Obsah (5)

§ 134§ 135§ 140§ 171§ 176

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Maris Kuurberg Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2023. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-11512 Kohtuasi Rapl

) § 134 lg-le 1 ja §-le 135 ning asus laste huve esikohale seades seisukohale, et vanemate hooldusõigus alaealise lapse Q suhtes tuleb peatada, seada Q üle eestkoste ja määrata tema eestkostjaks avaldaja. Avaldus vanematelt alaealise lapse W suhtes hooldusõiguse äravõtmiseks jäi rahuldamata. 7.2. Perekonnaautonoomiast tulenevalt on eelkõige vanemal õigus oma last ise kasvatada, vanemalt lapse suhtes isikuhoolduse täielik äravõtmine on äärmuslik meede ning lapse heaolu tagamiseks tuleb kohaldada vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, s.o abinõusid, mis on ohtu arvestades eesmärgipärased ja proportsionaalsed, eelistades abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada (RKTKm 14.11.2012, 3-21-121-12, p 15). Kohus rakendab lapse heaolu ohustamise korral

§ 134

lg 1 järgi ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, sh võib kohus võtta

§ 135

lg 2 järgi vanemalt ära isikuhooldusõiguse ja

§ 134

lg 3 viimase lause järgi varahooldusõiguse, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma. Samuti võib kohus lapse huvide kaitseks vanemate hooldusõiguse

§ 140alusel peatada.

Hooldusõiguse peatamine on

§ 140

mõtte kohaselt ajutine meede selleks, et lapse õigused ja huvid ei jääks kaitseta ajal, mil tema hooldusõiguslik vanem ei saa hooldusõigust teostada, s.o viia õiguslik olukord vastavusse tegeliku olukorraga. Nii vanema hooldusõiguse piiramise kui peatamise korral tuleb lapsele määrata

§ 171lg 1 alusel eestkostja.

7.3. Praegusel juhul olid vanemad W ja Q hooldusõiguslikud vanemad kuni ajani, mil kohus eraldas 23.07 ja 14.10.2021 määrustega lapsed perest ning peatas vanemate hooldusõiguse. Kohus ei nõustu vanemate seisukohaga, et lapsed eraldati perest põhjendamatult ning et Wga oli kõik hästi. Maakohus põhjendas 23.07.2021 määruses, et vanemad olid laste suhtes pika aja vältel hooletud, mistõttu tuli laste heaolu, turvalisuse ja elu tagamiseks lapsed perest eraldada. Mitte kuidagi ei ole põhjendatud laste isa seisukoht, et talle ei ole enne laste perest eraldamist ühtegi etteheidet tehtud, kohus ei ole lapsi perest eraldades täitnud uurimispõhimõtet ega 9 2-21-11512 põhjendamiskohustust ning et pere suhtes oleks saanud enne laste perest eraldamist kohaldada leebemaid meetmeid ja abinõusid. Samuti on alusetud ema väited, et tähelepanuta on jäetud isa roll laste kasvatamisel, kelle tegevusele ei olnud senini midagi ette heita ja et isa on kasvatanud varem kaheksat last. Laste isal on seitse täiskasvanud last ning tema enda kinnitusel ei ole ta neist ühegagi koos elanud nende täisealiseks saamiseni. Pikim lapsega kooselamine kestis kolm aastat. Samuti pole täpne isa korduv omaalgatuslik kinnitus laste eest hoolitsemise kohta, makstes kõikidele lastele elatist. Esiteks pole elatise maksmine toimunud kõikidele lastele ja teiseks pole elatise maksmine toimunud vabatahtlikult, kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on isalt elatis viiele lapsele kohtu kaudu välja mõistetud. 7.4. Vanemate senimaani esinev sügav veendumus (mis leidis kinnitust 18.01.2022 ärakuulamisel), justkui nende peres oli „kõik hästi“, st laste heaolu, turvalisus ja hoolitsus olid tagatud, näitab, et vanemad ei pruugi jätkuvalt mõista, mis on nende laste huvides ja mida tähendab väikelaste kasvatamine. Seetõttu ei ole põhjendatud avaldusest loobumise automaatne vastuvõtmine W osas, vaid tuvastada tuleb, milline elukorraldus on lapse huvides. 7.5. Avaldaja väitel on lapse isa pärast W koju naasmist 2021. a novembris suutnud korraldada regulaarse lapse lasteaias viibimise ja tütar on isasse kiindunud. Seda, et W saab lasteaias hästi hakkama, jaatab ka lasteaed. Kohtule kinnitasid vanemad, et Wle on kodus kõik vajalik tagatud. W viibis kodukülastuse ajal lasteaias, kuid toas oli näha lapse voodi ja laps pidi sööma ka ülakorrusel, kus on soojem. W koduselamist parandatud tingimustes toetavad nii laste esindaja kui avaldaja. Kohtu hinnangul puudub esitatud informatsiooni ja kodukülastusel tajutu põhjal käesoleval hetkel alus vanemate õigusi W osas piirata. Kuigi vanemad on lastekaitse abi suhtes trotslikult meelestatud, siis on W elukorraldus ja järelevalve praegu tagatud ning tema huvides on elada edasi oma vanematega. 7.6. Kohtu hinnangul võib olla vajalik vanemate suunamine mõnda vanemlusprogrammi. Tõendamist pole leidnud, et laste isa oleks oma seitset täiskasvanud last igapäevaselt kasvatanud. Vastupidi, isa enda kinnitusel kasvasid lapsed üles oma emadega, mistõttu hoolimata seitsme varasema lapse olemasolust puudub isal igapäevane lapsekasvatamise kogemus. Seda on isa ka oma suhtumisega kinnitanud, väites, et „Laste kasvatamine on rohkem ema õlul ja kodurahu huvides on meestel parem hoida lastekasvatamisel tagaplaanile“ ning „Vastutus on lükatud tema (isa) nägemuses emale, ema on suhelnud kohaliku omavalitsusega. C ei ole sellesse probleemi varasemalt sekkunud. Kuna on väikelaps, siis tüüpilise eesti mehe seisukoht on, et sellist last kasvatab ema.“ (25.11.2021 istungiprotokoll, II kd, tl 91). Selline suhtumine võiski toimida laste isa puhul varasemalt, kuid arvestades X tervislikku olukorda (diagnoosi, erivajadusi

1. jm)ja sellest tulenevat võimekust, peab C omama ja kandma oma viimaste laste kasvatamisel lapsevanemana kandvat ja määravat rolli. Kohus nõustub laste esindajaga, et laste ema ei ole võimetelt nii tugev, et saaks üksi mitme väikelapsega hakkama. Laste kasvatamise jätmine peamiselt laste ema õlule ei ole laste huvides. 7.7. Seonduvalt Q heaoluga leiab kohus, et tema huvides tuleb avaldus rahuldada. Kohtul puudub veendumus, et vanemad on piisaval määral aru saanud lapse tegelikest vajadustest, muuhulgas sellest, et Q vajab rohkem hoolt, pühendumist ja aega, kui mõni teine temaealine väikelaps. Kohus selgitas vanematele 18.01.2022 kodukülastusel, et Q puhul oli tema erivajadus ilmselt kaasasündinud (vt 08.11.2021 tervisekaart: „laps on omapärase fenotüübiga ja arengutähiste peetusega“, I kd, tl 209), st et keegi ei süüdista vanemaid lapse kaasasündinud eripärades, kuid just selle tõttu vajab laps ka erilist tähelepanu ja tegelemist. Vanemate passiivsus Q esimese eluaasta jooksul oli murettekitav juba arstidele (vt perearsti 19.05.2021 ravilugu nr 9, anamnees: „Eelmistel vastuvõttudel emaga räägitud, et tõstab lapse põrandale, et tal oleks hea liikuda, areneda. Küsides emalt, sain vastuseks, et suurem õde kiusab venda, 10 2-21-11512 seepärast hoiab teda voodis kui suurem laps (2 a 5
2. k)kodus on. Minu silmade läbi lapsel arengut toimunud ei ole.“, I kd, tl 191-192; 29.07.2021 perearsti kokkuvõte: „Q areng annab soovida. Lapsel leiti motoorse ja vaimse arengu peetus.“, I kd, tl 195) ning lastekaitseametnikele, peretöötajale ja kohtule. 7.8. Asja materjalidest nähtub, et vanemad on käinud Qga perearsti juures ja lastehaiglas ning neile on korduvalt antud juhiseid Q arengu toetamiseks ja temaga tegelemiseks. Näiteks nähtub Tallinna Lastehaigla 15.-17.02.2021 digiloo kandest (I kd, tl 206), et soovitatud on teha lapsega koduseid harjutusi ja regulaarselt käia füsioteraapias Raplas ning füsioterapeut haiglas on ema nõustanud funktsionaalse treeningu osas, liikumisspiraalide ja teljelisuse harjutamise osas. Digiloole ligipääs oli Q peres kasvamise ajal mõlemal vanemal. Seega oli mõlemal vanemal võimalus lapse esimesel eluaastal õppida füsioterapeudi juures lapsega käies vajalikke füsioteraapilisi harjutusi ja massaaživõtteid, mis toetaksid lapse arengut. Vanemad ei ole sellest aru saanud. Vaatamata lastekaitse ja peretöötaja korduvalt palvele näidata ette lapsega tehtud võimlemisharjutused, ei ole ema soostunud seda tegema. Peretöötaja 2021. a juuli aruandest nähtub, et ema ei olegi lapsega harjutusi ilmselt teinud (I kd, tl 18-19). Vanemate mõistmatust lapse tegeliku abivajaduse osas kinnitab vanemate 18.01.2022 kohtule antud teave, et nad ei oska lapsele senimaani massaaži teha, kuigi sellest on räägitud vähemalt 2021. a algusest nii lastehaiglas, perearsti juures kui peretöötaja poolt. 7.9. Kohtu küsimusele, kuidas hakkaks Q elu välja nägema, kui laps saabuks tänasel päeval koju tagasi, vastasid vanemad, et selliselt, nagu viimastel koduvisiitidel. Samas on tuvastamist leidnud, et Q, viibides 2021. a novembri lõpus kolm päeva ja detsembri lõpus ühe päeva bioloogilise pere juures, naases hooldusperre traumeerituna ning ta areng oli pidurdunud - toe najal püsti seisnud laps enam jalgadele ei tõusnud ja jalg oli mõlemal korral valulik. Laps hakkas hooldusperes toe najal seisma taas peale nädalat aega, süües igapäevaselt valuvaigistit ja saades tugiteenust taastusravis. Teisel korral tuli lapsega kiirabisse pöörduda. Eelnev kinnitab, et vanemate juures kasvades ähvardab last oht nii füüsilisteks traumadeks kui ka arengust mahajäämiseks, mida on võimalik piisava tähelepanu, hoole ja tegelemisega vältida. Q turvalisust ja heaolu ei suutnud vanemad 2021. a lõpus kodus tagada, kuigi sel ajal viibis ka laste isa kodus (st tal ei ole talvel töökomandeeringuid). Samuti ei oska vanemad pakkuda senimaani lapsele vajalikku võimlemist ja massaaži. 7.10. Kuivõrd Q vajab erilist hooldust ja tähelepanu (füsioteraapilist võimlemist, lihasmassaaži, eripedagoogilist tuge ja taastusravi) ning arvestades, et vanematega koos viibides on lapse areng saanud tagasilöögi nii esimesel eluaastal kui kodukülastustel ning vanemad ei ole ka mitte mingit huvi Q osas ja temaga tegemise osas üles näidanud, ei ole praegusel hetkel Q huvides koju tagasi pöördumine. Kohus ei nõustu lapse ema seisukohaga, et vanemad on näidanud üles valmidust Qga tegeleda. Vanemate valmidus lapsega tema koju saabumisel tegeleda on kaheldav ja oletuslik. Mingeid reaalseid samme ning huvi ei ole vanemad Qga tegelemiseks senini üles näidanud. Lapse huvides ei ole teda turvalisest ja arengut pakkuvast hooldusperest saata koju, kus vanemate passiivsuse ja ebapiisavate teadmiste tõttu ta areng taas suure tõenäosusega pidurduks. Siiski leiab kohus, et lapse hooldusõiguse äravõtmine kui äärmuslik meede pole õigustatud, vaid vanemate hooldusõigus tuleb Q suhtes peatada. Menetlusosaliste selgituste ja asjas esitatud tõendite alusel saab asuda seisukohale, et vanemad on hetkel kestvalt võimetud hooldusõigust teostama. 7.11. Ema ei ole käesoleval hetkel võimeline kahe teise väikese lapse kõrvalt (vanematel on 11.11.2021 sündinud kolmas ühine laps) erilist hoolt ja tähelepanu vajava Q hooldusõigust vajalikul määral teostama ega saa tõenäoliselt pikema aja jooksul oma tervislikust seisundist (sh diagnoos keskmine vaimne alaareng, kuulmispuue) tulenevalt lapse suhtes hooldusõigust 11 2-21-11512 teostada ning seetõttu võivad lapse õigused ja huvid jääda kaitseta. Siiski ei ole välistatud, et ema tervislik seisund (nt saades ka vajalikud kuuldeaparaadid praeguste asendusaparaatide asemel) paraneb ning laps areneb piisavalt ja ei vaja sel määral lisatuge, et ema on tulevikus taas võimeline Q eest hoolt kandma. Samuti ei ole kohtu arvates laste isa kogemuste puudumise, oma suhtumise ja kevad-suvise töögraafiku tõttu käesoleval hetkel võimeline Q hooldusõigust vajalikul määral teostama ega saa tõenäoliselt pikema aja jooksul lapse suhtes hooldusõigust teostada ning seetõttu võivad lapse õigused ja huvid jääda kaitseta. 7.12. Hooldusõigus peatamine on põhjendatud nii isiku- kui varahooldusõiguse osas. Varahooldusõiguse peatamise juures jääb kohus 14.10.2021 määruses toodud põhjenduste juurde. Arvestades lapse ema võlakohustust ja tema enda konto arestimist ning vanemate poolt lapse rahalise toetuseta jätmist, tuleb hooldusõigus varahoolduse osas peatada. Kohus ennistab

§ 140

lg 2 kohaselt vanemate hooldusõiguse, kui on tuvastatud hooldusõiguse peatamise aluse äralangemine. Hooldusõiguse peatamine ei mõjuta vanemate õigust lapsega suhelda. Suhtlemine peab toimuma eelkõige lapse huve esikohale seades kokkuleppel eestkostjaga. 7.13.

§ 171

lg 1 järgi kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal, määratakse talle eestkostja.

§ 176

lg 2 sätestab, et kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega laps on kõige tugevamalt seotud. Avaldusest nähtub, et Q emal puuduvad füüsilisest isikust lähikondsed ning lapse isal on küll seitse täiskasvanud last, kuid puudub teave, et keegi neist sooviks võtta enda kanda Q hoolduskohustuse. Seega puuduvad kohtule teadaolevalt lähikondsed, kes saaksid olla Q eestkostjaks. Q eestkostjaks tuleb määrata avaldaja, kuivõrd laps on selle kohaliku omavalitsusega antud hetkel kõige tugevamalt seotud ning eestkoste tuleb seada kuni täisealiseks saamiseni. Maakohus teostab eestkostjate tegevuse üle regulaarset järelevalvet. Määruskaebused

1. Laste ema esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada osas, milles Q suhtes vanemate hooldusõigus peatati ja lapse üle seati eeskoste, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus Q suhtes rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: − Maakohus ei ole arvestatud kõige tähtsamaga: vanemate sooviga isiklikult oma väikelapse eest hoolitseda. Senini ei ole laste emale jäetud reaalset võimalust Q eest hoolitsemiseks. − Oletuslik on kohtu seisukoht, et arendav töö Q-ga ei peaks vanematekodus toimima. Käesolevaks ajaks on „oskamatuse periood“ lõppenud. Lapse tervislik seisund on paranenud. − Vaidlustatud määruse põhjal ei ole selgelt arusaadav, milline oht ähvardaks Qt, kui ta koju tuuakse. Ei ole tuvastatud, et lapse ema ei oskaks ega suudaks edaspidi Q eest paremini hoolitseda.
2. Laste isa esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse tühistada osas, milles Q suhtes vanemate hooldusõigus peatati ja lapse üle seati eeskoste, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus Q suhtes rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised: − Hooldusõigus on lapsevanema ülim õigus lapse suhtes. Selle äravõtmine, eriti mõlemalt vanemalt, on väga äärmuslik meede. Maakohus on määrust tehes rikkunud hagita menetluse põhimõtteid, sh uurimisprintsiipi. 12 2-21-11512 − Süüdistus, nagu oleks lapse arengu mahajäämus vanemate süü, on spekulatsioon. Samamoodi saab väita, et vanemate juures elanuna oleks ta arengus olnud täpselt samal või veel paremal tasemel kui kasuperes olnuna. − Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, kuna pole piisavalt põhjendanud, millele tuginedes leidis kohus, et laste isa ei ole suuteline oma hooldusõigust laste üle teostama. Laste isa on võimeline oma lapsi igakülgselt hooldama ja kasvatama, tal on selleks olemas kõik vajalikud oskused. Ei ole eluliselt usutav, et isa, kel on 10 last, ei saaks ühega neist hakkama. − Avaldaja on asunud lapsi vanematest jõuga võõrandama ja seadnud endale eesmärgiks lapse/laste endale meelepärasesse peresse seadmise. Kuigi avaldaja on kasutanud üksikuid toetavaid meetmeid, on nende olemus olnud ebapiisav või mittevajalik ning nende ebaõnnestumine ei saa olla vanematelt hooldusõiguse äravõtmiseks. − Kohtulahend ei ole seadustega kooskõlas ega lähtu laste parimatest huvidest, vaid kinnistab lastekaitse ametniku isiklikke arusaamasid laste parimatest huvidest. Laste isa ei toeta avaldaja toiminguid ning ei kavatse pahatahtliku poolega koostööd teha. − Kuna W osas jäi avaldus rahuldamata, siis tulnuks ka menetluskulud jätta vähemasti 50% ulatuses avaldaja kanda, kuna avalduse esitamine oli ennatlik ja ebavajalik. Menetlusosaliste seisukohad määruskaebemenetluses
3. Avaldaja asus seisukohale, et määruskaebused ei ole põhjendatud. 10.
4. Vanemad on tõepoolest käinud lastega õigeaegselt ja kokkulepitult perearstil, kuid saadud juhiseid ei ole täidetud kummagi lapse suhtes. Laste isa reageeris perearsti nõuannetele vastupidiselt, nõudes perearstilt digiloos kannete muutmist. Tallinna Lastehaiglasse uuringutele soostus laste ema minema lastekaitsetöötaja ettepanekul ja algatusel. Nii W kui Q eest hoolitsemisel imikueas tekkisid lastel arenguprobleemid, mille ilmselgeks põhjuseks oli vanemate oskamatus. W arengus toimus edasiminek, kui isa pooleteistaastase lapse oma täiskasvanud tütre juurde hoida viis ja hiljem lasteaeda pani. Q tervislik seisund hakkas muutuma, kui laps suundus elama hooldusperesse ning tema hooldaja asus täitma arstide juhiseid ja soovitusi. Avaldaja nõustub, et W kasvatamisega saadaksegi ilmselt täna juba hakkama, sest W on võimalik hoida tööpäevadel lasteaias ja vaid nädalavahetustel kodus. W on sündinud normarengu ja -ealisena, mistõttu puudub vajadus tema eest eriliselt hoolt kanda. Küll aga on taas tehtud pöördumine Lasteabi telefonile teatega peres elavate laste võimalikust halvast kohtlemisest. 10.
5. Avaldaja ei nõustu, et vanematel ei ole olnud võimalust Q eest hoolitseda. Lapse esimese eluaasta jooksul oli mõlemal vanema võimalus ja kohustus tegutseda lapse arengut ja eripära silmas pidades lapse huvides. 12 kuu jooksul antud soovitused ja juhised meditsiinitöötajate, lastekaitsetöötajate ja peretöötaja poolt jäid kasutamata. Arvamust, et pere ei tule toime laste eest hoolitsemisega on kinnitanud ka perearst ja Tallinna Lastehaigla lastearstid ja sotsiaaltöötaja. Laste perest eraldamise eel selgitati vanematele korduvalt peres valitsevat probleemolukorda. Laste isa ei ole soovinud kohtuda ei peretöötaja ega lastekaitse-töötajaga algusest peale ning lahkus kodust, kui selline külastus toimus. Laste emaga toimus tema jõueteja arusaamadekohane koostöö. Samas vajas laste ema enda kõrvale toetavat teist vanemat, kes oleks jaganud ema hoolduskoormust laste kasvatamisel ja arendamisel ning oleks järginud lastearstide soovitusi ja juhiseid. Laste isa küll kinnitab, et tal on varasemalt veel kaheksa last, kuid lapsi on kasvatanud laste emad, kes on väikeste lastega C juures mujale elama kolinud. 13 2-21-11512 Laste isa on korduvalt väitnud, et laste kasvatamine on naiste töö ja ta on selle töö ka naistele jätnud, niisamuti Xle. 10.
6. Põhiprobleemiks ei ole olnud mitte pere eluasemeküsimus, vaid vanemate oskamatus ja teadmatus laste eest hoolt kanda, neid arendada ja järelvalvata ning koduse eluolu korraldamatus. Nendele probleemidele lisandusid kitsad elutingimused ja laste vaenulik õueala. Avaldaja on endiselt arvamusel, et vanemate kodus ei ole normaalsed tingimused laste kasvatamiseks. Vanemad ja kaks väikelast elavad ühises ruumis, milles pole ühtegi vaheseina ei pesemisnurgas ega ka tualeti kasutamiseks, niisamuti magamisaladel. Laste isa ei ole kinnitanud, et maja esimest korrust oleks koristatud aastate jooksul kogutud olmejäätmetest. Seda korrust ei tutvustatud ka kohtunikule. Vanemate fookuses on viha lastekaitseametnike suhtes ning ähvardades esitatakse nõudmisi lapse tagastamiseks. Laste isa keelab oma e-kirjas lastekaitsetöötajatel siseneda tema eravaldusesse ning keelu eiramisel lubab kasutada mitteletaalseid abivahendeid. 10.
7. Täiendavas seisukohas selgitab avaldaja, et alates ema elama asumisest Raplasse
8. a septembris ei ole eestkosteasutusel etteheited laste ema toimetuleku kohta. Ema saab hakkama enda ja laste ülalpidamisega, kodu korrashoiuga, laste kasvatamise ja arendamisega. Q on viibinud päevasel ajal ema ja õdede juures ning viibimiskordi ja aega järjest pikendatakse, kuni on selge, et laps on taas emaga harjunud. Laste ema on nõus, et praegu jätkab hoolduspere vanem lapsega tugiteenustel käimist, kuna emal on tütarde kõrvalt raske selleks aega leida. Laste ema ei saa täna veel igapäevaselt hakkama kolme väikelapse, sh ühe erihoolt vajava lapse kasvatamise ja arendamisega, kuid aja möödudes ja olukorraga harjudes saab Q järjest rohkem olla emaga, kuni täieliku tagasipöördumiseni ema juurde koju. Laste isa on oma suhtlemises ametnikega vaenulik ja ähvardav ega ole võimeline aru saama probleemidest ning neid lahendama. Valla ametnikel pole õnnestunud külastada ka laste isa kodu ja vaadata üle tingimused, mille osas on eelnevalt etteheited tehtud. Lastega kohtumistel on laste isa püüdnud korduvalt mõjutada Wt last kahjustavalt, mistõttu on pidanud olukorda sekkuma laste ema, lastekaitsetöötaja ja hoolduspere.
9. Lastele määratud esindaja leidis, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ega toetanud määruskaebuseid. Määrus on lapse huvides. Menetluse käigus on tõendatud, et lastega tegeles põhiliselt ainult üks hooldusõiguslik vanem s.o. laste ema, kes enda tervislikust seisundist lähtuvalt ei oma teadmisi ega oskusi laste kasvatamisel. Ema soovib küll lastele parimat, kuid ei ole võimeline soovi realiseerima ega mõista, mis on laste tervisele ja arengule parim. Kaalukaks põhjuseks isa hooldusõiguse peatamiseks ongi see, et vaatamata abile ei ole ta teinud reaalseid otsuseid, mis kujunenud olukorda parandaks. Emal ja isal oli võimalus poja eest hoolitseda alates sünnist kuni lapse eraldamiseni perest juulis
10. Vaatamata soovile last kasvatada ei ole vanemad enda kohustusi täitnud ja on jätnud väikelapse hooletusse. Isa käitumisviis näitab soovimatust koostööks ja selle põhjus ei ole valla tegevus. 11.
11. Täiendavas seisukohas leiab laste esindaja, et hooldusõiguse peatamise alused ei ole ära langenud. Edaspidine hoolitsus Q tervise ja arengu osas ei ole veel tagatud, kuna ema ei suuda kolme lapse eest, sh üks erivajadusega laps, piisavalt hoolt kanda.
12. Laste ema ja isa toetavad vastastikku teineteise määruskaebuseid. 12.
13. Laste ema märgib täiendavas seisukohas, et elab alates septembrist 2022 kahe tütrega laste isast eraldi ning soovib poega edaspidi ise kasvatada. Ema tervislik seisund on paranenud ning ta saab iseseisvalt laste kasvatamisega hakkama. Põhjendamatu oleks otsustus, et kaks last saavad vanemlikku emapoolset hoolt, üks aga mitte. 14 2-21-11512 12.
14. Laste isa märgib täiendavas seisukohas, et lastekaitse tegeles (kohtuniku ja laste advokaadi kaasabil) põhjuseta vanemlikke õigusi peatades kuritahtliku võimuliialdusega. Laste äraviimine oli põhjendamatu ja põhines valedel. Kohtumisi Qga on toimunud vähe ja needki on mitmel korral ära jäänud. Ql on ka õed-vennad ja nende lapsed, tädid ja tädilapsed ning vanaisa, kellega suhtlemine on ära lõigatud. Kui lapse ema kas tervislikel või muudel põhjustel kolme lapse kasvatamisega toime ei tule, on isa valmis koos elukaaslasega ise lapse kasvatamisega tegelema. Lapse isale ei saa ka ette heita koostöö puudumise soovimatust lastekaitsega, kuna lastekaitseametnik ongi minetanud oma usaldusväärsuse. Kohalik omavalitsus saanuks sellise olukorra lahendada mõne muu ametniku määramisega. Kogu vaidlustatud määrus on eesmärgistatud eesmärgile laps vanematelt ära võtta. Laste ema on lastekaitse mõju all ning loodab koostöö tegemise tulemusel Q tagasi saada – isa ei pea sellist väljapressimise hõngulist tegevust aga eetiliselt vastuvõetavaks. Vanemate hooldusõigus tuleks taastada ja hoolduspere vanem või tugiisik võib lapsega teenustel edasi käia.
15. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Menetluse edasine käik
16. Ringkonnakohus küsis menetlusosalistelt täiendavad seisukohad. Laste ema avaldas oma 23.02.2023 seisukohas, et soovib poega ise kasvatada. Lastele on loodud väga head elamistingimused, ema elab koos kahe tütrega Raplas kahetoalises korteris ja ta on võimeline poega kasvatama, tagades talle igapäevase hoolitsuse ja eakohase arengu. Selles osas teeb koostööd hooldusemaga, kellega on suhted väga head. Samuti teeb koostööd Rapla lastekaitsega.
17. Laste isa kritiseerib 23.02.2023 seisukohas jätkuvalt Rapla valla ametnike tegevust Q perest eraldamisel ja teeb neile etteheiteid. Lisaks märgib laste isa, et on nõus Qt ise kasvatama, kui laste ema sellega toime ei tule. Laste isa kinnitab, et elab nüüd koos oma endise abikaasa Äga, kes on kutsetunnistusega lapsehoidja.
18. Rapla vald teatas oma 23.03.2023 seisukohas, et laste ema hoiab tihedat sidet Rapla valla lastekaitsetöötajatega ja teeb koostööd peretöötajaga. Alates laste ema eraldi elama asumisest ei ole lastekaitsetöötajatel etteheiteid laste ema toimetuleku kohta, ta saab hakkama enda ja laste ülalpidamisega, kodu korrashoiu, laste kasvatamise ja arendamisega. Laste ema on iseseisvalt saanud hakkama ka laste perearsti vahetuse, lasteaiakohtade leidmise ja korterisse vajaliku mööbli soetamisega. Laste ema ja Q kokkusaamised on muutunud regulaarsemaks, kuid laste ema mõistab, et hetkel on Ql hooldusperes parem, kuna kahe lapse kõrvalt rehabiliteerivatel teenustel käimine oleks raskendatud. Laste isa toimetuleku osas puudub Rapla vallal igasugune teave, kuna laste isa keeldub koostööst. Laste isa on regulaarselt kohtunud Qga ja ka tütardega.
19. Lapsele määratud esindaja leiab oma 23.02.2023 seisukohas endiselt, et lapse heaolu ja areng on tagatud üksnes hooldusperes elades ja lapse ema ei suudaks kahe lapse kõrvalt veel ühe erivajadustega lapse eest hoolitseda.
20. Laste isa märgib 10.03.2023 seisukohas täiendavalt, et tal on olemas vajalik tugivõrgustik Q eest hoolitsemisel (elukaaslane Ä ning laste isa täiskasvanud lapsed) ja Q saab kindlasti laste isa juures elades kõik vajalikud tervishoiuteenused. 15 2-21-11512
21. Rapla valla 13.04.2023 seisukohas märgib vald, et lapse ema toimetulek ja hakkama saamine kolme lapsega oleks piiripealne, st et ta saab kahe lapsega praeguse elukorralduse juures ilusti hakkama, kuid lapse ema vanemlikud oskused ja arusaam erivajadustega lapsega toimetulekul ei ole piisavad.
22. Ringkonnakohus kuulas TsMS § 558 lg 1 alusel 30.05.2023 ära laste ema tema elukohas. Laste ema avaldas, et elab endiselt aadressil Rapla linnas asuvas üürikorteris. Laste ema on noorema lapsega Fga kodus. Vanem laps W käib igapäevaselt lasteaias, kuid ärakuulamise päeval oli kodus. Lisaks elab korteris laste ema uus elukaaslane. Hetkel elukaaslasel tööd ei ole, kuid otsib seda. Suhted endise elukaaslase Dga on laste ema sõnul head. Qga kohtus laste ema tavaliselt 2 korda nädalas, kuid nüüd pole pikemat aega kohtunud ja viimane kohtumine leidis aset
23. a veebruaris. Varasemalt, kui Q laste ema juurde toodi, siis mõnikord jäi laps ema juurde ka ööseks. Laste ema sõnul on tal suhted hooldusema Hga head ja üsna tihti suhtlevad seoses Qga. Ql läheb hooldusperes hästi. Samas küsimusele, kuidas tal seal täpselt läheb ja mida laps teeb, ei osanud laste ema vastata. Laste ema on teadlik, et Q on erivajadustega ning vajab igapäevast hoolt ja järelevalvet ning et temaga tuleb käia pidevalt rehabilitatsioonis. Täpsemalt, millist igapäevast hoolt ja juhendamist ning rehabilitatsiooniteenuseid Q saab ja vajab, ei ole laste ema hooldusemalt ega vallavalitsusest uurinud. Laste ema sõnul saab ta praegu kahe väikese lapsega hakkama ja sooviks ka Qt ise kasvatada, kuid peab käesoleval hetkel kõige paremaks lahenduseks Q viibimist hooldusperes. Seda eelkõige põhjusel, et hooldusema omab selleks paremaid oskusi. Laste ema sõnul on praegune olukord Q huvides ja selline olukord võiks jätkuda kuni Q saab iseseisvalt hakkama. Lapse ema on teadlik, et Qle on koostamisel rehabilitatsiooniplaan, mille kohaselt on talle määratud eripedagoogi, füsioterapeudi, logopeedi, loovterapeudi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenus ning et Q hakkab praeguse elukorralduse järgi rehabilitatsiooniteenust saama Pärnus Wasa taastusravis. Samas võiks laste ema sõnul ta ise sellega hakkama saada, kui neid teenuseid pakutaks Raplas või Tallinnas. Hetkel on Rapla vald teda toetanud sellega, et SOS Lasteküla peretugevdusprogrammi peretöötaja külastab ühel päeval nädalas laste ema kodu ja ühel kuni kahel päeval nädalas vestleb temaga telefoni teel. Samuti käib kodus kord kuus lastekaitsetöötaja ja laste ema on pandud kirja vanema oskuste koolitusele, mis hõlmab teraapiat ja psühholoogi osavõttu.
24. Ringkonnakohus kuulas TsMS § 558 lg 1 alusel 07.06.2023 ära laste isa. Laste isa avaldas, et elab endisel aadressil. Alates
25. a septembrist elab ta seal kahekesi koos oma elukaaslase Äga. Ä töötab kodus (XXX klienditeenindajana) ja laste isa töötab ettevõtjana (osutab mobiilset saekaatri teenust). Qga on kohtunud regulaarselt 2 korda kuus Märjamaal asuvas lastehoius. Laste isa sõnul on ka Ä huvitatud Q kasvatamisest ja on nõus selle nimel ka oma töökohast loobuma. Ä käis alguses laste isaga koos lapsega kohtumas, kuid alates
26. a novembrist on laste isa seal käinud üksi, kuna Ät ei lubanud lastekaitse töötajad lapse juurde põhjusel, et tegemist pole lapse vanemaga. Laste isa sõnul on ta saanud lastehoius käies kohtuda põgusalt ka lapse praeguse hooldusema Hga, kuid juttu sellest, kuidas lapsel hooldusperes läheb, pole olnud. Laste isa teab, et laps on erivajadustega ning peab käima taastusravis ja teraapias, kuid täpselt, millised erivajadused lapsel on ja mida temaga peaks igapäevaselt tegema, laste isa teadlik ei ole. Laste isa arvates võiks Q tulla tema juurde koju elama, seal oleks tagatud talle hoolitsus ka Ä poolt, kes on koolitatud lastekasvataja. Lisaks saaks abi osutada lapse transpordil ka laste isa vanemad lapsed, kes kõik elavad Raplas ja selle ümbruses. Rapla lastekaitsega pole laste isa nõus enne suhtlema, kui nad hüvitavad lapse isale lapse äravõtmisest tekitatud kahju. Laste isa arvates areneks Q paremini koos enda vanema õe Wga olles ning laste isa sooviks eelkõige, et need lapsed oleksid tema juures, kuid möönab, et nad võivad olla ka laste ema juures. 16 2-21-11512
27. Rapla valla 15.05.2023 seisukohas märgib vald, et koostöö puudumise tõttu puudub vallal ülevaade selle kohta, kuidas saaks Q kasvatamisega hakkama laste isa. Laste ema toetamiseks on vald rakendanud mitmeid teenuseid (igapäevast toimetulekut toetab SOS Lasteküla peretugevdusprogrammi peretöötaja, kes külastab lapse ema üks-kaks korda nädalas ning lastekaitsetöötaja külastab teda kord kuus ja vestleb telefonis igal nädalal).
28. Rapla valla 04.07.2023 seisukohas märgib vald, et Q on ajutiselt (kolmeks kuuks) paigutatud teise hooldusperesse seoses senise hooldusema haigestumisega. Lapse kohtumised laste isaga jätkuvad. Laste emaga olid kohtumised mõneks ajaks valla poolt peatatud, kuna ema elukorraldus oli kriitiline (tema juures elas kriminaalse taustaga isik).
29. Rapla valla 20.07.2023 seisukohas märgib vald, et Qle on koostatud rehabilitatsiooniplaan, mille kohaselt hakkab laps teenuseid saama elukoha lähedal – Rapla haiglas. Rapla valla hinnangul on Q arengu tagamiseks oluline tema regulaarne viibimine lasteaias. Samuti märgib vald, et Q on pandud lasteaia ootejärjekorda ja teda saab panna erivajadustega laste rühma. Laste isa teavitas valda, et kasvatab üksinda vanimat last ja ei suuda ilmselt hakkama saada lisaks Q kasvatamisega. Laste ema kinnitas vallale, et on taas valmis hoolt kandma Q eest.
30. Laste isa avaldas 04.08.2023 täiendavas seisukohas, et vanem tütar W elab juba 2 kuud tema juures ja käib lasteaias. Ilmselt saaks ta hakkama ka Qga, kuid töötava üksikisana on see keerulisem. Qga kohtub kord kahe nädala tagant.
31. Laste ema avaldas 04.08.2023 täiendavas seisukohas, et elab üksi ja kasvatab kõige nooremat last. Vastavalt kokkuleppele laste isaga, jääks Q ema juurde. Laste ema kinnitas, et tema juures on tagatud Qle vajalikud teenused ja lasteaias käimine. Laste vajadused ja heaolu on esmatähtsad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus peatas vanemate X ja C hooldusõiguse Q suhtes ning määras Q üle eestkoste kuni hooldusõiguse taastamiseni või tema täisealiseks saamiseni, määras eestkostjaks avaldaja ja määras eestkostja kohustused (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2-9). Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta Rapla valla avaldus vanemate X ja C hooldusõiguse peatamiseks Q suhtes rahuldamata ning teha Q vanematele Xle ja Cle ettekirjutus lapse heaolu tagamiseks. Vanematele tehtud ettekirjutuse täitmise kontrollimiseks annab ringkonnakohus korralduse kohalikule omavalitsusele. TsMS § 654 lg 2² alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
33. TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. X ja C on vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas Rapla valla avalduse vanemate hooldusõiguse peatamiseks ja eestkostja määramiseks Q suhtes. Ülejäänud osas, s.o osas, milles maakohus jättis W osas Rapla valla avalduse rahuldamata, maakohtu määrust vaidlustatud ei ole, mistõttu on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes jõustunud.
34. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha täiendavate tõendite osas. Rapla vald esitas 15.02.2022 kirjavahetuse Rapla valla ja C vahel ning 20.07.2023 sotsiaalse 17 2-21-11512 rehabilitatsiooniplaani nr K
35. Arvestades asja sisu, on esitatud tõendid asjakohased ja need tuleb võtta asja juurde.
36. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud Rapla valla avalduse vanemate X ja C hooldusõiguse peatamiseks Q suhtes.

§ 140

lg 1 kohaselt peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Riigikohus on selgitanud, et hooldusõiguse peatamiseks annab

§ 140

lg 1 järgi alust see, kui vanem ei saa pikema aja vältel oma eemaloleku või muu kõrvalise takistuse, sh vanema vangistuse tõttu hooldusõigust teostada (RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121-12, p 14). Kestev võimetus hooldusõigust teostada tähendab

§ 140

lg 1 mõttes seda, et vanema hooldusõiguse teostamine on pikema aja jooksul faktiliselt takistatud (RKTKm 16.01.2019, 218-3298, p 16.2). Seega on hooldusõiguse peatamine

§ 140

lg 1 alusel võimalik juhul, kui vanem ei saa hooldusõigust mingi objektiivse, faktilise takistuse tõttu teostada. Käesoleval juhul ei ole maakohus sellist takistust tuvastanud ja ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud ega esine ka käesoleval ajal Q vanematel hooldusõiguse teostamiseks takistusi, mis oleksid käsitletavad kestva võimetusena hooldusõigust teostada. Seetõttu ei saanud maakohus lapse vanemate hooldusõigust

§ 140lg 1 alusel peatada.

31.

§ 134

lg 1 kohaselt juhul, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletusse jätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus sisuliselt Q suhtes abinõuna lapse perest eraldamist, mis on sätestatud

§ 135

lõikes 1.

§ 135

lg 1 kohaselt võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et maakohtu määruse tegemise ajal esinesid alused Q perest eraldamiseks ja eestkostja määramiseks. Määruskaebuste väited ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega, neid kordamata.

1. Ehkki Q perest eraldamise alused esinesid maakohtu määruse tegemise ajal, leiab ringkonnakohus, et käesoleval ajal ei ole Q vanematest eraldamine ja temale eestkostja määramine enam hädavajalik abinõu lapse heaolu ja arengu tagamiseks.
2. Vanema õigusi piiravate abinõude rakendamisel peab kohus kaaluma nii lapse huve kui ka vanema õigusi ning kohaldama lapse heaolu tagamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid. Abinõu valikul peab kohus arvestama perekonnaautonoomia põhimõttega ning eelistama võimalusel selliseid abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ja lapse sidet tugevdada või taastada. Sellest tulenevalt võib kohus kohaldada abinõusid, mis lahutavad vanema ja lapse, sh eraldada lapse vanemast ja võtta vanemalt isikuhooldusõiguse lapse suhtes täielikult ära, üksnes juhul, kui vanema ja lapse õigussuhet toetavad abinõud ei ole andnud soovitud tulemust või on ilmne, et toetavate abinõudega ei ole võimalik ohtu lapse heaolule kõrvaldada. Seejuures peavad kohtu kohaldatavad abinõud olema eesmärgipärased ja proportsionaalsed (RKTKm 04.05.2011, 3-2-1-13-11, p 14). Samuti on Riigikohus juhtinud varem tähelepanu sellele, et abinõude kohaldamiseks peab kohus esmalt tuvastama, milline oht ähvardab last vanema juures kasvades, ning tulenevalt ohust kohaldama ohu kõrvaldamiseks vanema õigusi kõige vähem piiravaid abinõusid, sh ei anna vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult äravõtmiseks iseenesest veel alust asjaolu, et vanem ei tule iseseisvalt toime pere igapäevaelu korraldamise ja lapse arendamisega ning vanemal napib vahendeid pere ülalpidamiseks (RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121-12, p 16). Kohtul tuleb lapse heaolu 18 2-21-11512 tagamiseks kohaldada eelkõige perekonda toetavaid abinõusid ning üksnes juhul, kui sellised meetmed ei ole tulemust andnud või on ilmne, et neil positiivset mõju ei oleks, saab kohus võtta vanemalt lapse hooldusõiguse täielikult ära (RKTKm 16.09.2015, 3-2-1-78-15, p 14).
3. Q eraldati perest ja pandi elama hooldusperesse 27.07.
4. Rapla valla selgituste kohaselt elab laps jätkuvalt hooldusema H juures, kuid alates 21.06.2023 on laps paigutatud ajutiselt teise hooldusperesse seoses senise hooldusema haigestumisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja Rapla valla seisukohtadega, et Q areng ja heaolu on hooldusperes olnud toetatud ja tagatud, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval ajal järeldada, et sellega ei võiks vajaliku abi ja juhendamise olemasolul hakkama saada ka lapse vanemad.
5. Maakohus leidis, et Q perest eraldamise tingib asjaolu, et tema vanemad ei ole piisavalt aru saanud lapse tegelikest vajadustest ja sellest, et Q vajab palju rohkem hoolt, pühendumust ja aega, kui mõni teine temaealine väikelaps. Samuti ei ole maakohtu hinnangul vanemad näidanud üles valmidust ega tundnud huvi lapsega tegelemiseks ning lapse huvides ei ole teda turvalisest ja arengut pakkuvast hooldusperest saata koju, kus vanemate passiivsuse ja ebapiisavate teadmiste tõttu lapse areng taas suure tõenäosusega pidurduks. Maakohus kujundas oma järelduse selle pinnalt, et vanemad olid lapse esimesel eluaastal passiivsed lapse abivajaduse selgitamise ning lapsele vajalike teenuste ja koduste harjutuste tegemise osas. Ringkonnakohus nõustub sellega, et lapse esimesel eluaastal ei tegelenud vanemad lapsega piisavalt ega pööranud tema abivajadusele vajalikku tähelepanu. Ringkonnakohus, olles lapse vanemad isiklikult ära kuulanud ja külastanud lapse ema kodu ning kogunud täiendavaid seisukohti nii Rapla vallalt kui ka menetlusosalistelt, on jõudnud veendumusele, et käesoleval ajal on lapse vanemate suhtumine ja lapse vajaduste mõistmine muutunud ning vanemad on hakanud rohkem aru saama lapse vajadustest ning enda kohustustest erivajadustega lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. 35.
6. Laste ema on avaldanud, et soovib last ise kasvatada ja tema eest hoolitseda. Laste ema on teadlik, et Qle on koostatud rehabilitatsiooniplaan, mille kohaselt on talle määratud eripedagoogi, füsioterapeudi, logopeedi, loovterapeudi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenus. Laste ema kinnitab, et Qle on tagatud vajalikud ettenähtud teenused ka ema juures elades. Seejuures avaldas laste ema 30.05.2023 ärakuulamisel, et paremini saab lapsega hakkama hooldusema, kuna hooldusemal on rohkem kogemusi, kuid märkis samas, et ta võiks ise rehabilitatsiooniplaani täitmisega hakkama saada, kui neid teenuseid pakutaks Raplas. 35.
7. Kohtule on 20.07.2023 esitatud sotsiaalse rehabilitatsiooniplaan nr K00071559, mille kohaselt on Q füüsiline ja keeleline areng endiselt eakaaslastest maas ning vajab arendamist. Emotsionaalne ja sotsiaalne areng ei vasta eakohasele tasemele. Avaldub emotsionaalne labiilsus, esinevad jonni- ja hüsteeriahood, valmidus pingutussoorituseks väga madal, väsib kiiresti. Arengulisest mahajäämusest tingituna on raskendatud ja takistatud eakaaslastega suhtlemine ning ühistes tegevustes osalemine. Kõne ja sotsiaalsed toimetuleku-koostöö oskused pole eakohaselt arenenud ja vastavad hetkel 1-1,5 a lapse arengutasemele. Lapse füüsiline areng on olnud küll positiivse dünaamikaga, kuid tema vasak kehapool on paremast nõrgem, jooksmisel muutuvad jalad kohmakaks Esinevad raskused kiiresti liikudes. Laps on praktiliselt kõnetu. Rehabilitatsiooniplaani kohaselt vajab Q: 1) füsioteraapia teenust, et parandada jalgade liikuvust ja arendada vasakut kehapoolt (6 tundi aastas); 2) logopeedi teenust, et suurendada sõnavara ja tekitada eeldused lausete moodustamiseks (8 tundi aastas); 3) psühholoogi teenust lapse suhtlus- ja eneseväljendusviisi aktiviseerimiseks (8 tundi aastas); 4) eripedagoogi teenust üldiste sotsiaalsete, kognitiivsete oskuste kujundamiseks ja kommunikatiivsete oskuste arendamiseks (8 tundi aastas); 5) loovteraapia teenust, käelise peenmotoorika suunamiseks ja selleläbi kõne arengu stimuleerimiseks (10 tundi aastas). Samuti 19 2-21-11512 on esitatud soovitus registreerida laps tema erivajadust toetavasse lasteaeda, mis pakuks logopeedi teenust lapse kõne arendamiseks (III kd tl 62-70). Seega on rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevusi aasta peale kokku 40 tundi (1 nädal) ja seda Raplas kohapeal (Rapla haiglas). 35.
8. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus järelduseks, et lapse ema või isa ei suudaks rehabilitatsiooniplaani täitmisega hakkama saada. Samuti ei ole Rapla vald märkinud, et lapse vanemad ei suudaks sellega toime tulla. Rehabilitatsiooniplaanis on märgitud, et bioloogilisel vanemal on raskused lapse kasvatamisega, mistõttu vajab ta selleks tuge ja järelevalvet. Lisaks on selles plaanis ettenähtud psühholoogi teenus lapsevanematele (kasuvanematele) lapse arenguliste ja psüühiliste eripärade mõistmise suurendamiseks, probleemolukordade lahendamise eesmärgil erinevate võimaluste leidmiseks ja rakendamiseks, emotsionaalsete pingete ja püsivate stressorite leevendamiseks. Seega on rehabilitatsiooniplaanis ette nähtud, et vanemaid tuleb toetada selleks, et sellise erivajadustega lapsega toime tulla. 35.
9. Rapla vald on oma 13.04.2023 kirjas kinnitanud, et Q on pidevat tähelepanu, juhendamist ja õpetamist vajab laps ning temaga on vajalik igapäevaselt aktiivselt tegeleda ka kodus. Rapla valla 13.04.2023 kirjast nähtub, et Q viibis nädalavahetustel ema ja kahe õe juures ning lapse ema on selle olukorraga hakkama saanud. Rapla valla järeldus selle kohta, et lapse ema hakkama saamine Qga on piiripealne, tugineb sellele, et lapse ema peab korraga kasvatama kolme last. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seetõttu, et vanemal on palju lapsi, last perekonnast eraldada. Praegusel ajal on lapse vanemate vahel kokkulepe, et kõige vanemat last kasvatab laste isa ja kõige nooremat laste ema. Seega juhul, kui Q jääb ema juurde, ei ole koormus, arvestades Q erivajadust, lapse emale ülemäära suur. Lisaks on nii Rapla vald kui ka lapse ema kinnitanud, et SOS Lasteküla peretugevdusprogrammi peretöötaja külastab ühel päeval nädalas lapse ema kodu ja ühel kuni kahel päeval nädalas vestleb temaga telefoni teel. Samuti käib lapse ema juures kodus kord kuus lastekaitsetöötaja ja lapse ema on pandud kirja vanema oskuste koolitusele, mis hõlmab teraapiat ja psühholoogi osavõttu. Seega on hetkel toimivate ja rehabilitatsiooniplaanis vanematele ettenähtud abimeetmetega võimalik ka vanemate (eriti laste ema) teadlikkust erivajadustega lapse kasvatamisel tõsta ja nende igapäevaseid oskusi parandada. 35.
10. Samuti avaldas laste isa ärakuulamisel, et soovib last kasvatada, kuid on nõus ka sellega, et laps jääb ema juurde. Laste isa on lapsega kohtunud regulaarselt 2 korda kuus Märjamaal asuvas lastehoius. See näitab ringkonnakohtu hinnangul, et laste isa on huvitatud Q kasvatamisest ja perekonna juurde tagasi naasmisest. Samuti teab laste isa ja saab aru, et laps on erivajadustega ning peab käima taastusravis ja teraapias. Ringkonnakohtul ei jäänud lapse isa ärakuulamisel muljet, et laste isa ei oleks valmis kõike tegema, et lapsele oleksid vajalikud teenused tagatud. 35.
11. Ringkonnakohtu hinnangul on asjaolu, et vanemad ei ole päris täpselt aru saanud, mida kujutab endast Q suguse erivajadusega lapse kasvatamine ja tema eest hoolitsemine, tingitud ühest küljest ka sellest, et nad pole saanud teda kasvatada ja tema eest hoolitseda pikemat aega. Seejuures on raskused, mis neid ees ootavad sellise erivajadustega lapse kasvatamisel, ringkonnakohtu hinnangul ületatavad rehabilitatsiooniplaanis märgitud psühholoogi teenuse ja ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja toetusega ning olemasoleva rehabilitatsiooniplaani täitmisega. Samuti on vajalik selleks kohaliku omavalitsuse pidev ülevaade olukorrast ja vajadusel abi osutamine. Selleks on omakorda vajalik lapse vanemate poolt kohaliku omavalitsusega koostöö tegemine, et võimaldada lastekaitsetöötajatel kontrollida tingimusi, milles laps viibib. 20 2-21-11512 35.
12. Asjaolu, et vanemad on võimelised Q suhtes enda hooldusõigust teostama last ohtu seadmata, näitab ka asjaolu, et vanemad on suutnud teiste laste kasvatamisega toime tulla. 23.03.2023 seisukohas märkis Rapla vald, et alates laste ema eraldi elama asumisest ei ole lastekaitsetöötajatel etteheiteid laste ema toimetuleku kohta, ta saab hakkama enda ja laste ülalpidamisega, kodu korrashoiu, laste kasvatamise ja arendamisega. Seega ei ole Rapla vald hinnanud laste ema oskusi kahe lapse kasvatamisel ebapiisavaks. Ehkki Rapla vald pole saanud laste isa vastuseisu tõttu hinnata, kuidas läheb Wl tema kodus isa juures, ei ole W osas ühtegi negatiivset tähelepanekut lastekaitsetöötajatele laekunud.
13. Rapla valla hinnangul on Q arengu tagamiseks oluline tema regulaarne viibimine lasteaias. Samuti märgib Rapla vald oma 20.07.2023 kirjas, et Q on pandud lasteaia ootejärjekorda ja teda saab panna erivajadustega laste rühma. Selleks on vajalik Rapla valla hinnangul alustada nõustamisega Rajaleidja keskuses. Sellised tegevused on ka ringkonnakohtu hinnangul olulised lapse heaolu ja tema arengu tagamisel. Lasteaias käimisega langeb ühtlasi ka igapäevane koormus lapse hooldamise osas töötavalt isalt või emalt osaliselt ära.
14. Rapla vald kirjutab oma 20.07.2023 vastuses, et laste emal on majanduslikud raskused ja laste isa on lastekaitsetöötajale avaldanud, et ei suuda Q kasvatamisega hakkama saada. Viimane väide ei vasta ringkonnakohtu hinnangul tegelikkusele, kuna laste isa on korduvalt kinnitanud, et ta sooviks last ise kasvatada, kuid töötava üksikisana on see paraku keerukam. Samuti ei ole asja lahendamisel olulised väited laste ema halva majandusliku seisundi kohta. Halb majanduslik olukord ei ole aluseks lapse perest eraldamiseks. Olukorras, kus lapse heaolu võiks sattuda ohtu vanema kehva majandusliku seisundi tõttu, on võimalik see oht kõrvaldada sotsiaalhoolekande abil.
15. Positiivne asjaolu on ringkonnakohtu hinnangul lisaks see, et vanemad ei kuritarvita alkoholi ega narkootilisi aineid. Ringkonnakohus nõustub laste isa väitega, et laste ema teatud puuded (nt kuulmispuue) võivad laste kasvatamist teatud olukordades komplitseerida, kuid ei saa olla aluseks hooldusõiguse peatamiseks/äravõtmiseks või lapse perest eraldamiseks.
16. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Hooldusõiguse asi tuleb lahendada esmajoones lapse huvidest lähtudes (RKTKm 11.04.2018, 2-17-507, p 16). Ringkonnakohus leiab, et lapse tagasi andmine tema bioloogilistele vanematele ja naasmine pere juurde, kus on tema õed, vastab lapse huvidele. Riigikohus on selgitanud, et lapse heaolu tagamiseks tuleb eelistada abinõusid, mis toetavad perekonda ja aitavad vanema ning lapse sidet tugevdada ja taastada (vt RKTKm 14.11.2012, 3-2-1-121-12, p 15; RKTKm 04.05.2011, 3-2-1-13-11, p 14). Olukorras, kus pole võimalik järeldada, et lapse areng ja toimetulek oleks tema vanemate juures ohus ning peret toetavate abinõudega on võimalik tagada vanemate toimetulek lapse kasvatamisel ja parandada neid oskusi, on lapse perekondliku sideme taastamise eesmärgil lapse huvides tema naasmine perekonna juurde. Ehkki hoolduspere on suurepäraselt saanud hakkama Q kasvatamise ja tema arengu toetamisega, ei saa ainuüksi selle tõttu jätta last perekonda tagasi andmata. Ehkki alguses võivad esineda raskused, on need ületatavad vajaliku abi ja toetusega, mistõttu pikemas perspektiivis on ringkonnakohtu hinnangul lapse jaoks parem olla perekonna juures, kasvades koos õdedega ja olla koos vanematega.
17. Laste isa on avaldanud muret, et praeguse olukorra jätkumisel võõrandub Q oma vanematest ja õdedest. Ringkonnakohus jagab seda muret. Käesoleval hetkel on Q 3-aastane ja on olnud perest eraldatud alates
18. juulist 2021, mis tähendab, et ta on juba pikalt olnud perest eemal ja 21 2-21-11512 sellise olukorra jätkudes võib lapse pikaajalise vanematest ja õdedest eraldatuse tõttu muutuda lapse taasühinemine perele raskeks kui mitte võimatuks.
19. Samuti on lapsele määratud esindaja oma viimases 29.07.2023 seisukohas märkinud, et arvestades tagatud lasteaia-koha olemasolu ja rehabilitatsiooniplaani täitmist võiks kaaluda hooldusõiguse peatamise lõpetamist. Rehabilitatsiooniplaani täitmiseks on lapse esindaja hinnangul vajalik tugiisiku abi ja korrapärane koostöö kohaliku omavalitsuse lastekaitsega.
20. Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist

§ 135

lõikes 1 sätestatud olukorraga, kus lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks Q suhtes kohaldatud perest eraldamine lõpetada ja kohaldada muid toetavaid abinõusid. 43.

§ 134

lg 3 1.lause kohaselt võib kohus lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Ringkonnakohus peab vajalikuks teha lapse vanematele ettekirjutus ning kohustada neid: 1) võimaldama Q viibimiskoha järgse kohaliku omavalitsuse lastekaitse töötajatel teha kodukülastusi Q elukohta; 2) tegema igakülgset koostööd Q viibimiskoha järgse kohaliku omavalitsuse lastekaitse töötajatega ning järgima nende soovitusi ja juhiseid Q igapäevasel hooldamisel; 3) järgima rehabilitatsiooniplaanis nr K00071559 esitatud soovitusi ja tegevuskava. 43.

1. LasteKS § 6 lg 1 kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamiseks ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist, sealhulgas lapse arengu- ja käitumisprobleemide, kasvukeskkonnas esinevate probleemide ja väärkohtlemise tuvastamist ning lapse heaolu ja arengut soodustavate kaitsetegurite suurendamist. LasteKS § 6 lg 2 kohaselt peavad riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste ametiasutused vastavalt võimalustele arendama välja meetmed lapse abivajaduse ennetamiseks ning olemasolevate probleemide vähendamiseks. Meetmed peavad lähtuma lapse vajadustest, toetama lapse ja teda kasvatavate isikute suhteid ja sotsiaalset toimetulekut ning olema kättesaadavad, õigeaegsed, tulemuslikud ja pikaajalise positiivse mõjuga. Nimetatud kohustuste täitmiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus (käesoleval juhul Rapla Vallavalitsus) saama võimaluse lapse abivajadust jooksvalt hinnata. Selleks tuleb lapse vanematel teha kohaliku omavalitsusega koostööd ja võimaldada kohalikul omavalitsusel hinnata tingimusi, milles laps viibib ja kuidas vanemad lapsega toime tulevad. 43.
2. Rehabilitatsiooniplaanis nr K00071559 on märgitud konkreetsed soovitused, mida tuleb Q arendamiseks järgida ja milliseid tegevusi rakendada. Ehkki lapse vanemad on nõustunud nende teenuste vajalikkusega, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lapse huvide tagamiseks lapse vanemaid kohustada järgima rehabilitatsiooniplaanis nr K00071559 esitatud soovitusi ja tegevuskava. 43.
3. Kohaliku omavalitsuse lastekaitsega koostöö raames on ringkonnakohtu hinnangul oluline, et vanemad järgiksid ka neid soovitusi, mida lastekaitsetöötajad teevad Q igapäevaks hooldamiseks, kuna üksnes rehabilitatsiooniplaanis märgitud soovitustest ja tegevustest ei piisa tema arengu tagamiseks. Selleks tuleb temaga tegeleda ka kodus järjepidevalt. 22 2-21-11512 43.
4. LasteKS § 17 lg 1 p 6 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks lastekaitse korraldamisel muuhulgas lapse arengut toetava keskkonna loomiseks ning laste, lastega perede ja lapsi kasvatavate isikute toimetuleku parandamiseks oma haldusterritooriumil vajaliku teabe kogumine laste ja perede olukorra ning vajaduste kohta. LasteKS § 17 lg 1 p 6 ja

134 lg 3 alusel tuleb kohustada Q viibimiskoha järgset kohalikku omavalitsust kontrollima regulaarselt määruse jõustumisest lapse Q elukorraldust ning seda, kas lapse vanemad on kohaliku omavalitsuse arvates suutelised täitma oma kohustusi ning kas vanemate poolt hooldusõiguse teostamine ei sea ohtu lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu.

1. Ringkonnakohus hoiatab lapse vanemaid, et käesoleva ettekirjutuse täitmata jätmisel ning sel viisil vanema hooldusõiguse võimaliku kuritarvitamisega lapse kehalise, vaimse ja hingelise heaolu ohustamisel, võib kohus eestkosteasutuse taotluse alusel kaaluda lapse vanematelt lapse hooldusõiguse täielikult ära võtmist.
2. Ringkonnakohus leiab, et arvestades lapse perest eraldamise põhjendatust maakohtu määruse tegemise aja seisuga, ei ole vaatamata määruskaebuste rahuldamisega seoses muutunud asjaoludega, alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 järgi nende endi kanda ning lastele ja laste emale riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg 23