KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2023.a, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-10881 Tsiviilasi A. A. ja B. B. h

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hagejate nõue

1. 27.07.2022 täpsustatud hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt sündisid A. R. ja M. B. abielust xx.xx.xxxx A. A. ja xx.xx.xxxx B. B. Viru Maakohtu 08.05.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-1760 mõisteti M. B.lt välja elatis A. A. ja B. B. kasuks alates 01.02.2019 igakuine elatis 270 eurot kuus iga lapse kohta, so kahele lapsele kokku 540 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni. 2020.a alguses esitas M. B. Viru Maakohtule hagi A. A. ja B. B. vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes. M. B. põhjendas hagiavalduse esitamist sellega, et tema majanduslik olukord on peale 2019.a otsust oluliselt muutunud. M. B. kaotas töö ning ta oli alates 20.11.2019 Eesti Töötukassas töötuna arvel. Viru Maakohtu 27.05.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-205219 vähendati Viru Maakohtu 08.05.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-1760 M. B.lt väljamõistetud elatist ja M. B.lt mõisteti välja elatis A. A. ja B. B. kasuks alates 27.05.2020 igakuine elatis 200 eurot 2 kuus iga lapse kohta, so kahele lapsele kokku 400 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni. Hagejad on ema A. R. ülalpidamisel ning nende elukohaks on ema elukoht, so korter aadressil xxx. Kostja maksab hagejatele elatist Viru Maakohtu 27.05.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-5219 välja mõistetud ulatuses, so 200 eurot igale lapsele, kuigi kostjal on ammu uus töökoht ja head sissetulekud. A. R. tegi 2022.a alguses kostjale ettepaneku sõlmida kohtuväline kokkulepe elatise suurendamiseks, so elatist PKS §-101 sätestatud määras tasumiseks. Kostja ettepanekule ei vastanud. A. R. töötab XXXXX ning tema keskmine netosissetulek on ca 1314,04 eurot kuus. Muid sissetulekuallikaid hagejate ema ei oma. Hagejate emal on kinnisvara, so korteriomand aadressil, mis on hagejate ja hagejate ema alaliseks elukohaks. Hagejate emal on raske täita kõiki laste vajadusi ning iga hageja igakuised kulud on järgmised: korteri majandamiskulud (sh elekter, televisioon, internet) vähemalt 150 eurot, tervisekulud 30 eurot, toit ja igapäevased majapidamis- ja hügieenitarbed 200 eurot, riided ja jalanõud 120 eurot, huviringid ja vaba aeg 50 eurot, koolitarbed ja koolivajadused 70 eurot, kokku on ca 620 eurot kuus. Kostja omab alalist töökohta ja head sissetulekut. Kostja töötab XXXXX. Hagejate andmetel on kostja brutosissetulek ca 2500 eurot kuus. Kostjal puuduvad alused elatise maksmata jätmiseks. Kostja ei ole töövõimetu ning tal ei ole muid alaealisi lapsi. Hagejad palusid suurendada Viru Maakohtu 27.05.2020 otsusega tsiviilasjas nr 220-5219 väljamõistetud elatist ning mõista kostjalt A. A. kasuks alates 26.07.2022 (hagi esitamisest) kuni A. A. täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx välja igakuine elatis 225,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda
2. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Samuti mõista kostjalt B. B. kasuks alates 26.07.2022 (hagi esitamisest) kuni B. B. täisealiseks saamiseni, so xx.xx.xxxx välja igakuine elatis 225,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda
3. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hagejad palusid määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu
4. kuupäevaks A. R. arvelduskontole selgitusega „B. B. elatis“ (dtl 28-32; hagi ese dtl 28-29).
5. 13.09.2022 seisukohas osundasid hagejad, et kostja ei ole 27.07.2022 kohtumääruse kohaselt oma varalist olukorda ja kulutusi tõendavaid (sh 6 kuu filtreerimata pangakontoväljavõtteid) tõendeid esitanud. Hagejad märkisid, et kostja on ehitusettevõtte XXX OÜ (registrikood: xxxxxxxx, ettevõtte tegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus) ainuosanik ja juhatuse liige. Hagejatele teadaolevalt tegeleb kostja aktiivselt ettevõtte kaudu ehitamisega ja kostja omandis on neli kinnisasja. Hagejad olid seisukohal, et kostja varaline seisund on hea ja kostjal puuduvad miinimum suuruses elatise vähendamiseks alused. Kostja tugines elatise vähendamisel ka PKS § 101 lg 6 sätestatule ja leidis, et iga laps viibib tema juures vähemalt 9 ööpäeva kuus ning eeltoodu aluseks on Viru MK 10.08.2022 kohtumäärus (ts asi nr 2-21-16099). Hagejad märkisid, et kostja väited ei vasta tõele, sest viidatud kohtumäärus ei jõustunud, kuna mõlemad vanemad esitasid kohtumääruse peale määruskaebused ning hetkel kehtib Viru MK 19.06.2020 kohtumäärusega (ts asjas nr 2-20-5196) kehtestatud suhtluskord ning selle määruse faktiliste asjaolude alusel ei saa väita, et lapsed viibiksid kostja juures rohkem kui 7 ööpäeva kuus. Vanem poeg A. A. ei suhtle ega kohtu isaga alates 02.08.2021 ning kostja ei ole lapsega suhete taastamiseks siiani midagi ette võtnud. Viimase kuue kuu jooksul ööbis noorem poeg B. B. kostja juures 1 kord ajavahemikus 10.06.2022-12.06.
6. Selle ajaperioodi jooksul on B. B. kohtunud kostjaga 4-5 korda (jalutati pargis, käigi mängutoas). Alates 13.06.2022 keeldub B. B. minemast kostja juurde ööbimiseks. 31.05.2022 informeeris kostja hagejate ema, et soovib võtta lastega puhkust perioodil 24.07.2022 – 31.07.2022 vastavalt kehtivale 3 suhtluskorrale. Hagejate ema ja noorem poeg arvestasid sellega, kuid kostja ei tulnud 24.07.2022 ega mingil teisel päeval lapsele järgi. Kostja ei ole hagejate ema ega nooremat poega teavitanud ilmumata jäämisest/põhjusest. Hagejad märkisid, elatise suuruse kindlaksmääramisel peab arvestama seda, kui palju isa faktiliselt lastega kohtub ja kui palju kostja soovib ja võib lastega kohtuda. Kostja töötab alates esmaspäevast reedeni XXXXX. Nädalavahetusel tegeleb kostja enda äriga ettevõttes XXX OÜ. Hagejad olid seisukohal, et PKS § 101 lg 6 kohaldamiseks puuduvad alused ning järelikult ei ole alust hagejate nõudeid jätta rahuldamata, arvestades siinjuures, et lastega seotud kulusid kannab üksnes hagejate ema ning kostja osaleb laste ülalpidamises üksnes elatise maksmisega (dtl 97-99).
7. 11.11.2022 täiendavas seisukohas esitasid hagejad kulutuste tabeli ja hagejate igakuised kulud on järgmised: korteri majandamiskulud ja kommunaalteenused 132,39 eurot (igale lapsele), huviringid 25 eurot (A.) ja 106 eurot (B.), toit ja ravimid 135,19 eurot (igale lapsele), riided ja jalanõud 63,95 eurot (igale lapsele), sõidukulud (kütus) 35,08 eurot (igale lapsele), lastele ostetud asjad (arvuti, arvutitool, tõukerattad jt.) 63,85 eurot, lasteaed 54,52 eurot (B.), vaba aeg 35,02 eurot (igale lapsele), taskuraha 55,60 (A.). Koolitarbed ja koolivajadused ca 30 eurot kuus igale lapsele. Majandamiskulud ja kommunaalteenused, on XXX korteriühistu poolt esitatud arved korteriomandi hooldamiseks ja remontimiseks; Eesti Energia AS arved elektri eest; OÜ Järve Biopuhastus arved vee ja kanalisatsiooni eest; AS Eesti Gaas arved gaasi eest; Elisa Eesti AS ja Telia Eesti AS mobiiltelefonide ja interneti eest; AB Lietuvos Draudimas Eesti filiaal arved kodu kindlustuse eest. Hagejad elavad korteris koos emaga ja kulud tuleb jagada 3-ks. Iga hageja kulu osa on 132,39 eurot. Hagejad juhtisid tähelepanu asjaolule, et Viru Maakohtu 10.08.2022 kohtumääruse punktis 17 (ts asi nr 2-21-16099) on sätestatud, et: „Eeltoodud suhtlemiskord kehtib M. B. ja A. osas alates hetkest, kui lapse isa ja lapse isa-poja suhted on taastunud (isa ja poeg on ära leppinud). Vajadusel tuleb selleks kasutada perelepitaja ja/või psühholoogi abi“. Hagejad olid seisukohal, et viidatu on põhjendatud ja kooskõlas faktiliste asjaoludega. Hagejate ema pöördus 14.10.2021 kohtu poole avaldusega lepitusmenetluse alustamiseks ning põhjuseks oli see, et 01.08.2021 oli kostja ja A. A. vahel tekkinud konflikt, mille tulemusena alustati kriminaalasi lapse isa suhtes ning sellest ajast alates ei soovinud A. A. kostjaga suhelda. 01.08.2021 viibisid lapsed koos kostjaga tema juures Kuru puhkebaasis. Kostja ja A. vahel tekkis konflikt, mille tulemusel kostja hakkas last kägistama ja suruma vastu seina ja lükkas kõrvale. Lapsel tekkisid kaela ja kurgu vigastused. Kohe pärast konflikti kostjaga tegi A. salvestuse telefonile. Samal päeval, kui lapsed tulid koju, läks A. koos emaga EMO-sse, kus fikseeriti lapsega toimunud juhtum. EMO-st saadud andmed edastati politseisse. 03.08.2021 alustati kriminaalasi nr xxxxxxxx, mis ei ole veel lõpetatud ja lahendit veel ei ole tehtud. A. ei soovi hetkel kostjaga suhelda ning lapse sundimine kostjaga kohtuma ei ole lapse huvides. A. A. konflikt kostjaga tekkis noorema poja B. B. juuresolekul. Selline olukord hirmutas mõlemat last. B. B. oli ka hirmunud ning ei soovinud mõne aja jooksul kostjaga kohtuda. Praegusel hetkel kohtub kostja üksnes noorema pojaga ning kohtumised on harvad (dtl 123-126).
8. 18.11.2022 vastuses viitasid hagejad sellele, et Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-16099 tühistati Viru Maakohtu 10.08.2022 kohtumäärus p-ide 2-20 osas, mistõttu ei ole maakohtu määrus jõustunud ja viidatud tõendiga ei saa hageja kinnitada oma väiteid hagejate nõuetele (dtl 189-190; Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-16099 dtl 192-201).
9. 13.12.2022 seisukohas rõhutasid hagejad, et nad on palunud miinimummääras elatise väljamõistmist, mistõttu ei ole hagejad kohustatud tõendama kulutusi antud ulatuses ning seetõttu on ebaõige kostja väide, et hagejad peavad tõendama hagejate kulutusi. Mõjuvaid põhjused elatise vähendamiseks alla miinimumelatise tuleb esile tuua ja tõendada kostjal ning elatise vähendamiseks alused puuduvad. Väär on kostja väide, et elatise suurendamise hagi esitati seetõttu, et seadus muutus. 4 Hagi esitamise põhjuseks oli asjaolu, et elatise suurus summas 400 eurot lastele ei ole piisav nende vajaduste rahuldamiseks. Antud juhul on asjaolud oluliselt eelneva lahendiga seonduvalt muutunud, st kostjal on head sissetulekud ja hea varaline seisund, mis võimaldab hagejaid ülal pidada hagis nõutud suuruses. Kostja väide, et ta ostab lastele asju, on vale. Hagejad viitasid sellele, et nende igakuised kulud ei ole väiksemad kui 511,28 eurot (2 x 225,64+60). 29.11.2022 toimunud kohtuistungil viidatu kohaselt ei ole 11.11.2022 seisukohas esile toodud kõik kulutused. 11.11.2022 seisukohas puudub teave sellest, et igakuine kulu internetile on 14 eurot. Iga lapse kulu osa on 4,67 eurot. 11.11.2022 seisukohas esitatud andmed XXX korteriühistu poolt esitatud arvetest ei ole täielikult õiged. Need andmed ei kajasta objektiivselt korteriühistule makstavaid summasid. Kuna puuduvad arved kõikidest talveperioodil esitatavatest arvetest. 2021/2022 kütteperioodil maksis hagejate ema soojusenergia eest keskmiselt 114,49 eurot, s.o 457,94 eurot / 4 kuud. Korteriühistu poolt esitatud arved koos tasudega soojusenergia eest olid keskmiselt 155,19 eurot, s.o 931,15 eurot / 6 kuud. Iga lapse kulu osa on ca 51,73 eurot. Iga lapse kulutus telefonikõnedele on 9 eurot kuus. Laste telefoninumbrid on xxxxxxxx ja xxxxxxxx. Täiendavalt märgiti, et A. käib inglise keelt õppimas ja selle eest on igakuine kulu 40 eurot (so 1 kord nädalas hinnaga 10 eurot). B. hakkab inglise keelt õppima alates jaanuarist
10. Hagejad hakkavad jaanuarist käima korvpalli treeningutes ja selle eest on igakuine kulu 10 eurot igale lapsele. B. käib taekwondo klubis „Kwon“. Igakuine liikmemaksu suurus taekwondo tegelemise eest on 45 eurot. Lapsed tegelevad aktiivselt spordiga ja neile on vaja osta spordivormi (sh spordijalatsid), aksessuaarid jms. B. toitmise eest koolis maksab hagejate ema 0,70 eurot päevas. Detsembris 2022 tuleb tasuda 14,70 eurot. Novembris oli kulu 18,20 eurot. Hagejate ema ostab lastele palju asju (riided, jalanõud, mängud/mänguasjad, raamatud jt.) e-poodidest, mille kohta ei ole esitada tõendeid. Tuleb arvestada, et paljud kulutused (sh kulutused toidule, ravimitele, hügieenitarvetele, meelelahutusele, ekskursioonidele, pühadele, kingitustele sõprade sünnipäevadeks, koolivajadustele jt.) tehakse sularahas ning seepärast ei ole võimalik esitada selle kohta kirjalikke dokumente, nt kontoväljavõtet. Hagejad jäid oma seisukoha juurde, et nõutud elatise suurus on täielikult põhjendatud (dtl 226-229). Kostja vastuväited
11. 22.08.2022 vastuses palus kostja jätta hagi rahuldamata. Hagejad ei ole arvestanud asjaolu, et igakuiselt veedavad lapsed aega koos kostjaga. Kostja kinnitas, et hagejate ema tegi 21.01.2022 kostjale ettepaneku kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks (elatise suurendamiseks, st tasuda elatis igakuiselt 245 eurot igale lapsele), kuid tõele ei vasta see, et kostja pole ettepanekule vastanud, sest kostja vastas kirjale samal päeval. Kostja palus esitada esitada kohtuvälise kokkuleppe aluseks oleva summa kalkulatsiooni ja vastavasisulise põhjenduse. 24.01.2022 viitas elatisekalkulaatorist tulenevatele põhimõtetele. Võttes arvesse, et kohtuvälise kokkuleppe ettepanek tuli käimasoleva kohtumenetluse käigus, kus arutati kostja ja laste uut suhtluskorda ning sellel ajal hagejate ema rikkus süstemaatiliselt kehtivat suhtluskorda, siis oli mõistlik enne uue kompromissi sõlmimist oodata ära uus suhtluskorra reguleeriv kohtumäärus. Arvestada tuleb asjas uut elatise regulatsiooni ja elatise suuruse arvutamiseks tuleb kasutada elatisekalkulaatorit. Kostja brutosissetulek on 2550 eurot ja kostja töötab XXXXX, muid sissetulekuid kostjal ei ole. Alates 12.2021 ei kasuta kostja ametisõidukit ja kostjale hüvitatakse isikliku sõiduauto kasutamise kulu ning kuna vastav summa kulub tööülesannete täitmiseks, siis ei loe kostja seda palgaosaks. Lapsed elavad ema juures. 10.08.2022 tegi Viru Maakohus kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-21-16099, mis reguleerib hagejate ja kostja vahelist suhtluskorda ning kostja palus elatise määramisel eelnevat arvestada. Kohtumääruses kinnitatud suhtluskorra kohaselt erineb lastega olemise aeg paaris- ja paaritutel aastatel ning see on järgnev: Paaris aastal Paaritul aastal Kohtumised N-P paaritutel nädalatel Kohtumised N-P paaritutel nädalatel 3 päeva x 20 nädalat= 60 ööpäeva aastas 3 päeva x 18 nädalat= 54 ööpäeva aastas 5 Kevadisel ja sügisesel koolivaheajal 14 ööpäeva aastas Suvevaheajal paaritud nädalatel 42 ööpäeva aastas Suvevaheajal paaritud nädalatel 42 ööpäeva aastas Talvised pidupäevad 2 ööpäeva aastas Talvised pidupäevad 1 ööpäev aastas Isapoolsete lähisugulaste sünnipäevad 6 ööpäeva aastas Isapoolsete lähisugulaste sünnipäevad 6 ööpäeva aastas Kokku 128 ööpäeva aastas ehk 9,16 ööpäeva kuus (lähim kehtiv väärtus on 9) Kokku 128 päeva aastas ehk 9,75 ööpäeva kuus (lähim kehtiv väärtus on 10) Kostja märkis, et elatisesumma kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka lapsetoetust, st vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuste arvel. Lapsetoetus on pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Vastavalt elatiskalkulaatori abil arvutatud elatise summa kokku paaris aastal on 204,56 eurot. Elatiskalkulaatori abil on arvutatud elatise summa kokku paaritul aastal on 170,44 eurot. Arvutuskäigud on toodud vastuse lisas
12. Vastavalt kehtestatud suhtluskorrale viibivad hagejad kostjaga lisaks ööpäevade keskmisele arvule ka paaris nädalatel neljapäeviti ajavahemikul 17-20.00 ning sellega kaasnevad ka teatud kulud. Hagejate seadusliku esindaja väide, et kostjal on võimalik elatist senisest rohkem maksta on põhjendamata. Igakuine elatise summa ei sõltu sellest, kui palju kostja maksta jõuab. Esmalt tuleb hinnata seda, millised on hagejate I ja II reaalsed mõistlikud kulud ja vajadused. Hagejate seaduslik esindaja pole esitanud tõendeid, et hagejate kulud on suuremad, kui kostja poolt seni väljamakstav igakuine elatis summas 400 eurot ja võrreldavalt elatuskalkulaatori arvutustega. Kui hagejate seaduslik esindaja, vaatamata tegelikule olukorrale, mainitud faktidele, asjaoludele ja kohtupraktikale ikkagi leiab, et käesolevas asjas elatis peab olema väljamõistetud nõutud ulatuses, siis pidas kostja mõistlikuks ja õiglaseks, et hagejate seaduslik esindaja peab tõendama laste igakuised kulusid selle summa ulatuses (vastavalt hagiavaldusele „iga hageja igakuised kulud on järgmised: korteri majandamiskulud vähemalt 150 eurot, tervisekulud 30 eurot, toit ja igapäevased majapidamis- ning hügieenitarbed 200 eurot, riided ja jalanõud 120 eurot, huviringid ja vaba aeg 50 eurot, koolitarbed ja koolivajadused 70 eurot, kokku on vähemalt 620 eurot kuus“). Kostja pidas mõistlikuks ja õiglaseks, et hagejate seaduslik esindaja tõendab lastega igakuised kulud taotletava summa ulatuses 2022 aasta lõikes. Lisaks tuleb arvesse võtta, et osa asju on vanemalt vennalt jäänud kindlasti ka väiksemale (nt kallimad soojad riided, mänguasjad, raamatud jne), mis hoiab osaliselt kulusid kokku. Suhtluskorra täitmiseks võttis kostja endale kohustuseks elada osaliselt xxx, kuna lapsed käivad xxx koolis. Seega suhtluskorra täitmiseks maksab kostja laenu- ja üürikohustust xxx asuva korteri eest, millele lisanduvad kommunaaltasud. Lisaks näeb suhtluskord ette iganädalasi kohtumisi lastega ja see tähendab kostjale sõitmist 1400 km kuus (xxxst xxx) ja kütusekulusid summas 170-200 eurot. Kostjal on kohustused kolmandate isikute ees seisuga 08.2022 1066 eurot kuus: autolaen – kuumakse 201 eurot, jääk 5224 eurot; kodukapitalilaen – kuumakse 170 eurot, jääk 12 158 eurot; remondilaen - kuumakse 295 eurot, jääk 13 213 eurot; üürikohustus 400 eurot kuus. Kostja on tasunud elatist alates oktoober 2018 kuni tänaseni (dtl 39-44).
13. 30.11.2022 vastuses osundas kostja, et suhtluskorra alusel veedab kostja lastega aktiivselt aega (käiakse kinos, batuudikeskuses, uisutamas). Septembris 2022 oli ostetud reis Taani legolandi, maksumusega 1100 eurot, kuid ema oli sellele vastu. Lisaks elatisele on kostja ostnud lastele lauamänge, playstationi koos mängude ja erinevate lisaseadmetega, elektritõukeratta, nutitelefoni, raamatuid ning kostja tasub B. B. telefoni sidekulud ja on regulaarselt andnud lastele taskuraha (ülekandega laste kontole). Suhtluskorra täitmiseks pidi kostja ostma ja remontima xxx korteri, mille sisustus arvestab laste eakohaseid vajadusi. Samuti, kui meil ei ole vajadus jääda nädalavahetuseks 6 Virumaale, siis kostja lastega enda juures xxx, kuhu on samuti ostetud vajalik lisamööbel, et lastel oleks oma magamiskoht. Kostja hinnangul on hagi esitatud vaid seetõttu, et seadus muutus vahepeal ning seaduse muutumine ei anna alust elatise suurendamiseks. Kuna elatist on vahepeal otsusega vähendatud, siis ei saa lähtuda miinimumelatise suurusest. Hagejad peavad tõendama, et nende vajadused on suuremad kui 400 eurot kuus (mõlemad vanemad peavad elatist maksma 200 eurot). Kuigi hagejate ema nõuab elatist miinimummääras on esile toodud, et kummagi lapse vajadused on 620 eurot (ehk vajadused on miinimumist suuremad). Kostja oli seisukohal, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad, sellekohased, so laste vajadusi tõendavad tõendid peab esitama hagejate ema. Kulutuste osas märkis kostja, et puudub arusaam, millise aja jooksul on kulutused arvutatud, nt taskuraha arvestatud 04-08.2022; Elisa/Telia 01-08.2022; mõned kulutused ei ole 11.11.2022 esitatud täiendava arvamuse seisuga enam aktuaalsed (lasteaed, huviringid); mõned kuluread on küsitavad, kas need kulutused on tehtud ikka lastele - puuduvad ostutšekid; mõned kulutused on põhjendatud osaliselt, mõned aga ei ole põhjendatud (kindlustus 23 eurot iga lapse kohta, Elisa 22 eurot, Telia 7 eurot samuti, on arusaamatu arvutuskäigud. Seega toodud summad iga lapse kohta on küsitavad. Laste ema on hagiavalduses esile toonud, et kummagi lapse igakuised vajadused 620 eurot. Täiendavas seisukohas on summaks 546 eurot, A. ja B. 626 eurot. Huviringide osas märkis kostja, et vastavalt lisale 1 kulud A. huvitegevusele on keskmiselt 25 eurot kuus, kontoväljavõte kohaselt oli viimane makse tehtud 11.
14. See tähendab, et täiendava seisukoha esitamise kuupäeval, ei käinud laps jalgpalli trennis juba aasta aega. Ei ole selge, kuidas see kulurida võiks alla arvestatud, kasutades aasta aega vanuseid andmeid. B.l oli huviringide kulu 35+11+60=106 eurot. Tänaseks ei käi laps enam jalgpalli trennis ja kunstikoolis, millest ema oli teadlik seisukoha esitamisel. Jalgpalli trenn lõppes 07.2022 ja kunstikool 10.
15. Hetkel käib laps Taekwondos ning vastuse esitamisele eelneval päeval sai kostja hagejate emalt teada, et ei kavatseta last viidatud huviringi enam viia. Laste ema ei ole tõendanud, et Taekwondo oleks igakuiseks huviringiks. Hagi esitamise ajal ei olnud Taekwondod üldse. Kostja hinnangul ei ole hagejate ema kummagi lapse osas tõendanud huviringide kulude vajalikkust ja põhjendatust. Majapidamiskulud ja kommunaalkulud. Esialgses hagiavalduses oli kulu 150 eurot. Täiendavas seisukohas on laste ema aga esile toonud, et elamiskulud (sh elekter, televisioon, internet) on väiksemad 132,39 eurot. Seega esialgne nõue summas 150 eurot oli esitatud ülepaisutatult. Antud kulureas on küsitav p.2.7 kodukindlustus summas 23,10 eurot iga lapse kohta. Kostjale jäi arusaamatuks, kas kodukindlustuse kuumakse on 23.10 x 3=69, 30 eurot. Kontoväljavõttest jääb arusaamatuks, millele on kulud p.2.4 Elisa Eesti AS summas 22,30 eurot lapse kohta ja p.2.5 Telia Eesti AS 7,40 eurot lapse kohta. Kas internet maksab kuus 66,90 eurot või on need sidekulud? Igal juhul on mõlemad variandid põhjendamatult suured, nt kostjal on sidekulud koos B.ga 10 eurot kuus ja interneti makse xxx 12 eurot kuus. Kostja hinnangul on põhjendatud kulu umbes 110 eurot. Kütusekuluks on 35,08 eurot. Hageja on võtnud kontoväljavõtte põhjal kõik enda kütuse kulud ajavahemikul 01.01-02.09.2022, mis on kokku 841,83 eurot ja jaganud need kolme isiku vahel. Selle alusel teeb hagejate ema ainult lastega seotud sõite, enda isiklikel eesmärkidel autot praktiliselt ei kasuta. Lapsed elavad xxx ja huvialaringid asuvad xxx. Laste kodu on hetkel koolist umbes 600 meetri kaugusel. Alates jaanuarist 2023 kui avatakse uus xxx xxx, sõidab laste ema ja lapsed hommikuti samale aadressile, kuna hageja töötab XXXXX, mis on xxx kõrval. B. Taekwondo trennid toimuvad samuti uue xxxkooli ruumides (kodust 1,7 km kaugusel). Kuna hageja kasutab perekonna vanat autot, siis oli kostja sõidukuluga kursis, 70,16 euro eest saab hagejate ema sõita enda volvoga keskmiselt läbi (37 liitrit *8l/100km) umbes 300 km. On küsitav, kuhu lapsed igakuiselt kokku 70,16 euro eest sõidavad. Puudub laste huvides teostatud liikumise registreerimise arvestus ja läbisõit, mille põhjal saaks teha arvutuskäigu. Vastavalt Justiitsministeeriumi lõpparuandele „lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ mis oli perekonnaseaduse muutmise aluseks, transpordikulu hulka kuuluvad kulutused kütusele, mida tehakse selleks, et viia last kooli, lasteaeda, huviringidesse või vaba aja tegevustesse. Seega oli kostja seisukohal, et laste ema ei ole tõendanud, kuhu lapsed igakuiselt kokku 70,16 euro eest sõidavad. Sõidukulu 35,08 eurot lapse kohta ei ole vajalik ega põhjendatud kulu. Laste ema peaks tõendama, kuhu lapsed pidevalt sõidavad ja siis saab kulude vajalikkust hinnata. Lastele 7 ostetud asjad. Enamus kontoväljavõtteid on esitatud ajavahemikul 01.01.2022-03.11.
16. Kuid kõige suurem kuluallikas arvuti, summas 799 eurot on ostetud 01.12.
17. Lisast 4 pole aru saada, mis asju on lastele ostetud. Tuvastatavad on ainult üks sülearvuti ja üks mänguritool. Samuti on küsitav, kas järelmaksuga ostetud (24 kuud) mänguarvuti võib olla näidatud kulureas 2.5 (Telia Eesti AS) ja on seega korduv kulu. Tabelis esitatud kulurea arvutuskäik ei ole arusaadav. Kostja oli seisukohal, et laste ema on proovinud põhjendamatult lisada kahe aasta vanused kulutused summas 799 eurot. Isegi kui võtta arvesse see summa, on arusaamatu milline ajavahemik on võetud aluseks kulu arvutamisel. Kui alates 12.2020, siis ei ole see kostja arvates mõistlik ega põhjendatud. Elatise nõudmisel peab lapsevanem tõendama igakuiseid kulutusi lastele. Selge on see, et arvuti ei ole kindlasti igakuine kulutus, samuti ei ole seda arvutitool ega tõukerattad. Ühekordseid suuremaid kulutusi tuleb planeerida olemasoleva elatise arvelt, aga kui ema tahab lastele absoluutselt kõike osta, siis sellepärast ei pea elatist suurendama hakkama. Minu hinnangul ei ole ema tõendanud mõlema lapse igakuiseid ühekordseid kulutusi ning lisa 4 järgi ei ole võimalik kulude vajalikkust hinnata. Seega 63,85 eurot ühekordsete asjade kulu kohta ei ole tõendatud, et see oleks vajalik ja põhjendatud igakuine kulu ehk mõlema lapse baasvajadus. Riideid ja jalanõusid ei pea igakuiselt ostma, esialgne kulu summas 120 eurot oli ülepaisutatud. Vastavalt Justiitsministeeriumi lõpparuandele eeldatakse, et riiete ja jalanõude eluiga on üks aasta. Lisast 5 ei ole üldse aru saada, milliseid riideid ja kas ikka lastele on ostetud. Tuvastatavad on ainult ühed Nike jalanõud, üks Vans seljakott ja kaks Tommy Hilfiger ja Calvin Klein särki. Kostja seadis kahtluse alla, kas lastele on hädavajalikud just brändi riided. Eelduslikult laste riietele ja jalanõudele raha siiski kulub, kuid kostja hinnangul võiks põhjendatud kulu igakuiselt olla 30 eurot ning laste ema ei ole tõendanud, et riiete ja jalanõude põhjendatud kulu igakuiselt oleks suurem kui 30 eurot. Toit ja ravimid (135,19 eurot lapse kohta), eeltooduga oli kostja nõus. Lasteaiakulu osas märkis kostja, et B. ei käi enam lasteaias ja vastav kulu ei ole põhjendatud ning seda ei saa asjas arvestada. Vabale ajale on näidatud iga lapse kohta 32,02 eurot, millega kostja nõustus. 11.11.2022 seisukohas nimetatud A. taskuraha summas 55,60 eurot ei ole põhjendatud ega vajalik kulu, kui lapse söögi, vaba aja, olme jms kulud on kaetud. Taskuraha on A.le kandnud ka vanaisa, vanaema ja kostja. Seega on küsitav, kas lapse ema poolt näidatud summa on vajalik ja põhjendatud. Vastavalt Justiitsministeeriumi uuringule „lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ on 7–12 aastaste laste ülalpidamiskulu standardeelarve meetodi põhjal ühes kuus on 359 eurot ja 13-17.a 412 eurot. Kostja hinnangul on põhjendatud kulud järgmiselt: A.: eluasemekulud 110 eurot, huviringid 0 eurot, riided ja jalanõud 30 eurot, toit ja ravimid 135,19 eurot, vaba aeg 35,02 eurot, kokku umbes 310 eurot. Seega on kulud miinimummäärast väiksemad. Kuna mõlemal vanemal on elatise tasumise kohustus võrdses osas, siis vastutavad mõlemad vanemad elatise tasumise eest käesoleval ajal summas 200 eurot (kokku 400 eurot). See tähendab, et umbes 90 eurot ning lisanduv peretoetus jäävad nö üle, kuid neid on võimalik kasutada kuludeks, mille olemasolule hagejad on tuginenud, kuid mille suurust pole hagejad suutnud tõendada. B.: eluasemekulud 110 eurot, riided ja jalanõud 30 eurot, toit ja ravimid 135,19 eurot, vaba aeg 35,02 eurot. Kokku umbes 310 eurot. Seega on kulud miinimummäärast väiksemad. Kuna mõlemal vanemal on elatise tasumise kohustus võrdses osas, siis vastutavad mõlemad vanemad elatise tasumise eest käesoleval ajal summas 200 eurot (kokku 400 eurot). See tähendab, et umbes 90 eurot ning lisanduv peretoetus jäävad nö üle, kuid neid on võimalik kasutada kuludeks, mille olemasolule hagejad on tuginenud, kuid mille suurust pole hagejad suutnud tõendada. Lisaks tuleb arvestada veel lastetoetust summas 60 eurot (alates 1.01.2023 80 eurot), mida saab elatist nõudev lapsevanem. Laste kasvatamisele kulubki raha, kuid laste ema ei ole tõendanud laste vajadusi selles summas, milles ta elatist nõuab (dtl 213-216).
18. 05.01.2023 vastuses leidis kostja, et PKS § 217² välistab elatise suuruse muutmise põhjendusel, et vahepeal on seadus muutunud ning

§ 459lg 1 p 2 ei saa kohaldada, vaid vahepeal muutunud seaduse tõttu.

Hagejad on 13.12.2022 menetlusdokumendis tuginenud esimest korda sellele, et nende nõude aluseks on

§ 459lg 1, esialgses hagis tuginesid hageja PKS § 101 lg-le 1.

Sisuliselt pöördusid hageja esialgu kohtusse elatise suurendamiseks vaid seetõttu, et vahepeal on seadus 8 muutunud, mis ei anna alust elatise suuruse muutmiseks PKS § 217² järgi ning lg 2 ei näe ette võimalust pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks, kui elatis on varasemalt välja mõistetud fikseeritud suurusena ja alla miinimummäära. Seaduse seletuskiri sätestab, et rakendussäte puudutab vaid elatise lahendeid, milles elatis on väljamõistetud muutuva suurusena, mitte fikseeritud summana ning rakendussäte ei kohaldu olukordadele, kus elatise summa on seotud küll töötasu alammääraga, kuid väiksemas või suuremas ulatuses kui 50%. Seega pidid

§ 459

kohaselt hagejad tõendama asjaolusid, mis võimaldaksid viidatud sätte kohaldamist (so millised asjaolud olid pärast 27.05.2020 elatise vähendamise lahendi tegemist muutunud). Eelnevat ei ole hagejad tõendanud. Tegemist ei ole esmakordse elatise nõude esitamiseks PKS § 101 lg 1 mõistes ja sellest tulenevalt ei ole hageja väide, et nad ei pea elatisenõuet tõendama õige. Kostja ei peagi paluma elatise vähendamist alla miinimummäära, kuna seda on juba 27.05.2020 kohtulahendiga vähendatud ning kostjal ei ole aktiivset tõendamiskoormist, et tõendada miks on endiselt selle lahendiga välja mõistetud elatise suurus põhjendatud, vaid hagejatel on tõendamiskoormis

§ 459järgi, tõendamaks, et elatise suurendamine on põhjendatud.

Kui hagejad leidsid, et elatis 200 eurot kuus kummagi hageja kohta ei ole enam piisav, siis tuli hagejatel tõendada, et kulutused olid pärast elatise vähendamist oluliselt suurenenud. Asjaolu, et kostjal on hea varaline seisund ei anna alust hagejatele väljamõistetud elatist suurendada. Eluasemekulud. Vastavad kulutused (elekter, televisioon, internet) on hagiavalduse kohaselt 150 eurot kummagi hageja kohta. 11.11.2022 hagejate seisukoha kohaselt on eluasemekulud 132,39 eurot. Hagejad on 29.11.2022 kohtuistungil selgitanud, et korteriühistu arved suvel on odavamad. Eelduslikult ei ole kulud mitte ainult suvel odavamad, vaid on odavad umbes maist septembrini, mil kütteperioodi ei ole. Hagejad on 13.12.2022 menetlusdokumendi punktis 2.4.2 tõendanud kummagi hageja igakuiseid korteriühistu ja kütte kulusid summas umbes 51,73 eurot kuus kütteperioodil. Seega eelduslikult on arved maist oktoobrini väiksemad. Kostja lähtub selguse huvides siiski hagejate esialgsest kogu eluasemekulude summast 150 eurost, mille osas on siiski selgunud nende vähendamist tingivad asjaolud ja tõendid. 29.11.2022 kohtuistungil selgitas kohus välja, et kodukindlustus on tegelikkuses 14 eurot kuus kokku (kolme inimesega jagades 4,70 eurot inimene), kuigi 11.11.2022 dokumendis on kajastatud kindlustust 23,10 eurot kuus hageja kohta. Seega tuleb igakuist eluasemekulu hageja kohta vähendada 18,40 euro võrra (23,10-4,70). 11.11.2022 menetlusdokumendis on kajastatud eluasemekulude all, et kulutused Elisa Eesti AS-ile ja Telia Eesti AS-ile on kokku 29,70 eurot kuus hageja kohta (22,30+7,40). 29.11.2022 kohtuistungil selgus, et mõlema hageja eest tasutakse Elisa Eesti AS-ile kokku 12 eurot. See tähendab 6 eurot kuus hageja kohta. 13.12.2022 menetlusdokumendi punktis 2.4.3 nimetatakse kuluna 9 eurot. Seega tuleb igakuist eluasemekulu hageja kohta vähendada lisaks 20,70 euro võrra (29,70-9). Nagu kostja ülal on selgitanud, siis on igakuise eluasemekulu 150 euro kohta selgunud, et summat tuleb vähendada mõlema hageja kohta kokku 39,10 eurot (18,40+20,70). Isegi kui lisada siia juurde hagejate 13.12.2022 menetlusdokumendi punktis 2.4.1 esile toodud Uus Programm OÜ igakuine arve 14 eurot, millest kummagi hageja osa on 4,67 eurot, siis on kummagi hageja igakuine põhjendatud eluasemekulu ikka umbes 110 eurot, millega kostja on nõustunud ka oma 30.11.2022 menetlusdokumendis. 2.16 Kulutused tervisele. Toidu-, majapidamis- ja -hügieenitarvete kulu. Vastavad kulutused on hagiavalduse kohaselt vastavalt 30 ja 200 eurot kummagi hageja kohta. 11.11.2022 menetlusdokumendis on kulu suurus muutunud 135,19 euroks kummagi hageja kohta. Kostja on selle kuluga nõustunud juba oma 30.11.2022 menetlusdokumendis. Seega on kummagi hageja igakuine põhjendatud kulu toidule ja tervisele 135,19 eurot. Kulutused riietele ja jalanõudele. Vastavad kulutused on hagiavalduse kohaselt 120 eurot kummagi hageja kohta. 11.11.2022 menetlusdokumendis on kulu suurus muutunud 63,95 euroks kummagi hageja kohta. 29.11.2022 istungil väitsid hagejad, et nad on võimelised kõik riiete kuluarved üles otsima. 13.12.2022 menetlusdokumendiga hagejad vastavaid tõendeid ei esitanud. Kostja on oma 30.11.2022 menetlusdokumendis pidanud kummagi hageja igakuiseks põhjendatud kulutuseks riietele ja jalanõudele 30 eurot. Kostja jääb selle seisukoha juurde. Huviringid. Vastavad kulutused on hagiavalduse kohaselt 50 eurot kummagi hageja kohta. 11.11.2022 menetlusdokumendis oli hageja I 9 kohta välja toodud huviringi kulu 25 eurot ja hagejal II 106 eurot (35+11+60). 29.11.2022 kohtuistungi ajaks oli aga hageja I huviringi kulu suurenenud ootamatult 25 eurolt 95 euroni. Samas pidi 11.11.2022 menetlusdokumendi esitamise ajaks olema teada väidetava kulu suurus, kuna 29.11.2022 kohtuistungil selgitati, et hageja I käib korvpallis alates 2022 jaanuarist (15 eurot) ja inglise keeles 2022 septembrist (80 eurot). 11.11.2022 menetlusdokumendi kohaselt käis hageja I aga hoopis jalgpallis. 13.12.2022 menetlusdokumendi kohaselt on inglise keele kulu 80 euro asemel 40 eurot. Tõendid selle kulu kohta on esitamata. Kostja märgib, et hagejate poolt kulude nimetuste ja summade arv on menetluse jooksul korduvalt muutunud ja kostja pidas sellist hagejate käitumist pahatahtlikuks. Kostja kulutab rohkem aega hagejate kulude kontrollimisele kui hagejad oma kulude esitamisele. 29.11.2022 kohtuistungi ajaks ei olnud vaidluse all, et hagejate ema on inglise keele õpetaja. Seega ei saa inglise keele kulu pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks. Kostja nõustus, et hageja I huvialaringi kulu võib olla 25 eurot kuus. 11.11.2022 menetlusdokumendi kohaselt käis hageja II jalgpallis, kunstikoolis ja taekwondos. 29.11.2022 kohtuistungi ajaks käis hageja II hoopis taekwondos ja korvpallis. 11.11.2022 menetlusdokumendi kohaselt oli taekwondo kulu 60 eurot, 29.11.2022 istungi ja 13.12.2022 menetlusdokumendi kohaselt hoopis 45 eurot. Kostja on nõus, et hageja II huvialaringi kulu võib olla 60 eurot kuus. Kooliga seotud kulutused. Vastavad kulutused on hagiavalduse kohaselt 70 eurot kummagi hageja kohta. Tõendeid ei ole esitatud. 11.11.2022 menetlusdokumendis hagejad enam sellele kulule ei tugine. Seega põhjendatud kulu vastavas ulatuses ei ole. Kütusekulu. 11.11.2022 menetlusdokumendis on hagejad tuginenud sellele, et kummagi hageja kütusekulu on 35,08 eurot kuus. Seda kulu ei olnud esialgses hagiavalduses üldse esile toodud. 29.11.2022 kohtuistungil on selgunud, et kütuse peale kulub kuus 70 eurot. Kulu on tõendamata, kuid kostja on seisukohal, et põhjendatud kütusekulu kummagi hageja kohta võib olla igakuiselt 23 eurot (70/3). Ühekordsete asjade kulu. 11.11.2022 menetlusdokumendis on hagejad tuginenud sellele, et neil kulub igakuiselt üksikutele asjadele 63,85 eurot. Esile on toodud vaid arvuti, arvutitool ja tõukerattad. Hagejad peavad tõendama igakuiseid kulutusi. Arvuti ei ole kindlasti igakuine kulutus, samuti ei ole seda arvutitool ega tõukerattad. 11.11.2022 menetlusdokumendi lisas 4 pole üldse aru saada, et mis asju on hagejatele ostetud. Tuvastatavad on ainult üks sülearvuti ja üks mänguritool. Seega ei ole tõendatud mõlema hageja igakuiseid ühekordseid kulutusi ning 11.11.2022 menetlusdokumendi lisa 4 järgi ei ole võimalik kulude vajalikkust hinnata. Ühekordseid suuremaid kulutusi tuleb planeerida olemasoleva elatise arvelt. 13.12.2022 menetlusdokumendiga pole vastavaid tõendeid esitatud. Ülejäänud osas jäi kostja oma 30.11.2022 menetlusdokumendis esitatud vastuväidete juurde ning leidis, et viidatud kulu tuleb hinnata nulliga. Lasteaia kulu. 11.11.2022 menetlusdokumendis üritati hageja II igakordseks põhjendatuks kuluks kirjutada 54,52 eurot, kuigi selleks hetkeks oli selge, et hageja II ei käi enam alates 2022. a septembrikuus lasteaias. Seega põhjendatud kulu ei ole. Vaba aeg. 11.11.2022 menetlusdokumendis on märgitud mõlema hageja igakuiseks kuluks 35,02 eurot. Tõendeid esitatud ei ole. Kostja nõustus 30.11.2022 menetlusdokumendis, et mõlema hageja igakordne vaba aja kulu võib olla 35,02 eurot. Kostja jääb selle seisukoha juurde. Taskuraha. 11.11.2022 menetlusdokumendis on märgitud, et hageja I igakuine taskuraha on 55,60 eurot. Tegemist ei ole põhjendatud kuluga, kui hageja I igakuiseid söögi, vaba aja, olme jms kulud on kaetud. Taskuraha maksmine ei ole selline vajalik kulu, mida peaks arvestama igakuulise ülalpidamisvajaduse hulka. Kui lisaks igapäevaste vajaduste katmisele peavad vanemad võimalikuks täiendavalt anda taskuraha, siis on põhjendatud jätta taskuraha andmine selle lapsevanema kanda, kes pidas seda võimalikuks (Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2022 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-20-11985, punktid 21 ja 42). Kokkuvõtvalt leidis kostja, et: Hageja I põhjendatud igakuised vältimatud kulud on 358,21 eurot (eluasemekulud 110 eurot; kulutused toidule ja tervisele 135,19 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot; huvialaringi kulu 25 eurot; kütusekulu 23 eurot; vaba aja kulu 35,02 eurot). Hageja II põhjendatud igakuised vältimatud kulud on 393,21 eurot (eluasemekulud 110 eurot; kulutused toidul ja tervisele 135,19 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot; huvialaringi kulu 60 eurot; kütusekulu 23 eurot; vaba aja kulu 35,02 eurot). Hagejate selgitused, et mingis osas on makseid tehtud sularahas ja neid ei ole võimalik tõendada, ei ole usutav. Üldjuhul peaks inimestel olema arved või tšekid oma kulutuste kohta. Samuti on võimalik 10 muul moel oma väiteid põhistada. Laste vahelduv elukoht. Kui hagejad tahavad tugineda

§ 459

järgi muutunud asjaoludele, milleks peaks väidetavalt olema hagejate suurenenud kulutused, siis tuleb arvesse võtta ka reaalselt alates 27.05.2020 muutunud asjaolu, milleks on hagejate ja kostja vahel kindlaks määratud suhtluskord 19.06.2020 tsiviilasjas nr 2-20-5196, mida 27.05.2020 lahendi tegemise ajal ei eksisteerinud. Selle suhtluskorra järgi veedab kostja hagejatega näiteks

1. aastal keskmiselt 5,4 ööpäeva kuus (Lisa 1 – suhtluskord lastega 2023). 27.05.2020 kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks selle asjaoluga arvestanud, kuigi juba siis elasid vanemad lahus. Kuigi kehtiv PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, siis Tartu Ringkonnakohus on 07.09.2022 tsiviilasja nr 2-21-117241 kohtuotsuse punktis 19 selgitanud, et see tähendab, et kohus peab PKS § 101 kohase elatise (n-ö miinimumelatise) suuruse väljaarvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga automaatselt, sõltumata poolte väidetest. See kehtib siiski üksnes juhul, kui asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle. Muudel juhtudel saab kohustatud vanema juures viibimise aeg kõne alla tulla mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Seda ka juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on lühem kui seitse ööpäeva kuus või kui vanemad vaidlevad selle üle, kas kohustatud vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (vt Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p-d 14.6, 14,7 ja 15.5). Samas Tartu Ringkonnakohtu lahendis on kohus punktis 21 selgitanud, et kui tulevikus reguleeritakse isa ja laste vaheline suhtluskord kohtulahendiga või lapsed asuvad regulaarselt viibima isa juures või asuvad isa juurde elama, siis on võimalik elatisemaksete suurust poole nõudel muuta (

§ 459

). Kostja on seisukohal, et kui kostjal võib iseseisvalt olla õigus

§ 459

alusel käesoleval juhul taotleda elatise vähendamist, siis tuleb pärast elatise vähendamise lahendit kindlaksmääratud suhtluskorda arvesse võtta ka olukorras, kus hagejad on esitanud elatise muutmise hagi

§ 459kohaselt.

5,4 ööpäeva kuus on arvestatav aeg hagejatega, millest kostja veedab mh kaks nädalavahetust kuus lastega. Teadupärast on nädalavahetused just ajad, mil vanemad veedavad meelelahutuslikku aega lastega ning sellele võib kuluda sama palju raha kui teine vanem kulutab samal töönädalal näiteks laste toidu peale. Tõendamiskoormise jaotamisel tuleb arvestada, et saab eeldada, et kohustatud vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures vt Riigikohtu

1. 7 juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15.6; Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, punktid 23.3 ja 28.3). Seega kannab kostja hagejatega seotud kulusid ka vahetult. Kuigi kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt kehtib kostja kasuks eeldus, et ta kannab hagejate vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud proportsionaalselt ajaga, mil hagejad viibivad kostja juures, siis toob kostja esile mõned näited oma kulutuste kohta seoses hagejatega. Näiteks käis kostja 26.12.2022 hagejatega H20 veekeskuses ja 26.12.2022 PROTO avastustehases, mis maksid vastavalt 75 eurot ja 34 eurot. Mõlemad keskused asuvad Tallinnas, mistõttu võib juurde arvestada kütusekulu edasi-tagasi xxx, mis on umbes 334 km ning mille keskmine kulu ühe hageja kohta on 15,14 eurot (8l/100*334 km=26,72l; 1,7*26,72=45,42 eurot). Asjas ei ole vaidlus selles, et kostja elab osaliselt Tallinnas. Seega sõidab kostja paratamatult hagejatega vahepeal Tallinnasse, millega kaasneb kütusekulu. Lisaks on kostja ostnud viimati hagejatele mänguasju näiteks 2022 oktoobrist detsembrini Juku Mänguasjakeskusest 96,35 euro eest. Arusaadavalt kaasneb lastega koosolemise ajal ka toidukulu. Samuti on vanemate vahel olnud hiljuti 02.01.2023 arutelu seoses hageja I ortodontia kuluga, mis kokku võib minna maksma umbes 4000 eurot ning millest kostja on nõustunud pool kinni maksma. Kostja on teinud hagejale I taskuraha ülekandeid alates
5. aastast 149,54 euro eest (Lisa 6 – hageja I taskuraha). Kostja on teinud hagejale II taskuraha ülekandeid alates 2022 juunikuust 120,18 euro eest (dtl 241-249). Kohtuotsuse põhjendused 11
6. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt kirjalikult ja suuliselt esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: -hagejate seaduslik esindaja ja kostja on alaealiste hagejate vanemad (sünnitunnistused dtl 7, 8; rahvastikuregistri väljavõtted dtl 19-20; dtl 17-18); -hagejad elavad oma emaga ja on viimase ülalpidamisel (dtl 40); -Viru Maakohtu 27.05.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-5219 vähendati hagejatele tsiviilasjas nr 219-1760 Viru Maakohtu 08.05.2019 otsusega väljamõistetud elatist ja kostja kohustus tasuma hagejatele elatist 400 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni (dtl 9-14); -kostja tasub hagejatele elatist 400 eurot kuus vastavalt Viru Maakohtu 27.05.2020 otsusele (dtl 91; dtl 91). Poolte vahel on kostja vastuväidetest tulenevalt erimeelsused selles, kas hagejate kulud on suurenenud, mille tulemusel on elatise suurendamine miinimummäärani põhjendatud, hagejad peavad lastele tehtavaid kulutusi tõendama või mitte ning kas asjas kohaldub PKS § 101 lg 6 mõttes vahelduv ülalpidamine.
2. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
4. aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagiavalduses paluvad hagejad kostjalt välja mõista alates 26.07.2022 (hagi esitamisest) igakuine 12 elatis kummalegi lapsele 225,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda
5. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust kuni laste B. B. täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx ja A. A. täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx (hagi ese dtl 28-29). Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-19-1760 08.05.2019 Viru Maakohtu otsusega on kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud alates 01.02.2019 igakuine elatis 540 eurot (2 x 270 eurot) kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni. Tsiviilasjas nr 2-20-5219 on Viru Maakohus 27.05.2020 otsusega vähendanud Viru Maakohtu 08.05.2019 otsusega M. B.lt väljamõistetud elatist ning 27.05.2020 otsusega on M. B.lt välja mõistetud igakuine elatis A. A. ja B. B. kasuks alates 27.05.2020 400 eurot kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni. Viidatud lahendist tulenevalt vähendati elatist kostja M. B. majandusliku seisundi tõttu, st kostja oli töötu ja tema sissetulekuks oli vaid töötuskindlustushüvitis (dtl 9-14). Seega on hagejad esitanud kostja vastu hagi juba eelnevalt vähendatud ja väljamõistetud elatise miinimummäärani suurendamise nõudes ning kohaldamisele kuuluvad PKS alaealisele lapsele elatise andmist ja ka

otsuse muutmist reguleerivad sätted. Elatise arvutamisel tuleb lähtuda muuhulgas PKS § 101 lg 2 kuni 7 sätestatuga. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 497

tulenevalt kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool hagimenetluses nõuda elatise suuruse muutmist.

§ 459

lg 1 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (

§ 459

lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (

§ 459lg 1 p 2).

Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (

§ 459lg 2).

Hagejad on 13.12.2022 vastuses jäänud selle juurde, et hagi ei ole esitatud seetõttu, et PKS regulatsioon 01.01.2022 muutus, vaid hagi esitamise põhjuseks olid asjaolud, et 27.05.2020 Viru Maakohtu otsusega väljamõistetud igakuine elatis kahele lapsele ei ole piisav laste vajaduste rahuldamiseks ja kostjal on head sissetulekud ja hea varaline seisund, mis võimaldab hagis nõutud nõuet arvestades, hagejaid ülal pidada (dtl 227, 13.12.2022 vastuse p 2.2). Kohus leiab, et tegemist on

§ 459

mõttes piisavate ja muutunud asjaoludega, mis võivad tingida elatise suurendamise. Kohus märgib, et elatise õigusliku olukorra muutumine PKS § 217² mõttes asjas ei kohaldu, kuivõrd 08.05.2019 on kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud fikseeritud elatis ja teisalt 27.05.2020 otsusega vähendati elatist. Antud juhul on hagis esitatud nõuete lahendamisel aluseks

§ 459sätestatu.

Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-124-15, p 11 ja 3-2-1-67-17, p 9 märkinud, et üldjuhul tuleb elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses üldjuhul tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 230

lg 1 ja § 459 tulenevalt on hagejatel elatise suurendamisel tõendamiskoormis ning tõendada tuli suurenenud laste vajadusi (kulutusi) võrreldes tsiviilasjas nr 2-20-5219 tuvastatud asjaoludega ja et hagejate ema varaline seisund on võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga oluliselt muutunud. Seega tõendamiskoormisest tulenevalt pidid hagejad tõendama, et asjaolud võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise seisuga on muutunud, et see õigustaks elatise suurendamist. 13

1. Tsiviilasjas nr 2-20-5219 27.05.2020 Viru Maakohtu otsusest nähtuvalt ei ole hagejate vajadusi/kulutusi tuvastatud. Kuna poolte vahel on vaidlused laste kulutuste suuruse osas, siis analüüsib kohus järgnevalt laste igakuiseid vältimatuid kulutusi. A. A. kulud: 1) hagis toodult on hageja A. A. igakuised kulud järgmised: korteri majandamiskulud (sh elekter, televisioon, internet) vähemalt 150 eurot, tervisekulud 30 eurot, toit ja igapäevased majapidamis- ja hügieenitarbed 200 eurot, riided ja jalanõud 120 eurot, huviringid ja vaba aeg 50 eurot, koolitarbed ja koolivajadused 70 eurot, kokku on ca 620 eurot kuus. Kostja omab alalist töökohta ja head sissetulekut (dtl 28-32). 2) 11.11.2022 täiendavas seisukohas märkisid hagejad, et igakuised kulud on järgmised: korteri majandamiskulud ja kommunaalteenused 132,39 eurot (igale lapsele), huviringid 25 eurot, toit ja ravimid 135,19 eurot, riided ja jalanõud 63,95 eurot, sõidukulud (kütus) 35,08 eurot, vaba aeg 35,02 eurot, koolitarbed ja koolivajadused ca 30 eurot (dtl 123-126). 3) 13.12.2022 seisukohas märgitult on hagejate interneti kulu 14 eurot (iga lapse osa 4,67 eurot). Iga lapse kulutus telefonikõnedele on 9 eurot kuus. Laste telefoninumbrid on xxxxxxxx ja xxxxxxxx. Inglise keele õpingute igakuine kulu on 40 eurot (so 1 kord nädalas hinnaga 10 eurot) ja A. A. hakkab jaanuarist käima korvpalli treeningutes, igakuine kulu 10 eurot (dtl 226-229). 4) 29.11.2022 toimunud kohtuistungil märkisid hagejad, et igakuised majandamiskulud (kommunaalteenused) on pigem 150 eurot, suvisel perioodil 132,39 eurot, iga lapse interneti kulu on 4,65 eurot (14 eurot kuus), A. A. käib teist aastat inglise keele kursustel, so 20 eurot 1 h, A. A. käib korvpallis (alates jaanuarist, igakuine kulu 15 eurot) ja inglise keeles (alates septembrist, igakuine kulu 80 eurot), kulu on 95 eurot (15+80), kodukindlustus on 14 eurot kuus, transpordikulu ca 70 eurot kuus, septembris sõlmiti Elisa Eesti AS uued lepingud ja lapse igakuine kulu on 6 eurot, ravimitele minevad kulud 135 eurot (dtl 220-222). B. B. kulud: 1) hagis märgitult on hageja B. B. igakuised kulud järgmised: korteri majandamiskulud (sh elekter, televisioon, internet) vähemalt 150 eurot, tervisekulud 30 eurot, toit ja igapäevased majapidamis- ja hügieenitarbed 200 eurot, riided ja jalanõud 120 eurot, huviringid ja vaba aeg 50 eurot, koolitarbed ja koolivajadused 70 eurot, kokku on ca 620 eurot kuus. Kostja omab alalist töökohta ja head sissetulekut (dtl 28-32). 2) 11.11.2022 täiendavas seisukohas märkisid hagejad, et igakuised kulud on järgmised: korteri majandamiskulud ja kommunaalteenused 132,39 eurot, huviringid 106 eurot, toit ja ravimid 135,19 eurot, riided ja jalanõud 63,95 eurot, sõidukulud (kütus) 35,08 eurot, lasteaed 54,52 eurot, vaba aeg 35,02 eurot, koolitarbed ja koolivajadused ca 30 eurot (dtl 123-126). 3) 13.12.2022 seisukohas märgitult on hagejate interneti kulu 14 eurot (iga lapse osa 4,67 eurot). Iga lapse kulutus telefonikõnedele on 9 eurot kuus. Laste telefoninumbrid on xxxxxxxx ja xxxxxxxx. B. B. hakkab inglise keelt õppima jaanuarist ja käima korvpalli treeningutes, so 10 eurot kuus. B. B. käib Taekwondo klubis „Kwon“ treeningus, liikmemaksu suurus 45 eurot. B. B. koolitoit on 0,70 eurot päevas, novembrikuu 2022 kulu oli 18,20 eurot ning detsembris 2022 14,70 eurot (dtl 226-229). 4) 29.11.2022 toimunud kohtuistungil märkisid hagejad, et igakuised majandamiskulud (kommunaalteenused) pigem 150 eurot, suvisel perioodil 132,39 eurot, iga lapse interneti kulu on 4,65 eurot (14 eurot kuus), B. B. käib Taekwondo trennis, kulu 45 eurot (laps käib 2 korda nädalas trennis), korvpallis käimise kulu on ühes kuus 15 eurot, B. B. kunstikoolis enam ei käi, kodukindlustus on 14 eurot kuus, transpordikulu ca 70 eurot kuus, septembris sõlmiti Elisa Eesti AS uued lepingud ja lapse igakuine kulu on 6 eurot, ravimitele minevad kulud 135 eurot, 01.09.2022 ei käi B. B. enam lasteaias (dtl 220-222).
2. Hagejad on asjas esitanud kulutuste tõendamiseks järgmised tõendid: hagejate ema Swedbank AS 14 kontoväljavõte (periood 01.01.2022-02.09.2022) JK Noova MTÜ B. B. trenn jaan kuni juuli kokku summas 200 eurot (jaan ja veebr kuumakse 30 eurot ning märts kuni juuli 35 eurot) (dtl 127); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.12.2020 kuni 03.11.2022) MTÜ Jõhvi Jalgpallikool A. A. trenn, detsember 2020 kuni november 2021, kuumakse 25 eurot, kokku 300 eurot (dtl 128); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.12.2020-03.11.2022) Jõhvi VV, kunstikool 103,50 eurot (maksed: veebruar 2021 11 eurot, märts 2021 4,50 eurot, nov 2021 kuni mai 2022 11 eurot ning oktoober 2022 11 eurot (dtl 129); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.09.202208.11.2022) Taekwondo klubi, 10.10.2020 makse 60 eurot (dtl 130); Liikmemaksu tasumise 08.12.2022 teade nr #22120186 Taekwondo klubi "Kwon", B. B., liikmemaks 45 eurot, (dtl 236); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.01.2022-02.09.2022), Eesti Energia arvete tasumised alates jaanuar 2022 kuni august 2022 kokku summas 384,07 eurot (dtl 131); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.01.2022-02.09.2022) AS Eesti Gaas tasutud arved jaanuar kuni august 2022 kokku summas 288,55 eurot (dtl 132); hagejate ema Swedbank AS arvelduskonto väljavõte (periood 01.01.2022-02.09.2022) OÜ Järve Biopuhastus arvete tasumine jaanuar 2022 kuni august 2022 kokku summas 198,30 eurot (dtl 133); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.01.2022-02.09.2022) Elisa Eesti AS arvete tasumine jaanuar 2022 kuni august 2022, kokku summas 535, 29 eurot (dtl 134); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.01.2022-02.09.2022) Telia Eesti AS arvete tasumine jaanuar 2022 kuni august 2022, kokku summas 177,57 eurot (dtl 135); Telia Eesti AS 01.12.2020 arve nr MA02698887, Lenovo arvuti 799 eurot (dtl 142); Elisa Eesti AS 01.12.2022 arve nr 2036675575, laste telefoninumbrid on xxxxxxxx ja xxxxxxxx, kõnede kulu 9+9=18 eurot (dtl 233-235); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.01.2022-02.09.2022) XXX KÜ arvete tasumine jaanuar 2022 kuni august 2022, kokku summas 1039,49 eurot (dtl 136; 1039,49/8 =129,94 eurot / 3 isikut=43,31 eurot 1 isik); 08.12.2022 XXX KÜ tõend, 12/2021-03/2022 kütte eest tasumine summas 457,94 eurot (dtl 231) ja hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte november 2021 kuni aprill 2022, KÜ-le tasutud arved kommunaalteenuste eest 931,15 eurot/ 6=155,19 eur/3 isikut= 51,97 eurot, üks isik (dtl 232); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.01.2022-02.09.2022) Lietuvos Draudimas Eesti kindlustusarvete tasumine jaanuar 2022 kuni august 2022, kokku summas 554,42 eurot (dtl 137); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.01.2022-02.09.2022) AS Neste kütuse eest tasumine, periood jaanuar 2022 kuni august 2022, kokku summas 841,83 eurot (dtl 138; 139); mänguritooli tellimus, summa 97,99 eurot ja 03.09.2022 maksekorraldus (dtl 140; dtl 141); hagejate ema Swedbank AS pangakontoväljavõte (periood 01.01.2022-03.11.2022) Arvutitark OÜ arvete tasumine 01.02.2022 30,06 eurot, 17.10.2022 241,68 eurot, kokku summas 271,74 eurot (dtl 143); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõtted (periood 01.01.2022-03.11.2022) Paysera LT UAB arvete tasumine 129,30+456=585,30 eurot (dtl 144; dtl 145); About You arve nr AYEE-22-235898, arve nr AYEE-22-286774 (dtl 146-148); 05.06.2022 DPD kuller, maksekorraldus summas 82, 28 eurot (dtl 149); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.01.2022-02.09.2022) Sportland, H & M, Reserved ostude eest tasumised (dtl 150-152, dtl 154); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte, 10.05.2022 pakiautomaat, summas 42,90 eurot (dtl 153); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.01.2022-03.11.2022) Maxima, Lidl, Jõhvi Maksimarket, Sillamäe Maksimarket, Jõhvi Rimi ja Grossi toidukaubad, ostuarvete tasumine (dtl 155-167); Jõhvi VV 29.11.2022 arve nr 25358 B. B. pikapäevarühma toiduraha xxx xxx 01.11.2022 - 30.11.2022 summas 14,70 eurot (dtl 237); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.12.2020 – 03.11.2022) apteegi arvete tasumine periood jaanuar 2021 kuni oktoober 2022, kokku summas 329,29 eurot (dtl 168); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.01.2022-02.09.2022) Jõhvi vv, Pillerkaar osalustasu periood jaanuar 2022 kuni juuli 2022, kokku summas 327,10 eurot (dtl 169); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.12.2020 kuni 03.11.2022), Apollo kinos käikude eest tasumine, periood juuni 2021 kuni mai 2022, kokku summas 318,73 (dtl 170 ja dtl 175); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.12.2020-03.11.2022) Toila Spa, Noorus spa, Meresuu spa teenuste eest tasumine, periood juuli 2021 kuni september 2022, kokku summas 370,25 15 eurot (dtl 171, dtl 172; dtl 174, dtl 176); hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.12.2020-03.11.2022) Jääaja keskuse külastus (dtl 173); Uus Programm OÜ 30.11.2022 arve nr 0112224993N, summas 14 eurot, võrguteenuste kuutasu (dtl 230).
3. 05.01.2023 lõplikus seisukohas on kostja nõustunud (mh ei ole vastuväiteid esitanud) järgmiste kululiikide ja suuruste osas: eluasemekulu 110 eurot, kodukindlustus 14 eurot kuus, iga lapse kohta 4,70 eurot; toidu- ja ravimite kulud (sh hügieenitarvete kulu) 135,19 eurot, riiete ja jalanõude põhjendatud kulu on 30 eurot, A. A. põhjendatud huviringi kulu on 25 eurot kuus, B. B. huvialaringi kulu on 60 eurot kuus, põhjendatud transpordikulu on 23 eurot (70/3), vaba aja kulu 35,02 eurot on põhjendatud. Kokkuvõtvalt on A. A. igakuised põhjendatud ja vältimatud kulud kokku 358,21 eurot ja B. B. kulud 393,21 eurot (dtl 243-246).
4. Kohus märgib, et hagejad on menetluse ajal kulutuste suurusi osaliselt muutnud, kuid kohtu hinnangul on hagejad jäänud siiski alltoodud kulutuste liikide ja suuruste juurde. Kohus peab laste kulutusi põhjendatuks (arvestades siinjuures kulutuste osas kostja nõustumusi) järgnevalt: A. A. Hageja I kommunaalteenused talvisel perioodil on 150 eurot kuus ja suvisel ajal 132,39 eurot. Põhjendatud kommunaalkulud on 93,44 eurot (elekter 384,07/7kuud=54,87/3 isikut=18,29 eur üks isik (dtl 131); gaas 288,55/7 kuud= 41,22/ 3 isikut= 13,74 eur üks isik, (dtl 132), vesi 198,30/7kuud=28,33/3 isikut= 9,44 eurot üks isik (dtl 133) ja kohus võtab aluseks hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõtte perioodi november 2021 kuni aprill 2022 kohta, kuivõrd eeltoodu sisaldab ka talveperioodi, KÜ-le tasutud arved kommunaalteenuste eest olid 931,15 eurot/ 6=155,19 eur/3 isikut= 51,97 eurot. Kokku on hageja I kommunaalteenuste kulud 93,44 eurot (18,29+13,74, 9,44+51,97= 93,44 eurot). Interneti kulu 4,65 eurot, Elisa Eesti AS sõlmiti septembris uued lepingud ja lapse igakuine kulu on 6 eurot, telefonikõnede kulu 9 eurot. Sidekulud on põhjendatud 6 euro ulatuses (kohtuistungil kinnitas hageja, et sidekulu on ühele lapsele 6 eurot, dtl 222, kostja eelnevat ei vaidlustanud). Huvialaringid: inglise keele kursused 20 eurot 1 h (igakuine kulu 80 eurot); korvpallitreeningu igakuine kulu 15 eurot. Kostja leidis, et A. A. põhjendatud huviringi kuluks on 25 eurot kuus. Kohus märgib, et hagejad ei ole huvialadega (inglise keel, korvpall) seotud kulutuste kohta tõendeid esitanud. Arvestades kostja nõustumust peab kohus A. A. huvialakulusid 25 euro ulatuses põhjendatuks. Kodukindlustus 14 eurot. Põhjendatud kodukindlustuse igakuiseks kuluks on 4,51 eurot; (hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.01.2022-02.09.2022) Lietuvos Draudimas Eesti kindlustusarvete tasumine jaanuar 2022 kuni august 2022, kokku summas 554,42 eurot, igakuine kuumakse ca 13,54 eurot/ 3 isikuga= 4,51 eurot (dtl 137). Transpordi (kütuse) kulu 70/2= 35 eurot kuus. Kütuse eest tasumiste kohta on esitatud pangakontoväljavõtted dtl 138 ja dtl 139), kostja on nõustunud, et kütusekuluks võib olla 23 eurot. Kohus nõustub hagejatega selles, et laste kooli ja trenni viimine ning toomine ning muude erasõitudega (nt arstil ja kaupluses käimine) tekib transpordi (kütuse) kulu. Kuivõrd hageja ei ole iga lapse osas eraldiseisvalt välja toonud kütusekulu ja sõitude osas arvutuskäiku, siis loeb kohus põhjendatud ja mõistlikuks kütuse kuluks 23 eurot. Vaba aja kulud 35,02 eurot kuus. Kostja on viidatud kulu suurusega nõustunud ja kohus leiab, et vaba ajakulu summas 35,02 eurot on vajalik ja põhjendatud. Koolitarbed ca 30 eurot kuus. Kohus peab koolitarvete kulu põhjendatuks, kuivõrd iga-aastaselt kaasnevad vanemale lapse septembris kooliminekul koolitarvete kulud, mis on ajas kallinenud ja 30 eurot kuus koolitarvetele ei ole ülemäärane, kui arvestada, et aasta lõikes on kulu kokku 360 eurot. Riided ja jalanõud 63,95 eurot kuus. Kostja on seevastu leidnud, et mõistlik kulu on 30 eurot. Hagejad on esitanud viidatud kulutuste osas hagejate ema pangakontoväljavõtted dtl 150-152 ja dtl 154, kuid iga lapse kulu ei ole väljavõtetest eristatav. Arvestades üldisi hinnatõuse ja et tegemist on aktiivse kasvavas eas oleva poisslapsega, mh vajab laps aastaringselt erinevaid rõivaid ja jalanõusid, siis peab 16 kohus riiete ja jalanõude kulu 63,95 eurot põhjendatuks. Toidu- ja ravimikulud 135,19 eurot. Kostja on eeltoodud kulu suurusega nõustunud. Kohus loeb põhjendatuks toidu- ja ravimikuluks 135,19 eurot. Eeltoodust tulenevalt on A. A. igakuised vältimatud kulud kokku summas: 416,11 eurot. B. B. Hagejad on märkinud, et kommunaalteenused talvisel perioodil on 150 eurot kuus ja suvisel ajal 132,39 eurot. Põhjendatud kommunaalkulud on 93,44 eurot (elekter 384,07/7kuud=54,87/3 isikut=18,29 eur üks isik (dtl 131); gaas 288,55/7 kuud= 41,22/ 3 isikut= 13,74 eur üks isik, (dtl 132), vesi 198,30/7kuud=28,33/3 isikut= 9,44 eurot üks isik (dtl 133) ja kohus võtab aluseks hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõtte perioodi november 2021 kuni aprill 2022 kohta, kuivõrd eeltoodu sisaldab ka talveperioodi, KÜ-le tasutud arved kommunaalteenuste eest olid 931,15 eurot/ 6=155,19 eur/3 isikut= 51,97 eurot. Kokku on hageja II kommunaalteenuste kulud 93,44 eurot (18,29+13,74, 9,44+51,97= 93,44 eurot). Interneti kulu 4,65 eurot, Elisa Eesti AS sõlmiti septembris uued lepingud ja lapse igakuine kulu on 6 eurot, telefonikõnede kulu 9 eurot. Sidekulud on põhjendatud 6 euro ulatuses (kohtuistungil kinnitas hageja, et sidekulu on ühele lapsele 6 eurot, dtl 222, kostja eelnevat ei vaidlustanud). Huvialakulu: B. B. käib Taekwondo trennis, kulu 45 eurot; korvpallis käimise kulu on ühes kuus 15 eurot. Kuivõrd kostja on nõustunud B. B. 60 euro ulatuses huvialakuludega, siis loeb kohus B. B. huvialakulu 60 eurot põhjendatuks. Kodukindlustus 14 eurot kuus. Põhjendatud kodukindlustuse igakuiseks kuluks on 4,51 eurot; (hagejate ema Swedbank AS kontoväljavõte (periood 01.01.2022-02.09.2022) Lietuvos Draudimas Eesti kindlustusarvete tasumine jaanuar 2022 kuni august 2022, kokku summas 554,42 eurot, igakuine kuumakse ca 13,54 eurot/ 3 isikuga= 4,51 eurot (dtl 137). Transpordi (kütuse) kulu 70/2= 35 eurot kuus. Kütuse eest tasumiste kohta on esitatud pangakontoväljavõtted dtl 138 ja dtl 139), kostja on nõustunud, et kütusekuluks võib olla 23 eurot. Kohus nõustub hagejatega selles, et laste kooli ja trenni viimine ning toomine ning muude erasõitudega (nt arstil ja kaupluses käimine) tekib transpordi (kütuse) kulu. Kuivõrd hageja ei ole iga lapse osas eraldiseisvalt välja toonud kütusekulu ja sõitude osas arvutuskäiku, siis loeb kohus põhjendatud ja mõistlikuks kütuse kuluks 23 eurot. Toidu- ja ravimikulud 135,19 eurot. Kostja on eeltoodud kulu suurusega nõustunud. Kohus loeb põhjendatuks toidu- ja ravimikuluks 135,19 eurot. Vaba aja kulud 35,02 eurot kuus. Kostja on viidatud kulu suurusega nõustunud ja kohus leiab, et vaba ajakulu summas 35,02 eurot on vajalik ja põhjendatud. Koolitarbed ca 30 eurot kuus. Kohus peab koolitarvete kulu põhjendatuks, kuivõrd iga-aastaselt kaasnevad vanemale lapse septembris kooliminekul koolitarvete kulud, mis on ajas kallinenud ja 30 eurot kuus koolitarvetele ei ole ülemäärane, kui arvestada, et aasta lõikes on kulu kokku 360 eurot. Ka märgib kohus, et B. B. läks eelneval aastal
5. klassi ja tegelikkuses võib koolitarvete kulu olla oluliselt suurem. Kuna hagejad on jäänud selle juurde, et koolitarvete kulud on 30 eurot, siis ei saa kohus suuremas ulatuses kulutusi põhjendatuks lugeda. Koolitoidukulu 14,70 eurot on põhjendatud ning eelnevale ei ole kostja vastu vaielnud. Riided ja jalanõud 63,95 eurot kuus. Kostja on seevastu leidnud, et mõistlik kulu on 30 eurot. Hagejad on esitanud viidatud kulutuste osas hagejate ema pangakontoväljavõtted dtl 150-152 ja dtl 154, kuid iga lapse kulu ei ole väljavõtetest eristatav. Arvestades üldisi hinnatõuse ja et tegemist on aktiivse kasvavas eas oleva poisslapsega, mh vajab laps aastaringselt erinevaid rõivaid ja jalanõusid, arvestades siinjuures, et laps läks eelneval aastal alles kooli, siis peab kohus riiete ja jalanõude kulu 63,95 eurot põhjendatuks. Seega on B. B. vältimatud igakuised kulud kokku summas 465,81 eurot. Kohus märgib, et lastele antud taskuraha näol ei ole tegemist ülalpidamiskohustuse täitmisega ja 17 ühekordseid lastele tehtavad kulud ei ole igakuised kulud, mistõttu kohus taskuraha ja muid ühekordseid lastele tehtud kulutusi (nt arvuti, arvutitool, tõukerattad jm) elatise arvestamisel ei arvesta. Tulenevalt eeltoodust nähtub, et A. A. igakuised kulutused on 416,11 eurot ja B. B. kulud 465,81 eurot. Kohus osundab, et 27.05.2020 otsusega (tsiviilasi nr 2-20-5219) väljamõistetud elatist (kahele lapsele 400 eurot) ja tuvastatud laste kulutusi võrreldes ning elatismiinimumi arvestades on ilmne, et laste ülalpidamiskulud on suurenenud ning elatiste suurendamine on põhjendatud.
6. Järgnevalt käsitleb kohus seda, kas elatis kuulub PKS § 101 lg 6 ja lg 7 tulenevalt vähendamisele või mitte. Viimaks hindab kohus PKS § 105 lg 3 lähtuvalt vanemate varalist/majandusliku seisu ning annab lõpliku seisukoha elatise suurendamise ulatuse osas. PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendatakse elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga eeldusel, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. Riigikohtu varasema praktika järgi sai kohustatud vanema juures viibimise aeg olla ka juhul, kui see jäi ajavahemikku seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 kohaselt. Mõjuvat põhjust pidi tõendama kohustatud vanem ehk kostja (Riigikohtu
7. veebruari 2018 lahend nr 2-16-118651/31, p 10). Selles osas tõlgendatakse kehtivat materiaalõigust erinevalt võrreldes varasema Riigikohtu praktikaga. Kehtiva PKS § 101 lg 6 kohaselt vähendab aga kohustatud vanema juures viibimise aeg juhul, kui see on aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, PKS § 101 alusel arvutatud elatise ehk miinimumelatise enda suurust proportsionaalselt (vt Riigikohtu
8. juuni 2022 lahend nr 2-19-19160/42, p 14.6). Kostja on 29.11.2022 toimunud kohtuistungil loobunud PKS § 101 lg 6 tulenevalt vahelduva elukohaga seonduvalt vastuväitest (dtl 219), kuid 05.01.2023 vastuses on kostja vastuoluliselt uuesti esitanud vastuväited, mis põhinevad PKS § 101 lg 6 sätestatul. Nimelt tuleb kostjate hinnangul elatise arvestamisel aluseks võtta 19.06.2020 tsiviilasjas nr 2-20-5196 kohtumäärusega kindlaksmääratud suhtluskord, mille kohaselt veedab kostja hagejatega 2023.aastal keskmiselt 5,4 ööpäeva kuus, millest kostja veedab muuhulgas kaks nädalavahetust kuus lastega ning lastega kohtumiste ajal kannab kostja ülalpidamiskulusid vahetult. Kostja on vastuses näitena esile toonud vahetu ülalpidamiskulud: 26.12.2022 viibis kostja hagejatega veekeskuses, 26.12.2022 Proto avastustehases Tallinnas, kulu 109 eurot, kütusekulu 334 km edasi tagasi xxx, keskmine kulu on ühe hageja kohta 15,14 eurot (8l/100*334 km=26,72l; 1,7*26,72=45,42 eurot). Lisaks on kostja ostnud viimati hagejatele mänguasju näiteks 2022 oktoobrist detsembrini Juku Mänguasjakeskusest 96,35 euro eest. 02.01.2023 oli vanemate vahel arutelu seoses hageja I ortodontia kuluga, mis võib minna maksma 4000 eurot ning millest kostja on nõustunud pool kinni maksma. Kostja on andnud hagejale I taskuraha alates 2021 149,54 eurot ja hagejale II taskuraha alates juunist 2022 120,18 euro eest (dtl 241-249). Hagejad osundasid, et A. A. ei suhtle ega kohtu isaga alates 02.08.2021 ning suhteid ei ole taastatud. Viimase kuue kuu jooksul ööbis B. B. kostja juures vaid üks kord ajavahemikus 10.06.202212.06.2022, selle perioodi jooksul on B. B. kohtunud kostjaga 4-5 korda (jalutati pargis, käigi mängutoas), alates 13.06.2022 keeldub B. B. minemast kostja juurde. 24.07.2022-31.07.2022 suhtluskorda kostja ei täitnud (ei tulnud nooremale pojale järgi, kuigi avaldas selleks 31.05.2022 soovi, ilmumata jäämise põhjustest ei teavitanud). Hagejad märkisid, et elatise suuruse kindlaksmääramisel peab arvestama seda, kui palju isa faktiliselt lastega kohtub ja kui palju kostja soovib ja võib lastega kohtuda (dtl 97-99). Kohus on seisukohal, et asjas tuleb PKS § 101 lg 6 kohaldamisel aluseks võtta hetkel kehtiv ja jõustunud 19.06.2020 Viru Maakohtu kohtumäärus (tsiviilasi nr 2-20-5196), kuna kohtu infosüsteemi (KIS) andmetel ei ole Viru Maakohtu 21.12.2022 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-16099 (A. R.i 18 avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks) jõustunud, seejuures on tegemist kohtumäärusega, milles maakohus lõpetas menetluse, kuna avaldaja loobus avaldusest ning eelmärgitud kohtumäärus on edasikaevatud. Kohtul tuleb ülalpidamiskohustuse täitmise osas lähtuda suhtluskorda kinnitavast kohtumäärusest, mitte sellest, kui palju aega tegelikult vanem lastega koos viibib (vt Riigikohtu 12.05.2021 lahend nr 2-18-6491 p 14.1). 19.06.2020 kohtumääruses kinnitatud suhtluskorra alusel on
9. aasta põhjal arvestus järgmine: -M. B. võtab lapsed (A. ja B.) paaritutel nädalatel reedel laste asukohast hiljemalt kell 17.00 ja toob tagasi laste ema elukohta pühapäeval hiljemalt kell 19.
10. Seega on paaritud nädalaid kokku 26 ja igal nädalal on kokku 2 kohtumise päeva, kokku veetis eelmärgitud suhtluskorra punkti järgi kostja hagejatega aega
11. aastal 52 päeva (2x 26=52 päeva). -M. B. võtab lapsed paaris nädala kolmapäeva õhtul laste asukohast ja toob lapsed ema elukohta tagasi samal päeval hiljemalt kell 20.
12. Kohus märgib, et eelmärgitust ei moodusta ööpäeva, mistõttu kohus eelnevat arvestuses ei arvesta. -Suvekuudel 01.06-31.08 laste isa puhkuse ajal veedavad lapsed isaga koos ühe korra seitse

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus rahuldab hagejate taotluse ja määrab

§ 445lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra.

Kohus määrab, et M. B.t tuleb kohustada tasuma A. A.le ja B. B.le elatis A. R. arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS, selgitusega: „B. B. ja A. A. elatis“. ja kohustada M. B.t tasuma A. A.le ja B. B.le elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud arvelduskontole iga kuu 05. kuupäevaks. 22.

§ 442lg 2 p 5¹ kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 461,52 eurot (225,64-200=25,64; 2 x 25,64=51,28 eurot; 9 x 51,28=461,52 eurot) 23.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 05.01.2023 menetluskulude nimekirjas palusid hagejad kostjalt välja mõista hagejate menetluskulud ning kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Hagejad märkisid, et hagejad olid sunnitud pöörduma kohtu poole hagiavaldusega, kuna kostja ei nõustunud kohtuvälise kokkuleppega elatise suurendamiseks ja kostja ei ole andnud täielikku teavet oma sissetulekute ja vara kohta. 05.01.2023 menetluskulude nimekirjas palus kostja A. R.lt (hagejate seaduslikult esindajalt) välja mõista menetluskulud. 05.01.2023 seisukohas (p 2.34, ) leidis kostja, et menetluskulud tuleb jätta A. R. kanda, kuna hagi esitamisel või menetlemisel ei kasutanud viimane menetlusõigusi heauskselt, so kui hagi jääb rahuldamata seetõttu, et hagejate kulutused ei ole suurenenud või et hagejad ei suuda tõendada laste kulutuste suurenemist, hagejad esitasid hagi seetõttu, et vähendada laste ema krediitkaardivõlgnevust, mis ei ole tekkinud hagejate vajalike kulutustega seoses, A. R. ei nõustunud kohtuistungil asja lõpetama kompromissiga ning kohaldada tuleb

§ 163lg-t 2.

Mõlemad pooled on palunud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest arvestada VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivist kuni menetluskulude täitmiseni.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi seaduse muudatusest tingitud korrigeeritud ulatuses. Kohus leiab, et poolte esile toodud põhjused ei anna alust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotuse osas hagilises perekonnaasjas. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 22