§-le
lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 17.02.2021 määrusega kuulutati välja V. V. pankrot. Pankrotihalduriks määrati Eve Selberg. 19.09.2022 kohtumäärusega jaotusettepaneku. kinnitas kohus V. V. (pankrotis) pankrotimenetluses 23.01.2023 esitas pankrotihaldur Eve Selberg kohtule V. V. (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti välja kuulutamist. Pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotivarasse vara ei laekunud. Võlgnik on töötu. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõudeid ei esitatud. Jaotise alusel väljamakseid ei teostatud. Pandivara ei olnud. Samuti ei ole ka müümata ega teistelt isikutelt saadavat vara. Pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja esitada ei ole alust. 26.04.2023 määrusega tegi kohus ettepaneku V. V. (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 800 eurot hiljemalt 10.05.2023. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust
lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab 2 massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 26.04.2023 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 800 eurot tähtajaga 10.05.2023. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu
Tulenevalt eeltoodust kuulub V. V. (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses pankrotimenetluse raugemisega.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Eve Selbergi võlgniku V. V. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus V. V. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. V. V. (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
aasta
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos
Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. 3 Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 420 eurot, millele lisandub käibemaks summas 84 eurot, kokku 504 eurot. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Viidatud tasu suurusega on nõustunud ka võlgnik. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri töötasuks 420 eurot, millele lisandub käibemaks summas 84 eurot, kokku 504 eurot.
MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku V. V. (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel menetlusabi.
MS § 183 lg 2 järgi ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks. Pankrotihaldur on taotlenud riigi õigusabi summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 476,40 eurot. Menetlusabi korras tuleb pankrotihaldurile Eve Selbergile maksta riigi vahenditest välja pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 476,40 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Ülejäänud ulatuses, s.o 27,60 eurot (504 – 476,40) kuulub pankrotihalduri tasu väljamõistmisele võlgnikult. V. V. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada V. V. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Esitatud aruandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest leiab kohus, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (
Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu4 ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.
aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.