Obsah (10)

§ 168§ 163§ 162§ 657§ 654§ 440§ 4§ 231§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2023. a, Tallinn Kohtuasja number

) § 436 lg 7 alusel ei pea kostja hagi õigeksvõtu korral omaks võtma hagiavalduses esitatud põhjendusi ja seisukohti. Kostja esitas avalduse hagi õigeksvõtuks, et mitte kulutada menetlusosaliste ja 2 2-22-11451 kohtu ressurssi tarbetu kohtuvaidluse peale. Kostja on esitanud sõnaselge avalduse hagi õigeksvõtuks. 7. Hagi materjalidest nähtuvalt andis kostja enda käitumisega põhjuse hagi esitamiseks. Pärast hagiavalduse kättesaamist esitas kostja taotluse vastuse tähtaja pikendamiseks, et pooled saaksid sõlmida kompromissi. Kostja palus kohtu abi kompromissi sõlmimisel. Kostja soovis kompromissi sõlmida järgnevatel tingimustel: 1) pooled kinnitavad, et kostjaga sõlmitud liikmeleping nr 211096 ei lõppenud 15.07.2022 ülesütlemise teate alusel; 2) Kostja kannab hageja menetluskulud (riigilõiv summas 470 eurot) ning enda menetluskulud ise. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (

§ 168lg 6).

Maakohus viitas

§ 163

lõikele 2 ning märkis, et samas tuleb arvestada sellega, et kostja andis enda käitumisega põhjuse hagi esitamiseks ja võttis pärast kompromissi mittesaavutamist hagi õigeks. Võttes arvesse, et kostja andis enda käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, hagi rahuldatakse kompromissis pakutud ulatuses ning kostja võttis hagi õigeks, jättis kohus

§ 162lg 4 alusel menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
2. Hageja leiab, et maakohus on rikkunud menetlusnorme. Kostja on 21.10.2022 avalduses hagi õigeks võtnud formaalselt. Tegemist on üllatava otsusega. Hagejal on õigus eeldada, et temalt küsitakse seisukohta asja lahendamiseks olulise dokumendi või väite kohta. Maakohus tegi otsuse kostja poolt hagile mittevastamise ja hagi formaalse õigeksvõtu tingimustes. Hageja hinnangul kahjustab see hageja menetlusõiguseid.
3. Hagi õigeksvõtu tingimustes, olenemata sellest, kas hagi võetakse õigeks üksnes formaalselt või sisuliselt (hagi tunnustavalt), kohaldub menetluskulude jagamisele üksnes

§ 168lg 7.

Kui hagile on vastamata ja kostja põhikohustus menetluses täitmata, puudub igasugune võimalus kostja kasuks menetluskulude jagamisel kõrvale kalduda, sest äärmine ebaõiglus või ebamõistlikkus kostja suhtes on välistatud. Kohus tuvastas, et kostja põhjustas hagi esitamise. Käesolevas asjas ei ole kostja hagile vastanud ning ta ei ole kohe hagi õigeksvõttu teinud. Hagi õigeksvõtu tingimustes ei toimu hagi osalist rahuldamist -

§ 163lg 2 ei ole üldse menetluskulude jagamisel kohaldatav.

Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks ei ole alust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel menetluskulude jaotuse osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta menetluskulud kostja kanda. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 3 2-22-11451

1. Maakohus on õigesti rahuldanud hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Maakohus ei ole hagi rahuldamisel õigeksvõtul põhineva otsusega menetlusnorme rikkunud. 13.
2. Kostja esitas 21.10.2022 kohtule avalduse hagi õigeksvõtuks.

§ 440

lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmine

§ 440

tähenduses on ühepoolne kohtule esitatud avaldus, millega kostja tunnustab tema vastu esitatud nõuet (vt

§ 4lg 3).

Hagi õigeksvõtmine on eelkõige menetlustoiming. Riigikohus on varem käsitlenud hagi õigeksvõtmist õigustoiminguna (RKTKo 13.10.2006, 3-2-1-80-06, p 16). Samas tunnustab kostja hagi õigeksvõtmisega sisuliselt tema vastu esitatud nõuet. Sellest lähtudes on hagi õigeksvõtmise avaldus ka ühepoolne tahteavaldus ehk tehing (TsÜS § 67) (RKTKo 04.04.23018, 2-16-7541, p 13). Õiguskirjanduses on samuti selgitatud, et õigeksvõtt on kostja ühepoolne kohtule suunatud avaldus, millega ta tunnustab täielikult või osaliselt nõuet, mida hageja soovib menetluses maksma panna. Õigeksvõtu ese on hageja esitatud menetluslik nõue ehk hagi ese. Õigeks ei saa aga võtta muid hagi rahuldamise eelduseks olevaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid (

II komm, § 440, p 3.2.a ja b). Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kuna kostja pole sisuliselt hageja väidetega nõustunud, siis ei saanud olla tegemist hagi õigeksvõtuga ja maakohus oleks pidanud asja edasi menetlema. Kostja õigeksvõtu puhul ongi ülaltoodust tulenevalt tegemist üksnes haginõudega nõustumisega (kostja ühepoolse tahteavaldusega), mitte hageja nõude aluseks olevate faktiliste asjaoludega nõustumisega. Kostja saab küll

§ 231

lg 2 tähenduses omaks võtta üksikute haginõuet põhjendavate asjaolude esinemise või hagi rahuldamist välistavate asjaolude puudumise, kuid see pole hagi õigeksvõtul oluline. 13.2. Kui kostja on hagi õigeksvõtu avalduse esitanud, tuleb kohtul seda üldjuhul arvestada. Kohus on hagimenetluses üldjuhul õigeksvõtuga seotud ja peab hagi rahuldama sõltumata sellest, kas kohtu arvates on hageja nõue põhjendatud. Tähtsust ei oma ka see, kas kohtu arvates on õigeksvõtt pooltevahelisi suhteid ja senist menetluse käiku arvestades mõistlik. Küll aga peab kohus veenduma, et kohaldamisele kuuluv õigus tunneb hagi rahuldamisega kaasnevat õiguslikku tagajärge, see ei ole vastuolus avaliku korra või oluliste õiguspõhimõtetega, kriminaalkorras karistatav ega muul viisil keelatud (

II komm, § 440, p 3.4.1). Maakohus leidis, et kohtul ei ole alust kostja õigeksvõtu vastuvõtmisest keelduda ja ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Selliseid asjaolusid, mille tõttu saaks maakohus keelduda, ei esine. Sealhulgas ei esine ka

§ 440lõikes 4 sätestatud hagi õigeksvõtust keeldumise aluseid.

13.3. Õigeksvõtul põhineva otsuse tegemiseks ei ole vaja asja sisuliselt arutada. See tuleneb

§ 440

lg 3 teisest lausest, mille järgi kohus ei pea kohtuistungit pidama, kui kostja võtab juba eelmenetluses hagi õigeks (

II komm, § 440, p 3.5.a). Seega polnud kohtul käesolevas asjas vajadust nõuda kostjalt hagile vastust. Ebaõige on hageja märkus, et maakohus on teinud üllatusliku otsuse ega ole küsinud hagejalt kostja avalduse kohta seisukohta. Maakohus andis hagejale 25.10.2022 võimaluse esitada kostja õigeksvõtu avalduse kohta seisukoht (tl 45) ja hageja ka selle seisukoha esitas (tl 46-47). 13.4. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohus hageja menetlusõigusi rikkunud. Hageja on ära kuulatud ja kostja õigeksvõtuavaldust on kohus menetlenud seadusega kooskõlas ning teinud

§ 440lg 1 kohaselt õige otsustuse hagi õigeksvõtu vastuvõtmise kohta.

14. Kolleegiumi hinnangul on maakohus

§ 162

lõike 1 kohaldamata jätmisel rikkunud menetlusõiguse normi ja sellest tulenevalt ebaõigesti menetluskulud jaotanud. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). 4 2-22-11451 Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastava kaalutlusotsustuse tegemisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus leidis, et kostja poolt esitatud kompromissiettepanekuga mittenõustumisel ja seejärel kostja poolt hagi õigeksvõtmisel ning sisuliselt otsuse tegemisel kompromissiettepanekus märgitud kujul, on põhjendatud jätta

§ 162lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus jättis ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjendamata, milles seisnevad antud juhul

§ 162

lg 4 kohaselt need erandlikud asjaolud, millest saaks järeldada menetluskulude kostja kanda jätmise äärmist ebaõiglust või ebamõistlikkust. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu põhjendused

§ 162lg 4 kohaldamiseks ebapiisavad ning käesoleval juhul ka asjakohatud.

14.1. Hagimenetluse kulud kannab üldreegli (

§ 162lg 1) järgi pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Samas võib kohus jätta

§ 162

lg 4 järgi erandina menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162

lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (RKTKo 27.11.2019, 2-17-18531, p 20). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas erandlikke asjaolusid, mis tingiksid

§ 162lg 4 kohaldamise.

Kompromissiga mittenõustumisel ei kaasne menetluskulude jätmisel kostja kanda kostja jaoks äärmiselt ebamõistlikku või ebaõiglast olukorda. Tegemist ei ole erandliku asjaoluga. 14.2. Ringkonnakohus märgib, et antud juhul maakohtu poolt viidatud

§ 163lg 2 ei kohaldu, kuna pole toimunud hagi osalist rahuldamist.

Kõne alla saab tulla vaid

§ 168

lg 6 või

§ 162lg 1.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja andis põhjuse hagi esitamiseks. Hageja hinnangul tuleb kohaldada

§ 168

lõiget 6 (apellatsioonkaebuses ekslikult märgitud lg 7).

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seega ka

§ 168

lg 6 ei kohaldu, kuna antud säte näeb ette üksnes erisuse menetluskulude hageja kanda jätmiseks, vaid kohaldada tuleb ikkagi

§ 162

lõiget 1 (

I komm, § 168, p 3.6), mis näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on selleks pooleks kostja. Eelnevast tulenevalt jäävad maakohtus kantud menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

15. Kuna hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna ja ringkonnakohus rahuldab kaebuse üksnes menetluskulude jaotuse osas, mis kaebuse väidete mahust tulenevalt moodustab ligikaudu poole, tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

§ 171

lg 1 ja

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

16. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras (RKTKo 20.04.2016, 3-2-1-142-15, p 19 jj).

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 5