lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasja hagimenetluses hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 70 eurot hageja Existential Business OÜ arveldusarvele nr EE632200221031454271 (Swedbank AS).
) § 430 lg 1 kohaselt kompromissiga vastavalt kompromissis toodule. Pooled kinnitavad, et nad tegutsevad kompromissi sõlmimisel ja täitmisel heas usus, tuginedes eeldusele, et kõik teise poole poolt antud kinnitused vastavad tegelikkusele ning pooled täidavad nõuetekohaselt kõik endale kompromissiga võetud kohustused. Pooled on teadlikud seadusest tulenevatest nõuetest kohtuliku kompromissi sõlmimisele ja kohtuliku kompromissi tagajärgedest vastavalt
lg 1 p 4, § 430 ja § 432 ning sellest, et täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Pooled on teadlikud VÕS §§-de 578 ja 579 kompromisslepingu sätetest ja kompromisslepingu sõlmimise tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et kompromissi tekst on koostatud ühiste läbirääkimiste tulemusel ning kompromiss vastab poolte tegelikule tahtele. Pooled kinnitavad, et on kompromissiga tutvunud ning kõik kompromissi tingimused on üheselt arusaadavad ja mõistetavad.
4.
lg 4 alusel on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühe) tööpäevani alates määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest. 5. Hageja taotleb
lg 2 p 1 alusel hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust poole ehk 70 eurot tagastamist ning palub vastava summa kanda hageja Existential Business OÜ arveldusarvele nr EE632200221031454271 (Swedbank AS). 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
Kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada
Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele. 9. Kohus selgitab, et
kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. 10. Tuginedes
lg-le 4 on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 (ühele) tööpäevale. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamiseks on kooskõlas
11. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 12. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul jäävad kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud poolte endi kanda. 13.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.
lg 3 täpsustab, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. 14. Hageja palub
lg 2 punkti 1 alusel tagastada hagejale pool tsiviilasjas hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 70 eurot hageja Existential Business OÜ arveldusarvele nr EE632200221031454271 (Swedbank AS). Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas
lg 2 p-ga 1 tagastab kohus hagejale pool tsiviilasja hagimenetluses hagi esitamisel tasutud riigilõivust ehk 70 eurot, kuivõrd hageja on hagimenetluses hagi esitamisel tasunud hagilt riigilõivu kokku summas 140 eurot. 15. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-9419. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.