← Eesti

3-23-528/28

Obsah (6)§ 55§ 76§ 69§ 67§ 63§ 42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Otsuse tegemise aeg ja koht 3. oktoobril 2023 Tallinnas Haldusasja number 3-23-528 Haldusasi KariteKo OÜ kaebus kohustad

) § 42 järgi tuleb koha-aadress määrata maaüksusele maakatastriseaduse tähenduses ja hoonele. Ülejäänud objektidele ei ole

-ist tulenevalt kohaaadressi määrata vaja. Kui vallavalitsus ei määra ETAK-is kajastatud hoonele koha-aadressi kolme kuu jooksul hoone olemasolust teadasaamisest arvates, määrab selle aadressiandmete süsteemi (ADS) infosüsteemi vastutav töötleja (

§ 55lg 5).

Praktikas jõuavad KOV-ini läbi ADS-i teated ehitistest, mis ETAK-i andmete täiendamise tulemusel vajavad unikaalaadressi. Aadressiandmete määramisel võtab vallavalitsus aluseks ETAK-i kanded. ETAK-i kannete tegemise üle otsustab Maa-amet.

§ 76

järgi teeb Maa-amet haldusjärelevalvet koha-aadresside määramisel

-is sätestatud nõuetest kinnipidamise üle. 2

(5)3-23-528 5.2.

§ 69

järgi on ETAK-i andmete kasutamine kohustuslik teabevaldajatele andmekogude pidamisel, andmete töötlemisel ja ruumiandmeteenuste osutamisel juhul, kui teabe hõivel või kasutamisel tuleb lähtuda topograafilistest ruumiandmetest.

-i seletuskirja järgi on selle nõude eesmärgiks, et teabevaldajad ei kasutaks eksitavaid ja mitteusaldusväärseid topograafilisi andmeid. ETAK-i andmete kasutamine tagab andmete võrreldavuse. 5.3. Määruse nr 76 § 35 lg 1 järgi kuuluvad nähtusklassi „muu rajatis“ ehitised, mis ei ole nähtusklassides hoone või kõrgrajatis. Järgnevas loetelus on nimetatud pinnasega kaetud maapealset angaari, mis on olemuselt üsna lähedane kaebajale kuuluvale ehitisele. Angaar on samuti kinnine ehitis, mida üldjuhul võiks määratleda hoonena. Seega pole kõnealune varjend

-i mõttes hoone ja on õigesti kantud ehitisregistrisse rajatisena. 5.

  1. Varjendit ei olnud ETAK-is, mistõttu kaebaja pöördus
  2. jaanuaril
  3. Maa-ameti poole.
  4. veebruaril 2023 asus Maa-amet seisukohale, et ehitise ETAK-isse kandmise avalduses kajastatud varjend pole ametile saadetud piltide põhjal ei hoone ega selle vare või vundament. Amet märkis, et nende hinnangul on tegu nõukogudeaegse ehitise jäänukiga, mida ETAK-is ei kaardistata.
  5. märtsil 2023 selgitas Maa-amet kaebajale, et ehitis kaardistati muu rajatisena. 5.
  6. Vabariigi Valitsuse
  7. juuni
  8. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ § 31 järgi kantakse andmed registrisse alusdokumentide alusel. Alusdokumentide puudumisel võib andmed tuletada ortofotode ja ajalooliste kaartide alusel. Vastustaja lähtus Maa-ametilt saadud andmetest ega oleks saanud teha teistsugust otsust vastavalt kaebaja soovile. 5.
  9. Vabariigi Valitsuse
  10. detsembri
  11. a määruse nr 171 „Eesti topograafia andmekogu pidamise põhimäärus“ järgi kantakse andmebaasi muuhulgas info selle kohta, kas tegemist on ruumiobjektina hoone või rajatisega (§ 8 lg 2). ETAK kajastab olukorda looduses. Ehitised kantakse kaardile sellistena, nagu nad Eesti kultuuriruumi kohaselt määratletakse, sõltumata sellest, kas need on püstitatud vastavalt dokumentides lubatule või sellest kõrvale kaldudes. 5.
  12. Ehitise ehitisregistrisse kandmist ning koha-aadressi määramist korraldab KOV. Ehitisregistrisse kandmata hoonetele tuleb tavaliselt esmalt määrata koha-aadress, kuna ilma

-i tingimustele vastava koha-aadressita võib ehitise registrisse kandmine osutuda keeruliseks. ADS omakorda vahetab andmeid Maa-ameti ETAK-iga. Kuna Maa-amet kandis varjendi ETAK-isse rajatisena, mitte hoonena, polnud vastustajal alust unikaalaadressi määrata. Kaebaja pöördus ise Maa-ameti poole, seega on ta teadlik sellest, et KOV-il tekkib kohaaadressi määramise kohustus üksnes juhul, kui katastriüksusel on kaardistatud hoone.

  1. Kaasatud haldusorgan Maa-amet esitas seisukoha. 6.
  2. Maa-amet ei kvalifitseerinud ehitist ETAK-is hooneks, kuna see on kasutusest väljas, osa ehitise välispiirdest on puudu (pildil on aknataoline avatäiteta avaus) ning osa ehitisest asub maapinnal. Määruse nr 76 § 36 lõike 3 punkti 2 järgi ei kaardistata maa-aluse hoonena maapealse ehitise maa-aluseid osi. Amet on endisi militaarrajatisi maa-aluste hoonetena kaardistanud juhul, kui need on hoonena kasutusele võetud (nt Püssirohukelder Tartus). Kasutusest välja langenud militaarehitised on ETAK-is kaardistatud muude rajatistena. Tegu on piiripealse juhtumiga. Varjendit võib olla võimalik määratleda ka maa-aluse hoonena. 6.
  3. KOV saab ise otsustada, kas kanda ehitis ehitisregistrisse hoone või rajatisena. KOV ei ole seotud sellega, kuidas Maa-amet on ehitise ETAK-is määratlenud. Amet pakub üksnes ehitise asukoha andmeid (ehitisregistri põhimääruse § 32 lg 2 p 9). Võimalik on tuua palju näiteid juhtumite kohta, kus ehitisregistris ja ADS-is on registreeritud hoonetena ehitisi, mis ETAK-i andmetel hooned ei ole. Ideaalis võiksid andmed erinevates registrites ühetaolised olla, aga kuna ehitisregistri pidamisel, aadresside määramisel ja topograafiliste kaartide koostamisel on erinevad eesmärgid, on erandid lubatud. 3

(5)3-23-528 6.
  1. Sellest, et ehitis on ETAK-is määratletud rajatisena, ei tulene praktilisi probleeme selle ehitisregistris hoonena määratlemisel. Ka hoone registreerimiseks ADS-is pole oluline see, et see oleks ETAK-is määratletud hoonena. Oluline on vaid see, et unikaalaadressi nõudega alal asuva hoone aadress oleks määratud liikluspinna järgi.
  2. Kaebaja esitas seisukoha, mille järgi saab Maa-ameti arvamusest järeldada, et vastustaja tegevus on olnud õigusvastane ja eksitav. Vastustajal on võimalik kaebaja taotlus rahuldada. 7.
  3. Ameti hinnangul on tegu piiripealse juhtumiga. Selliste juhtumite lahendamisel on oluline asjaolud õigesti välja selgitada ja langetada õiguspärane kaalutlusotsus. Kaebaja huviks on ehitis korrastada ja kasutusele võtta. Hoone korrastamine on ka avalikes huvides. Vastustaja on tuginenud üksnes ETAK-i andmetele ega ole kasutanud kaalutlusõigust. 7.
  4. Kaebajale on oluline, et ehitisregister kajastaks ehitise kohta õigeid andmeid. Registris kajastatud info, mille järgi on tegu varjumiskohaga, on vale, kuna ehitist pole võimalik varjendina kasutusele võtta (sellel pole nõuetekohaseid väljapääse). Ehitise määratlemisel tuleb lähtuda selle kasutusotstarbest. Ekslikud ja puudulikud registriandmed

kendavad ehitise väärtuse õiget hindamist, selle korrastamiseks laenu võtmist ja selle müüki. Hoone väärtuse hindamise ja müügitehingu jaoks võetakse andmed ehitisregistrist. KOHTU PÕHJENDUSED 8. Kaebajal on kaebeõigus, et nõuda vastustaja kohustamist ehitist hoonena ehitisregistrisse kandma. Ehitisregistri andmetel on EhS § 61 lg 1 järgi informatiivne ja statistiline tähendus. Siiski

kendavad võimalikud ekslikud andmed omandiõiguse teostamist, sh ehitise väärtuse hindamist ja selle korrastamiseks lubade taotlemist. Ekslikud registriandmed võivad vähendada ka ehitise hinda võimaliku müügitehingu korral (vrd Riigikohtu

  1. novembri
  2. a otsus asjas nr 3-3-1-52-15, p 11).
  3. Ehitisregistrisse kandmata ehitiste kontrollimine, nende määratlemine hoone või rajatisena ning nende kohta ehitisregistris õigete andmete kajastamine on KOV-i kohustus (EhSRS § 27 lg 1, ehitisregistri põhimääruse § 32 lg 2 p 1 ja § 34 lg 1). Ehitiste määratlemine hoone või rajatisena on õiguslik otsustus, mille tegemisel tuleb KOV-il lähtuda ehitusseadustikust. Tegu ei ole kaalutlusotsusega: KOV-ile pole antud õigust kaaluda erinevaid huve ja otsustada selle järgi, kas määratleda ehitis hoone või rajatisena. KOV-il tuleb eluliste asjaolude põhjal kontrollida, kas ehitis vastab ehitusseadustikus sätestatud hoone või rajatise mõistele.
  4. ETAK on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kuhu kantakse üldist tähtsust omavate topograafiliste nähtuste andmed ning andmed, mis kirjeldavad nende nähtuste sisu, suhteid ja konteksti (

§ 67lg 1).

Andmekogu hõlmab topograafilisi andmeid, s.o ruumiandmed looduslike ja inimtekkeliste nähtuste asukoha, kuju, omaduste ning ruumiliste suhete kohta kindlaksmääratud asukoha või maa-ala piires (

§ 63). ETAK-i funktsioon on anda sisendit erinevate kaartide koostamiseks.

Ehitisregistri kui andmekogu eesmärk seevastu on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta (EhS § 58 lg 1). See, millise topograafilise nähtusena on Maa-amet ehitise ETAK- is määratlenud, ei väära KOV-i kohustust määratleda ehitis ehitisregistris ehitusseadustiku mõisteaparatuuri järgides. Eeltoodut kinnitab ka Maa-ameti seisukoht. 11. Vastustaja viitab

§-le 69, kuid selle järgi on ETAK-i andmete kasutamine andmekogude pidamisel kohustuslik vaid juhul, kui teabe hõivel või kasutamisel tuleb lähtuda topograafilistest ruumiandmetest. Ehitise ehitusseadustiku alusel hoone või rajatisena määratlemisel KOV- il sellist kohustust ei ole. Maa-ameti selgituse järgi ei takista ehitise ETAK-is rajatisena määratlemine ka sellele ADS-is liikluspinna järgi unikaalaadressi määramist. Isegi kui selline takistus esineks, tuleks lahendus leida KOV-i ja Maa-ameti koostöös nii, et KOV-il oleks võimalik täita oma kohustust kajastada ehitise andmeid ehitisregistris õigesti. 4

(5)3-23-528
  1. EhS § 3 lg 2 järgi on hoone väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hoone ja rajatise eristamisel tuleb lisaks arvesse võtta ehitise kasutamise viisi, otstarvet ja eesmärki (vt EhS § 3 lg 1, Tallinna Ringkonnakohtu
  2. aprilli
  3. a otsus asjas nr 3-21-1299, p 31). Kohus nõustub kaebajaga, et kõnealuse varjendi puhul on tegu hoonega. Varjend on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud ning sellel on siseruum. Seda kinnitavad ehitise plaan ja fotod ehitisest (kaebuse lisa nr 4: põhiplaan; vaated lõunast, läänest ja põhjast ning siseruumist). Ehitisel on seinad, põrand, lagi, välisuks ja aknaava. Ehitises on kaks ruumi tuba, mis on üksteisest eraldatud ukseavaga vaheseinaga. Kuna tegu on varjendiga, on see rajatud spetsiifilistes tingimustes kasutamiseks (varjumisvajaduse korral). Põhiolemuselt on aga tegu lihtsa, osaliselt maapinna sees paikneva hoonega, mille siseruumis saavad inimesed viibida. Seda võib olla ka tulevikus võimalik hoonena kasutusele võtta. Eeltoodut ei muuda asjaolu, et ehitisel puuduvad avatäited (uksed-aknad), ega ka see, et ehitis on kasutusest välja langenud. Avatäited on võimalik ehitise korrastamise käigus paigaldada. Kasutusest välja langemine ei muuda rajatiseks ehitist, mis oma oluliste tunnuste ja kasutusotstarbe järgi on hoone.
  4. Kaebaja esitas kinnistu aadressi liikluspinna järgi määramise nõude koos nõudega kanda kinnistul asuv ehitis ehitisregistrisse hoonena. Kohus leiab, et koosmõjus ehitisregistri andmete õigsust puudutava nõudega on ka aadressi määramise nõue kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Nii vastustaja kui ka Maa-ameti selgituste järgi on kinnistule liikluspinna järgi aadressi määramine (tehniliselt) vajalik selleks, et varjendi saaks ehitisregistris hoonena määratleda. Nõue, et vastustaja määraks Kõrgemäe põld 3 kinnistule aadressi liikluspinna (Paenurme tee) järgi, on põhjendatud, kuivõrd kohus leidis, et tegu on hoonestatud maaüksusega (

§ 42ja § 48 lg 2 p 1).

  1. Eeltoodu põhjal tuleb mõlemad kaebaja esitatud kohustamisnõuded rahuldada.
  2. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb, et kohus mõistaks tema menetluskulud välja vastustajalt.
  3. septembril 2023 esitas kaebaja menetluskulude koondnimekirja, mille järgi on ta tasunud riigilõivu 20 eurot ja õigusabi eest 1405 eurot (õigusabi osutamise aeg 14 tundi ja viis minutit, sh istungil osalemise aeg), kokku 1425 eurot. Nimekirjale on lisatud õigusabiteenuse arved. Kaebaja palub kanda nimetatud summa üle oma arveldusarvele Swedbankis EE
  4. Kohus leiab, et taotletud menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb vastustajalt välja mõista. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.