lg 2 kokkuleppemenetluses Prokurör Toomas Liiva Süüdistatav O.L , isikukood: XXX; XXX; telefon: XXX; XXX; kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 24.03.2017.a otsusega nr 117-2989
järgi lõpliku karistusega 9 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi
lg 1, 3 alusel 18kuulise katseajaga.
Kahtlustatavana peeti kinni 21.08.2018.a kell 08.24 ja vahistati Tartu Maakohtu 22.08.2018.a määrusega. Vabastati vahi alt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 26.09.2018.a määrusega. Hetkel tõkendit kohaldatud ei ole. järgi RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada O.L
järgi ning karistuseks mõista 1 (üks)
lg 1 alusel arvestada O.L-i eelvangistuses viibitud aeg 21.08.2018.a – 26.09.2018.a, so 1 (üks) kuu ja 6 (kuus) päeva karistusaja hulka ning lugeda O.L-i kandmata karistuseks 10 (kümme) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada O.L-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.03.2017.a otsusega nr 1-17-2989 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 9 (üheksa) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista Villu Kingile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.
lg 5 ja
alusel asendada 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust 622 (kuuesaja kahekümne kahe) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb O.L ära teha 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.
lg 4 alusel on O.L kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata O.L-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 8 alusel määrata O.L-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lõike 4 alusel määrata O.L-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Pärnu Haigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Viljandi Haigla ja läbida hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata O.L kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena O.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 22.11.2018.a. 2
§-s 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. Tulenevalt
lg 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka viimase poolt eelvangistuses viibitud aeg 21.08-26.09.18 (1 kuu ja 6 päeva vangistust) ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 10 kuud ja 24 päeva vangistust. Juhindudes
lg 2 liita süüdistatavale mõistetavale karistusele viimasele 24.03.2017 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt kriminaalasjas nr. 1-17-2989 mõistetud karistuse ärakandmata osa 9 kuud ja 28 päeva vangistust, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta 8 kuud ja 22 päeva vangistust.
ja § 74 lg 5 alusel asendada süüdistatavale mõistetav 1 aasta 8 kuu 22 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis
lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 622 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatavale on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.
lg 4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames, alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
MS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 60+150, so kokku 210 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: XXX, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, süüdistatav töötab, kuid ülalpidamisel on XXX ning üks XXX, mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine ja menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub 4
Kohtu seisukoht menetluskulude osas O.L-i menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 210 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. O.L on nõus vabatahtlikult menetluskulu tasuma, kuid taotles menetluskulu vähendamist ja tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades O.L-i sissetulekuid, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus O.L-i sundrahast pool, so 375 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades O.L-i varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 585 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.