← Eesti

1-17-2989/2

Obsah (10)§ 424§ 418§ 65§ 68§ 69§ 74§ 75§ 50§ 83§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-2989 (17284000099) Kohtunik Kadi Aavik Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Krim

§ 424

järgi kiirmenetluses, järgides kokkuleppemenetluse sätteid Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav A.F isikukood XXX; elukoht xxxx-xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx , ei oma töökohta 24. märts 2017 Kehtivaid kriminaalkaristusi 3, viimati Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 29.10.2015 otsusega

§ 418

lg 1 järgi vangistusega 2 kuud;

§ 65

lg 2 alusel suurendatud mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.08.2014 otsusega mõistetud karistuse (

§ 424

järgi) ärakandmata osa, s.o 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning mõistetud liitkaristus vangistusena 7 kuud 28 päeva;

§ 68

lg 1 alusel kandmata karistuseks vangistus 7 kuud 26 päeva;

§ 69

lg 1 ja lg 3 alusel asendatud mõistetud vangistus 7 kuud 26 päeva üldkasuliku tööga 236 tundi ja määratud üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 13. mai 2016 Kehtivaid väärteokaristusi 1 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.F karistusseadustiku (

) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 10 (kümme) kuud. Arvata

§ 68

lg 1 alusel A.F eelvangistuses viibitud aeg 23.03.2017- 24.03.2017, s.o 2 (kaks) päeva, mõistetud karistusaja hulka ja ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Määrata,

§ 74

lg 1 ja 3 alusel, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui A.F ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx-xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Võtta ära

§ 50

lg 1 p 1 alusel A.F-ilt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina süüdimõistetule kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant

(2004), registreerimismärgiga XXX XXX , VIN-kood WVWZZZ3BZ5E094039 ja realiseerida konfiskeeritud sõiduk kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg-s 6 sätestatud korras. Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel A.F-ilt riigi tuludesse sundraha 352 (kolmsada viiskümmend kaks) eurot ja 50 senti ning riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks ) eurot. Määrata, et KrMS § 180 lg 3 alusel on A.F õigus tasuda menetluskulud kokku 424 (nelisada kakskümmend neli) eurot ja 50 senti ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. A.F on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt 10ndaks kuupäevaks vähemalt 35,38 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsusele lisatud makseinfos, mis tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku (https://www.e-toimik.ee/) süsteemi vahendusel. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus A.F-i süüdistatakse

§ 424

järgi selles, et tema juhtis 23.03.2017 kella 17.13 paiku Viljandi maakonnas Kõpu alevikus Tipu tee 3 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant reg. märgiga XXX XXX alkoholi joobe seisundis. A.F-i kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0074 mõõdeti tema poolt ühes liitris välja hingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 0,97 mg/l, seega rikkus A.F oma tahtliku tegevusega LS § 69 lg 1 ja lg 2 p 1 sätteid. II Kokkuleppe sisu 2 Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe:

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata A.F 23.03.2017-24.03.2017.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus 9 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid

§ 75

lg 1 järgi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.

Konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX XXX ,

§ 83lg 1 alusel.

Süüdistatav nõustus kokkulepet sõlmides ositi ühe aasta jooksul hüvitama järgnevad menetluskulud: - määratud kaitsja, vandeadvokaat Raul Tosmanni kaitsjatasu summas 72 eurot; - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammääras, s. o summas 705 eurot. Vastavalt kiirmenetluse sätetele vähendada sundraha kohtu poolt poole võrra, s.o 352,50 euroni. Süüdimõistva kohtuotsuse korral kuuluvad menetluskulud A.F-ilt väljamõistmisele KrMS §-s 180 sätestatud korras. III Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ning ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Prokurör jäi kohtuistungil samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista A.F süüdi

§ 424järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Samuti tuleb A.F välja mõista menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus leiab, et süüdimõistetule kuuluv mootorsõiduk Volkswagen Passat Variant

(2004), registreerimismärgiga XXX XXX ,VIN-kood WVWZZZ3BZ5E094039, kui kuriteo toimepanemise vahend tuleb konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel.

A.F-i on varem korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis

§ 424järgi kriminaalkorras karistatud.

Eelnevad karistused ei ole A.F-i mõjutanud uute samaliigiliste kuritegude toimepanemisest hoiduma, mistõttu on jätkuvalt ohtu seatud kaasliiklejate elu ja tervis. Seega on põhjendatud A.F-ile kuuluva sõiduki konfiskeerimine. Konfiskeeritud mootorsõiduk tuleb realiseerida KrMS § 126 lg-s 6 sätestatud korras. Kohus selgitab, et lisakaristuse – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine – kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse (LS) § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul 3 otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. LS § 129 lg 1 kohaselt kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 78

p-le 1 hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Kohus on otsuse tegemisel juhindunud KrMS §-dest 2561, 2565 lg 1 p 2, 248 lg 1 p 5, 249, 313. Kadi Aavik Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.