← Eesti

2-23-6283/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2023, Võru kohtumaja Tsiviilasi O. A. ja O. A. hagi I. A. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja number 2-23-6283 Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised esindajad ja nende Hagejad: O. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) O. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja T. A. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Monika Sulg Kostja: I. A. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Janek Ranniste RESOLUTSIOON
  2. Kinnitada O. A. ja O. A. ning I. A. vahel
  3. oktoobril 2023 sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel: 1.
  4. I. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) tasub O. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) igakuist elatist alates
  5. juulist 2023 kuni O. A. täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxx) igakuiselt 150 eurot. 1.
  6. I. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) tasub O. A. (isikukood xxxxxxxxxxx) igakuist elatist alates
  7. juulist 2023 kuni O. A. täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxx) igakuiselt 150 eurot. 1.
  8. Iga järgneva kuu elatise tasub I. A. jooksva kalendrikuu
  9. kuupäevaks laste ema T. A. arvelduskontole, selgitustega „laste O. ja O. A. elatis“. 1.
  10. Alates
  11. a juulikuust tekkinud elatise võla 550 eurot tasub I. A. laste ema T. A. arvelduskontole kolmes võrdses osas, millest 200 eurot
  12. a novembrikuus, 200 eurot
  13. a detsembrikuus ja 150 eurot
  14. a jaanuarikuus. 1.
  15. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda
  16. Lõpetada tsiviilasja nr 2-23-6283 menetlus.
  17. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). ASJAOLUD
  18. O. A. ja O. A. (hagejad, lapsed) esitasid
  19. aprillil 2023 Tartu Maakohtule oma seadusliku esindaja T. A. (ema) kaudu hagi I. A. (kostja, isa) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt soovivad hagejad elatise väljamõistmist alates oktoobrist
  20. a seadusjärgses miinimumsummas. Hagejad elavad koos oma emaga. Kostja ei ole laste ülalpidamises osalenud.
  21. Kostja arvates on hagiavaldus põhjendamatu. Samas leidis, et ei ole ülalpidamiskohustust eiranud ning soovib hagejaid mõistlikus ja vajalikus ulatuses toetada, tehes kompromissiettepaneku.
  22. Pooled esitasid kohtule
  23. oktoobril 2023 sõlmitud kompromisslepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse. Pooled esitasid
  24. novembril 2023 kohtule kinnituse, et on teadlikud kohtu poolt kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest vastavalt TsMS §-dele 430 ja
  25. KOHTU SEISUKOHT
  26. Kohus leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
  27. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.
  28. Kompromissi kinnitamise tõttu lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tsiviilasja menetluse. Kohus selgitas menetlusosalistele
  29. oktoobri
  30. a kohtunõudes kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslike tagajärgi vastavalt TsMS §-dele 430, 432 ja §
  31. Pooled kinnitasid kohtule
  32. novembril 2023, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt peab lapsega koos elav vanem elatist kasutama laste huvides.
  33. Menetlusosalised kannavad TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Praegusel juhul on pooled kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad nende endi kanda. 2
  34. Kuna hagejad oli elatise väljamõistmise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, ei ole praeguses asjas vajalik lahendada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilõivu tagastamist.
  35. TsMS § 661 lg-le 4 tuginedes on menetlusosalised määruskaebeõiguse. Seega ei ole määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev Kohtunik 3 kokkuleppel välistanud

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.