vastu vaielda maakohtu veendumusele, et G.B osas esinevad tema varasemat elukäiku arvestades uue kuriteo toimepanemise ja ka käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskifaktorid. Ringkonnakohtu hinnangul võib aga kinnipeetavale siiski anda võimaluse tõestada, et kantud karistus on praeguseks ajaks oma eesmärgi täitnud. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja 5

(8)ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). G.B puhul esimesed tingimisi ennetähtaegse vabastamise eeldused täidetud: tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on täitnud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid. Vangistuse jooksul on ta läbinud kaks sotsiaalprogrammi: „Eluviisitreening“ ja „Sotsiaalsete oskuste arendamine“. Tagasiside programmi läbiviijatelt on positiivne, sellest selgub, et G.B arutles aktiivselt oma elust näiteid tuues ja tegi põhjalikult koduseid töid (KoTo lk 4). Samuti on välja toodud, et G.B väärtused ja hoiakud on väga kindlalt välja kujunenud ning tal on endal kindlad viisid, kuidas mingites olukordades toime tulla ning probleemolukordi lahendada (KoTo lk 17). Positiivsena võib välja tuua veel osalemise majandustöödel: vangistuses ei ole G.B olnud töökohtade suhtes valiv ning ametiisikutega ei ole probleeme täheldatud. G.B puhul ei ole täheldatud ka vägivaldset käitumist (KoTo lk 4).
  1. Edasiselt tuleb süüdlase resotsialiseerumise võimalusi hinnata isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Ka G.B vabanemisejärgsetes tingimustes ei ole kinnipidamisasutus ohtlikkust ega riski täheldanud: G.B asub elama oma tuttava juurde Sepa kuivatisse, mis on sobilik elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning vastab selle tingimustele. Tööandja on kinnitanud töö olemasolu. G.B kirjutab, et tegemist on kunagisest kuivatist ümber ehitatud hoonega, kus ühendatud on elu- ja tööhoone. Seal asuks ta nii elama, kui tööle, s.o valmistama skulptuure, purskkaeve ja dekoratiivseid vaase betoonist. Iseloomustusest nähtuvalt töötas G.B ka käesolevale vangistusele eelnenud aastast valdava osa ametlikult S. OÜ-s ja valmistas skulptuure. Eeltoodu annab kohtukolleegiumile kinnitust, et tegemist ei ole fiktiivse töökohaga. Lootust on, et G.B ka reaalselt asub tööle S. OÜ-s ja hakkab tasuma kriminaalmenetluses tekkinud võlgasid, mille likvideerimise suhtes on vangla iseloomustuse ja määruskaebuses kinnitatu kohaselt G.B huvi. Erinevalt maakohtust ei näe ringkonnakohus midagi erakorralist selleski, et G.B puuduvad elukaaslane ja lapsed, arvestades, et tegemist on 27-aastase mehega. Toetav sotsiaalvõrgustik on G.B siiski olemas perekonna näol, kelle kriminaalse tausta suhtes andmed puuduvad (KoTo lk 4). Õige on, et perekond oli G.B varemgi ja see ei hoidnud teda kuritegude toimepanemisest eemal, ent kaitsjaga nõustuvalt leiab ka ringkonnakohus, et vaid lähedased ei saa isiku õigusvastast käitumist ära hoida, kui isik ise ei ole vastavat otsustust teinud. Praegusel juhul on G.B kinnitanud, et on teinud otsuse õiguskuulekalt käituda ja ringkonnakohus ei näe asjaolusid, miks ei saaks lähedased G.B tema õiguskuulekates püüdlustes toetada. Lisaks on G.B kinnitanud, et ei suhtle enam vana suhtlusringkonnaga. Arvestades, et G.B õigusvastased teod on pigem impulsiivset laadi ning täheldatud on ka isiku mõjutatavust, siis kahtlemata jääb oht, et isik satub vanasse käitumismustrisse ja tegutseb tagajärgedele mõtlemata, ent selline oht säilib ka karistuse täielikul ärakandmisel. Liiatigi on G.B määruskaebuses pikalt kirjutanud enese analüüsimisega seotud teemadel, sh on ta täiesti veendunud, et seda G.B, kes ta oli varem, enam ei eksisteeri. Kohtukolleegiumi hinnangul on eeltoodut kokku võttes võimalik siiski lugeda isiku vabanemisjärgsed tingimused pigem positiivseks, sest elu- ja töökoha olemasolu koos lähedaste toetuse ning isiku enda püüetega võib kanda vilja ja hoida teda seaduskuulekal teel.
  2. Lõpuks tuleb

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid kogumis vaagides otsustada, kas süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses 6

(8)kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Praegusel juhul on maakohus kuriteo asjaolude all viidanud üksnes üldpreventiivsetele kaalutlustele, tuues välja, et asja materjalidest nähtuvalt esineb oht rahvatervisevastaste süütegude kordumisele. Sellist arutluskäiku ei saa kohtupraktikat arvestades pidada piisavaks. Kohtukolleegium leiab, et uute rahvatervisevastaste kuritegude toimepanemise ohtu ei saa pidada eriliselt suureks isiku poolt, kes on varem toime pannud ühe rahvatervisevastase süüteo, mille toimepanemiselt ta liiatigi tabati. Tõsi on see, et G.B on karistatud kriminaalkorras kahel korral, ent nende tegude ebaõiglussisu on siiski erinev: 2014. a jaanuaris pani G.B toime rahvatervisevastase kuriteo, ent 2016. a mais liiklussüüteo. Ka väärteokaristused, millele maakohus viitab, on karistusregistri väljavõtet arvestades osaliselt karistusregistrist kustutatud. 14. Kuriteo toimepanemise asjaolude all mõistetakse vangistuse aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid ning süüdimõistetu isiku raames süüdlase süü suurust ja isiksuseomadusi. Praegusel juhul ei iseloomusta kumbagi G.B vangistuse aluseks olevat kuritegu eriliselt rasked tehiolud ning arvestades talle mõistetud karistusmäärasid (

§ 184

lg 2 p 1 järgi 3 aastat 8 kuud, millest 8 kuud vangistust kuulus koheselt kandmisele ja ülejäänud tingimisi ning

§ 424järgi 8 kuud vangistust), ei ole süü suurustki hinnatud ülemäära suureks.

Seetõttu ei näe kohtukolleegium G.B kuritegude asjaoludest ja tema isikust selliseid ohte, mis kategooriliselt välistaksid süüdlase ennetähtaegse vabastamise. 15. Punktis nr 10 sedastas ka ringkonnakohus, et G.B osas esinevad tema varasemat elukäiku arvestades uue kuriteo toimepanemise ja ka käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskifaktorid. Kohtupraktikas on täheldatud korduvkaristatute poolt suuremat retsidiivsusohtu ning seda on ka süüdlane ise oma varasema käitumisega kinnitanud. Seetõttu ei ole imekspandav, et vangla on G.B elustiili pidanud riskivaks ja hoolimatuks ning ka maakohus on järeldanud, et isiku probleemide lahendamise oskus on puudulik (määruse lk 4). Siiski leiab kohtukolleegium, et G.B-le tuleks anda uus võimalus. Nimelt tuleneb ringkonnakohtu hinnangul süüdlase probleemkäitumine tema alkoholiprobleemist (nii esimese kui teise kuriteo sooritamise ajal oli G.B alkoholijoobes, teda on ka väärteokorras karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest ning ka kriminaalhoolduse luhtumise põhjus peitus alkoholikeelu rikkumises). Küll aga on G.B korduvalt kinnitanud, et ei soovi enam vanal viisil jätkata, st ta on endale teadvustanud alkoholi kahjuliku mõju ning eneseanalüüsi tulemusena üles leidnud ka need põhjused, mis viisid teda probleemide konstruktiivse lahendamise asemel otsima väljapääsu alkoholist. G.B probleemkäitumisega on vanglas tegelenud koolitajad ja ka ta ise, ent on üldteada asjaolu, et sõltuvushäired ei kao kunagi. Kuna G.B on praeguseks ajaks ära kandnud pika vangistuse ja läbinud sotsiaalprogrammid, leiab ringkonnakohus, et G.B edasine elu ja valmisolek loobuda alkoholi tarvitamisest ning elada seaduskuulekat elu on tema enda kätes. Kohtukolleegium möönab tõesti, et isiku varasemat elukäiku arvestades esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks, ent arvestades seda, et probleemkäitumise põhjustega on vanglas süvitsi tegeletud, süüdimõistetu on motiveeritud oma elu muutma ning tema lubadused olid ringkonnakohtu jaoks veenvad, on ohuprognoos kuritegude toimepanemise osas praegusel ajal pigem väike. Seetõttu kujuneks ülejäänud karistusaja ärakandmine kinnipidamisasutuses G.B puhul eripreventiivselt ebamõistlikuks. Karistuse 7

(8)üldpreventiivseid eesmärke aitaks tagada süüdimõistetu üle kontrolli teostamine tema allutamisega

§ 75lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele.

Lisaks on vajalik rakendada

§ 75lg 2 p-des 2, 4, 7, 9 nimetatud kohustusi.

Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd G.B riskikäitumist suurendab tema alkoholisõltuvus. On oluline, et G.B asuks tööle või leiaks töökoha, et hoida end positiivse tegevusega hõivatud ning täita võlakohustusi. Arvestades, et G.B ühe osa karistusest moodustab rahvatervisevastase kuriteo toimepanemine, ei tohi ta suhelda temale teadaolevalt narkootikume omavate või tarvitavate ning kriminaalkorras karistatud isikutega. Katseaeg kestab ärakandmata karistusaja lõpuni, s.o kuni 10. aprillini 2020 (

§ 76lg 5).

Esimesed 4 kuud sellest tuleb G.B olla elektroonilise valve all ning kogu katseaja vältel tuleb G.B järgida käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi.

  1. Kuna käesolev määrus on edasikaevatav, tuleb kinnipeetav vabastada alles määruse jõustumisel, juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb G.B kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga.
  2. Apellatsioonikohus rõhutab viimaks, et kui G.B katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik

§ 76

lg 7 järgi teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, et ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub üksnes karistuse kandmise viis. Ärakandmata jäänud karistuse osast loetakse G.B lõplikult vabanenuks katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab käitumiskontrolli tingimusi ning kohustusi. Seega peab G.B suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega.

  1. Antud asjas leiab ringkonnakohus kokkuvõtlikult, et kinnipeetava vabastamise kasuks räägib palju asjaolusid, ent maakohtu määrusest ei selgu, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ja isiku varasema elukäiguga ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Seetõttu leiab kohtukolleegium, et I astme kohus on teostanud kaalutlusõigust valesti ja tühistab juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 4 maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega vabastab G.B tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Samuti tühistab ringkonnakohus määruse maakohtus kantud menetluskulude G.B kanda jätmises ja jätab need riigi kanda. Määruskaebused kuuluvad rahuldamisele.
  2. G.B kaitsja esitas määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal maakohtu määrusega tutvumine aega 1 tunni ning teise tunni määruskaebuse koostamine. Selle eest soovib ta summas 120 eurot (sealhulgas käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 120 eurot KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda. Maarika Kuusk Juhan Sarv Tiit Lõhmus 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.