KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2023 Tallinn Tsiviilasja number 2-23-2211 Tsiviilasi S K (K) hagi H T vastu isikl

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Välja mõista kostjalt H Tlt hageja S Ki kasuks menetluskuludena 2564 (kaks tuhat viissada kuuskümmend neli) eurot, millest hagiavalduselt tasutud riigilõiv on 910 eurot, hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 70 eurot ja õigusabikulud 1584 eurot. Välja mõista kostjalt H Tlt hageja S K kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud kostja H T kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank või arveldusarvele nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või arveldusarvele nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-s. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult 2 või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (

) § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§ 134

lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Kuna hageja on palunud kohtul välja mõista kostjalt hageja au teotamise eest mittevaraline kahjuhüvitis summas, mis vastab kohtu õiglasele äranägemisele, siis peab kohus vajalikuks põhjendada mittevaralise kahju hüvitise suurust. Hageja on hagis viidanud tsiviilasjale nr 2-1458990 ja märkinud, et varasemalt on kohus mõistnud ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitisena välja ka 10 000 eurot. Hageja on lisaks viidanud tsiviilasjale nr 2-17-11523 ning märkinud, et isiku maine kahjustamisel olukorras, kus see on kaasa toonud ümbritsevate isikute suhtumise muutumise kannatanusse, on varasema kohtupraktika kohaselt pidanud kohtud tavapärase hüvitise suuruseks 1000–5000 eurot. Kohus märgib, et käesoleva tsiviilasjaga seoses on kokkuvõttes kostja avaldanud hageja kohta Tik Toki videos hageja au teotavaid ebaõigeid faktiväiteid ja põhjendamatu väärtushinnangu, mis loovad ettevõtlusega tegelevast hagejast kuvandi kui isikust, kes ei täida korrektselt oma rahalisi kohustusi (st ei maksa ära oma võlgu). Eeltoodud video levis hagiavalduse kohaselt ka Facebooki gruppi „Võlgnikud ja petturid“. Kohus leiab, et hageja märgitud õiglase hüvitise suurus ei ole hagis esitatud asjaoludest lähtudes põhjendatud. Käesoleva tsiviilasja asjaolud erinevad oluliselt hageja viidatud tsiviilasjadest nr 214-58990 ja 2-17-

1. Tsiviilasjas nr 2-14-58990 Harju Maakohtu 11.08.2016.a otsusega välja mõistetud hüvitise suurus oli erandlik, kuna kohus arvestas viidatud asjas hüvitise suuruse määramisel, et AS Äripäev on suur ja kasumlik ettevõte ning tavapärane hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ei mõjuta kostja majanduslikku seisu selliselt, et kostja hoiduks seetõttu edasiselt samasest tegevusest (maakohtu otsuse p 10). Käesolevas asjas on kostja aga füüsiline isik, kelle osas hageja ei ole põhistanud, et kostja on niivõrd jõukas, et tema mõjutamine väiksema rahalise hüvitisega ei oleks võimalik. Kohus leiab, et eelnevast tulenevalt täidab ka 10 000-st eurost väiksem kahjuhüvitis preventiivset eesmärki hoidmaks ära edasisi rikkumisi. Kohus lisab, et tsiviilasjas 2-14-58990 olid ka rikkumise raskus ja ulatus suuremad, kuna kahjustatud isikut esitleti üleriigilise levikuga ajalehes korruptandist kurjategijana (maakohtu otsuse p 9). Käesoleval juhul aga ei ole kostja avaldanud midagi sellist, mis viitaks sellele, et hageja oleks toime pannud mõne süüteo. Ühtlasi ei järeldu hagis esitatud asjaoludest, et kostja avaldatu levis üleriigilises ajalehes avaldatuga sarnases ulatuses. Hageja viidatud tsiviilasjas nr 2-17-11523 mõistis Harju Maakohus oma 08.05.2018.a otsusega välja hüvitise summas 1500 eurot, ent kohus märgib, et ka eelviidatud asjas olid vaidlusaluse rikkumise raskus ja ulatus oluliselt suuremad kui käesolevas asjas. Eelviidatud asjas avaldas AS Ekspress Meedia üldtuntud uudisteportaalis www.delfi.ee artikli selle kohta, mis süüdistas viidatud tsiviilasja hagejat lindude pesade kinnimüürimises, mis võib tahtluse esinemise korral olla käsitletav kuriteona (maakohtu otsuse p 17). Seejuures avaldati artiklis hageja telefoninumber, mis 3 tõi kaasa arvukalt telefonikõnesid ja SMS-e sõimu ja ähvardustega (maakohtu otsuse p 13) ning samuti avaldati uudisteportaali kommentaariumis mitmeid solvavaid kommentaare, mis kutsusid üles kasutama hageja suhtes vägivalda (maakohtu otsuse p 19). Kohus märgib, et käesolevas asjas oli kostja rikkumise tagajärg oluliselt leebem, kuna hagist ei nähtu, et hagejat oleks kostja avaldatu tagajärjel sõimatud või ähvardatud vägivallaga. Hagejale tekkinud mittevaraline kahju seisneb selles, et hageja on pidanud taluma stressi ja ebameeldivusi seoses pideva vajadusega ennast teiste ees õigustada ja lükata ümber kostja avaldatut. Kuna asjas 2-17-11523 oli vaidlusaluse rikkumise raskus ja ulatus oluliselt suurem kui käesolevas asjas, siis eelnev viitab sellele, et ka käesolevas asjas väljamõistetav hüvitis peaks olema väiksem. Kohus lisab, et tsiviilasjas nr 2-18-5519 mõistis Harju Maakohus oma 14.10.2019.a otsusega välja kahjuhüvitise 600 eurot olukorras, kus www.baltnews.ee oli avaldanud sotsiaalvõrgustikus Facebook artikli, mille juures vastava tsiviilasja kostja avaldas kahjustatud isiku kohta kommentaare eriti solvaval viisil. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole kostja hageja au eriti solvaval viisil teotanud, mistõttu peaks hüvitis olema veelgi väiksem kui 600 eurot. Kohus võtab hüvitise suuruse määramisel ka arvesse, et hagiavalduse kohaselt ei ole kostja hageja ees kordagi vabandanud ega ebaõigeid faktiväiteid ümber lükanud. Vastupidi, kostja on ähvardanud pöörduda oma ebaõigete faktiväidetega meediasse. Kohus võtab hüvitise suuruse määramisel arvesse ka raha väärtuse vähenemist võrreldes
2. aastaga, mil eelpool viidatud otsus tehti. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et käesolevas asjas on õiglane mittevaralise kahju hüvitise suurus 500 eurot. Kohus selgitab, et eeltoodud hüvitise suuruse määramisel ei võtnud kohus arvesse võimalikku saamata jäänud tulu hageja äritegevuses, sest varalise kahjuna (

§ 128

lg 2) ei oma hageja võimalik saamata jäänud tulu mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel tähendust. Kohus märgib, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (

§ 128lg 5). Juhindudes Ts

MS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik 4