Obsah (6)

§ 424§ 74§ 121§ 65§ 64§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 18. oktoober 2023. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-23-5732 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär M

) § 121 lg 2 p 3 kokkuleppemenetluses Prokurör Toomas Koitmäe Süüdistatav Sigret Siimann, ik. 48007286529; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; e-post: XXX; tel. XXX; XXX, XXX. Kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 23.09.2022. a otsusega nr 1-22-5495

§ 424

lg 2 järgi 8-kuulise vangistusega, millest kuulus kohesele kandmisele

§ 74

lg-te 1, 2 ja

§ 424lg 4 p 1 alusel 1 kuu vangistust.

Ülejäänud 7 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata

§ 74lg-te 1, 3 alusel 2-aastase katseajaga. RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Sigret Siimann

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja

§ 64lg 1 alusel, suurendades Tartu Maakohtu 23.09.2022.

a otsusega nr 1-22-5495 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 7 kuu pikkust vangistust osaliselt käesoleva otsusega mõistetud karistusega ning mõista Sigret Siimannile liitkaristuseks otsuste kogumis 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 3 ja

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et 10 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Sigret Siimann ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi:  elab kohtu määratud alalises elukohas XXX;  ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel on Sigret Siimann kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama ega omama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on Sigret Siimann kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Katseaja algust lugeda Tartu Maakohtu 23.09.

1. a otsuse nr 1-22-5495 kuulutamisest, s.o alates 23.09.
2. a.
3. TsMS § 440 lg 1, VÕS § 127 lg 1, 128, 136, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel rahuldada kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi täielikult ja välja mõista Sigret Siimannilt 200 eurot K. M. (XXX SEB Pank AS) kasuks.
4. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Sigret Siimannilt menetluskuluna riigituludesse kaitsjatasu 108 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Sigret Siimannil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 108 eurot ositi 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt 9 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99923700032055 ning selgituse “Sigret Siimann, otsus nr 1-23-5732, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta CD plaat häirekeskuse kõnega kriminaalasja juurde. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes 2 kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Sigret Siimanni süüdistatakse selles, et tema 06.09.2022 kella 18:00 paiku aadressil Soola tn 4a, Tartu linn asuvas Tartu bussijaamas Caffeine juures võttis K. M. (M.) juustest tugevalt kinni ja tõmbas K. järsult juustest kinni hoides bussi põrandale. Sellise tegevusega tekitas Sigret Siimann K. M. (M.) füüsilist valu. Seejärel sekkus sündmusesse bussijaama turvatöötaja, mille järel suunati Sigret Siimann ja K. M. Tartu bussijaamast välja. Samuti 06.09.2022 enne kella 20:10 paiku aadressil Soola tn 4a, Tartu linn asuvas Tartu bussijaama ooteplatvormi nr 4 läheduses võttis K. M. juustest kinni ning tõmbas K. M. pikali maapinnale. Selliste tegevustega tekitas Sigret Siimann K. M. füüsilist valu ja kehavigastuse – konkussioon ilma lahtise koljusisese haavata. Füüsilise kontakti käigus läksid katki K. M. (M.) kuuluvad prillid väärtusega 200 eurot. Sellega pani Sigret Siimann toime

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, ehk tervist kahjustava ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Kokkuleppe sisu

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest palub prokurör kohtul Sigret Siimannile karistuseks mõista 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 ja ja § 64 lg 1 alusel liita nimetatud karistus 23.09.2022 Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 7 kuu vangistusega, mõistes Sigret Siimannile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 10 kuu pikkune vangistus.

§ 65

lg 3 ja

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud liitkaristus 10 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Sigret Siimann ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 21 alusel kohustada Sigret Siimanni käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama ega omama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Sigret Siimanni käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Katseaja alguseks lugeda 23.09.2022. K. M. on esitanud tsiviilhagi talle tekitatud varalise kahju eest summas 200 eurot. Sigret Siimann võtab tsiviilhagi õigeks. 3 Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1195,5 eurot: sundraha 1087,5 eurot, mis jätta riigi kanda, sest süüdistatavalt on sundraha juba

§ 65lg 1 järgi liidetava otsusega välja mõistetud, ja õigusabikulud 108 eurot.

Mõista Sigret Siimannilt välja kriminaalmenetluse kulud summas 108 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit, määrata kriminaalmenetluse kulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Sigret Siimann aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Sigret Siimanni süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Süüdistatav Sigret Siimann võttis kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks. Kohus rahuldab seega TsMS § 440 lg 1, VÕS 127 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 2 alusel kannatanu tsiviilhagi täielikult. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Sigret Siimanni menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 108 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1087,50 eurot (alates

1. jaanuarist
2. a on kuupalga alammäär 725 eurot). Tuginevalt Riigikohtu 02.05.
3. a otsuses nr 3-1-1-24-11 märgitule nõustub kohus prokuröriga, et käesolevas asjas on põhjendatud Sigret Siimannilt menetluskuluna sundraha mitte välja mõista, kuivõrd temalt on Tartu Maakohtu 23.09.
4. a otsusega nr 1-22-5495 sundraha juba välja mõistetud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Sigret Siimann taotles menetluskulude ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. 4 Võttes arvesse Sigret Siimanni varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud anda Sigret Siimannile tema kanda jäävate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb Sigret Siimanilt välja mõista kaitsjatasu 108 eurot ja anda talle võimalus tasuda see ära ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5