lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.t tegemisele kuulub 10 (kümme) tundi üldkasulikku tööd. 3.
lg 3 alusel määrata 10 tunni üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 4. T.B 10 tunni üldkasuliku töö tegemist korraldab süüdlase ajutise elukohajärgse Tallinna vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakond (Pärnu mnt 142, Tallinn, tel.: 663 7076, e-post: harjukrho.info@just.ee). 5.
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades
lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 21.09.2022. VTMS § 199 lg 3 kohaselt jõustub kohtuotsus aresti mõistmise kohta selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 16.06.2022 koostatud väärteoprotokollist nr 231722004286 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 16.06.2022 kell 22.30 peeti Paldiski linnas Rae tn, Tuule tn ja Sadama tn vahel suunaga Rae tn 42 poole kinni sõiduk Nissan Almera M1 reg.märgiga xxx, mida juhtis T.B , kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani toime LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on temale arusaadav ja ta tunnistas väärteo toimepanemist. Selgitas, et ei pidanud rooli minema, kuid juht oli purjus ja taqhtis auto teise kohta parkida, et õnnetust ei juhtuks. Teadis, et juhtimisõigus puudub. Pärast seda ei ole rooli läinud, välja arvatud Soomes autokoolis. Palub asendada aresti üldkasuliku tööga. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegu on tema poolt toime pandud ning tõendamist leidnud. Menetlusalune isik on tegu tunnistanud, teadis, et juhtimisõigus puudub ja tal ei ole teadmisi ega oskusi. Sellele vaatamata otsustas rooli minna. Menetlusalune isik on avaldanud kahetsust, rahatrahvi don tasumata ning uue rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas. Taotleb LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo eest 10 päeva aresti. Ei ole vastu kui kohus asendab selle üldkasuliku tööga. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole T.B kehtivat juhtimisõigust. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal mootorsõiduki juhtimise õigus puudub. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 keeldu, juhtides 16.06.2022 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kuid pidas vajalikuks sõpra aidata, pannes sellega ise toime süüteo. Eelmärgitud andmetest, s.h ka menetlusaluse isiku enda tunnistamisest selle kohta, et tal igasugune mootorsõiduki juhtimise õigus puudub, saab järeldada, et menetlusalune isik oli täielikus teadmises nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise endale eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 keeldu ja pani sellega toime LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. 2 Kuivõrd LS § 201 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt väärteokorras kuuel korral karistatud väärtegude toimepanemise eest ning kõigil neil kordadel on isikule mõistetud karistuseks rahatrahvid, mis on kõik käesolevaks hetkeks tasumata. Seega saab järeldada, et rahatrahvid ei ole soovitud mõju avaldanud. Kuivõrd menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist, rahatrahve ei tasu ega näita üles seadusekuulekust, siis leiab kohus, et rahatrahvil ei ole senini olnud mingit tulemust ja järgmine rahatrahv ei omaks menetlusalusele isikule vajalikku mõju. Seejuures selgitas menetlusalune isik, et tal puudusid eelmiste otsuste tegemise ajal rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks ning puuduvad ka käesoleval ajal. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik jäänud tagajärjetuks ning sellest tulenevalt tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemisel keskmine. Kohtuvälises menetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtuistungil ning väärteoprotokollis avaldas menetlusalune isik, et ta kahetseb toimepandut, mida kohus peab võimalikuks karistuse mõistmisel arvestada. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii keskmine süü kui ka eelmise karistusega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku keskmisest süüst, kuid arvestab ka kahetsusega, mistõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib karistuse mõista mõningal määral alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmis t määra, kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusesse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, asub kohus seisukohale, et kuna menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud ja menetlusalune isik kasvatab väikelast, leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetava aresti võib esimesel korral aresti kohaldades asendada üldkasuliku tööga. Kuivõrd menetlusaluse isiku püsiv elukoht on Soomes, peab kohus võimalikuks määrata üldkasuliku töö tegemiseks pikema tähtaja, kuivõrd menetlusalusel isikul kulub aega ka Eestisse tulemiseks ja lapsehoidja leidmiseks üldkasuliku töö tegemise ajaks. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.