Obsah (13)

§ 424§ 74§ 50§ 188§ 189§ 63§ 199§ 64§ 65§ 69§ 75§ 191§ 83

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 18. oktoober 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-23-5577 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär M

) § 188 lg 1, § 189 lg 1, § 199 lg 2 p 5, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Andraš Tšitškan Süüdistatav Mihhail Ištšenko, isikukood: 38011192766; XXX; emakeel: XXX, XXX; elukoht: XXX; tel. XXX; e-post: XXX; XXX; XXX, XXX. Kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 20.11.2020. a otsusega nr 1-20-4839

§ 424

lg 1 järgi 5-kuulise vangistusega

§ 74

lgte 1, 3 alusel 1-aastase katseajaga.

§ 50

lg 1 p 1 ja

§ 424lg 4 p 2 alusel võeti lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Mihhail Ištšenko

§ 188

lg 1 ja

§ 189

lg 1 järgi ning karistuseks mõista

§ 63lg 1 alusel 6 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Mihhail Ištšenko

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi ning karistuseks mõista 4 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Mihhail Ištšenkole liitkaristuseks 7 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Mihhail Ištšenkole mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.11.2020. a otsusega nr 1-20-4839 mõistetud kandmata karistuse, s.o 5 kuu vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta vangistust.

§ 69

lg-te 1 ja 3 alusel asendada 1 aasta pikkune vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga ning määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel määrata, et Mihhail Ištšenko on üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 69

lg 4 ja

§ 75

lg 2 p 21 alusel määrata Mihhail Ištšenkole käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

1. TsMS § 440 lg 1, VÕS § 127 lg 1, VÕS § 128, VÕS § 136, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid täielikult ja välja mõista Mihhal Ištšenkolt: 156 eurot Jalajälg AS (XXX Swedbank AS) kasuks; 109,85 eurot AS Prisma Peremarket (XXX Swedbank AS) kasuks; 379,85 eurot OÜ Rademar (XXX) kasuks.
2. Menetluskulu Jätta Mihhail Ištšenko menetluskuludest riigi kanda kaitsjatasu 43,20 eurot ja KrMS § 180 lg 3 alusel ekspertiisikulu kokku 598 eurot, kaitsjatasu 216 eurot ja sundrahast pool, s.o 543,75 eurot. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Mihhail Ištšenkolt välja menetluskuluna riigieelarvesse kaitsjatasu 43,20 eurot ja sundraha 543,75 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et Mihhail Ištšenkol on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 586,95 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu vältel igakuiselt vähemalt 48,91 eurot ja viimasel
3. kuul 48,94 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99923700032084 ning selgituse “Mihhail Ištšenko, otsus nr 1-23-5577, menetluskulu“. 2 Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4.

§ 191

alusel konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks seal asuvad kanepitaimed (pakenditest 3MILO ja 4MILO).

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida ja Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuvad kaks fooliumkotti, grinder (pakendist 1MILO), grammikaal (pakendist 2MILO), metallist kapp koos sisuga (pakendist 5MILO), metallist piip (pakendist 8MILO), lõiketangid, juhtmekoorimistangid. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuv narkootilise aine ekspertiisist koos ekspertiisiaktiga tagastatud pakend, milles pakendid 6MILO, 7MILO, 10MILO, 11MILO. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Mihhail Ištšenkot süüdistatakse selles, et tema tuvastamata ajast kuni 12.12.2020 XXX kanepitaimede kasvatamiseks kohandatud metallkapis kasvatas narkootilise aine valmistamise eesmärgil kaht kanepi-taime: üks taim massiga 53,61 g ja tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 1,4% ning teine taim massiga 0,37 g ja THC sisaldusega 2,0%. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. NPALS § 3 lg 2 kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Sellega pani Mihhail Ištšenko toime

§ 188lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o kanepi ebaseadusliku kasvatamise.

Mihhail Ištšenkot süüdistatakse veel selles, et tema tuvastamata ajast kuni 12.12.2020 XXX valdas metallkappi, millesse oli paigaldanud filtri, lambid, regulaatori, ventilaatori ja juhtmed. Metallkapp oli mõeldud kanepitaimede kasvatamiseks ehk tegemist oli

§-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendiga. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille THC sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja 3 psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 sätestab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või NPALS-is ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 3 lg 2 keelab kanepi kasvatamise narkootilise aine valmistamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Marihuaana puhul on selliseks koguseks 7,5 g. Sellega pani Mihhail Ištšenko toime

§ 189

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo, s.o

§-s 184 sätestatud teo toimepanemiseks vajaliku vahendi valdamise. Mihhail Ištšenkot süüdistatakse veel selles, et tema - 29.12.2022 kella 16.15 paiku Tartus Turu 2 Tasku kaubanduskeskuses asuvast AS-le JALAJÄLG kuuluvast kauplusest Nike Outlet võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära meeste jalatsid Nike Air VaporMax väärtusega 156 €. - 04.01.2023 kella 11.18 paiku Tartus Lääneringtee 39 Lõunakeskuses asuvast OÜ-le Rademar kuuluvast kauplusest Rademar võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kaks meeste suusajakki koguväärtusega 259,90 € ja meeste suusapüksid väärtusega 119,95 €. - 25.01.2023 kella 02.04 paiku Tartus Sõbra 58 asuvast Prisma Peremarket AS-le kuuluvast kauplusest Sõbra Prisma võttis avalikult, kuid vägivalda kasutamata võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära meeste H. H. jope väärtusega 99,90 € ja meeste kindad väärtusega 9,95 €. Kauplusest väljudes püüdis turvamees Mihhail Ištšenkot kinni pidada, kuid Mihhail Ištšenko vabanes turvamehe haardest ning jooksis ära. Sellega pani Mihhail Ištšenko toime

§ 199

lg 2 p-de 5 ja 9 järgi kvalifitseeritava teo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja avalikult, kuid vägivalda kasutamata. Kokkuleppe sisu Tunnistada Mihhail Ištšenko süüdi

§ 188

lg 1 ja § 189 lg 1 järgi ning

§ 63lg 1 alusel karistada teda 6 kuu pikkuse vangistusega.

Tunnistada Mihhail Ištšenko süüdi

§ 199

lg 2 p-de 5 ja 9 järgi ning karistada teda 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 7 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 20.11.2020 otsusega nr 1-20-4839 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 5 kuu võrra ning mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendada 1 aasta vangistust üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 tundi (360 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69

lg 3 alusel ära teha 1 aasta jooksul.

§ 69

lg 4 alusel kohustada süüdlast üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas;

1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosa-konda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4

§ 69

lg 4 ja § 75 lg 2 p 21 alusel keelata süüdlasel käitumiskontrolli ajal omada ja tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista süüdistatavalt välja AS JALAJÄLG kasuks 156 €, OÜ Rademar kasuks 379,85 € ja Prisma Peremarket AS kasuks 109,85 €. Mihhail Ištšenko on tsiviilhagid omaks võtnud.. Konfiskeerida

§ 191

alusel ning jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks kanepitaimed (pakenditest 3MILO ja 4MILO;ekspertiisist järele jäänud taimed asuvad EKEI-s. Konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist kaks fooliumkotti, grinder (pakendist 1MILO), grammikaal (pakendist 2MILO), metallist kapp koos sisuga (pakendist 5MILO), metallist piip (pakendist 8MILO), lõiketangid, juhtmekoorimistangid (asuvad PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis (tl 43, 189). Hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel narkootilise aine ekspertiisist koos ekspertiisiaktiga tagastatud pakend, milles kõik pakendid (asub PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis, 189). Kriminaalmenetluse kulud on narkootilise aine ekspertiis 168,00, lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis 430,00 €, sundraha 1 087,50 € ja kaitsjatasu 302,40 €. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades asjaolusid, et süüdistatav on XXX, tema sissetulek on umber XXX € kuus ja säästud puuduvad, lisaks kuulub kannatanute kasuks väljamõistmisele märkimisväärne summa, jätta narkootilise aine ekspertiisi kulu ning kaitsjatasust 216 € riigi kanda, samuti jätta riigi kanda pool sundrahast. Kaitsjatasust 43,20 € jätta riigi kanda põhjusel, et uue kokkuleppe sõlmimise vajadus polnud tingitud süüdistatavast. Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi (21E-PL0003, tl 67) kulu 430 € jätta riigi kanda, sest ekspertiisiks esitatud granaat osutus käsigranaadi metallkorpuseks, mis pole lõhkeseadeldis ega selle plahvatusvõimeline osa. Kriminaalmenetluses tehti ka tulirelvaekspertiis ja veel üks narkootilise aine ekspertiis (21EAN0099), kuid vastav materjal on eraldatud väärteomenetluste alustamise otsustamiseks. Osutatud tulirelvaekspertiisi ja narkootilise aine ekspertiisi kulu on jäetud otsustamiseks vastavates väärteomenetluste lahendites (tl 2, 236–237). KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul igakuiste osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Mihhail Ištšenko aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude vähendamist ja tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. 5 Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Mihhail Ištšenko süüdi tunnistada

188 lg 1, § 189 lg 1, § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatav Mihhail Ištšenko võttis kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid õigeks. Kohus rahuldab seega TsMS § 440 lg 1, VÕS 127 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanute esitatud tsiviilhagid täielikult. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Mihhail Ištšenko menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulud kokku 598 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses 302,40 eurot ja lisaks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1087,50 eurot (alates

1. jaanuarist
2. a on kuupalga alammäär 725 eurot). Kokku on menetluskulude summa 1987,90 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus on seisukohal, et menetluskulude korraga tasumine käib Mihhail Ištšenkole, arvestades tema sissetulekuid ja väljaminekuid, ilmselgelt üle jõu. Seega, võttes arvesse Mihhail Ištšenko varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ekspertiisikulu kokku 598 eurot, sundrahast 543,75 eurot ja kaitsjatasust 216 eurot. Samuti nõustub kohus prokuröriga, et kuivõrd uue kokkuleppe sõlmimine ei tulenenud süüdistatavast, on põhjendatud jätta kaitsjatasust 43,20 eurot riigi kanda. Ühtlasi peab kohus põhjendatuks anda Mihhail Ištšenkole tema kanda jäävate menetluskulude kokku 586,95 eurot tasumiseks pikema tähtaja andmist. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Mihhail Ištšenkolt sundraha 543,75 eurot ja kaitsjatasu 43,20 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 586,95 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 6