← Eesti

2-23-13424/9

Obsah (8)§ 428§ 430§ 173§ 168§ 150§ 132§ 445§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Harju Maakohus Andres Suik 13.10.2023, Tallinn 2-23-13424 X hagi Tervisekassa vastu sundtäitmise l

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetada tsiviilasja nr 2-23-13424 menetlus seoses kompromissi sõlmimisega ilma istungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o. 420 eurot hageja eest riigilõivu tasunud isiku arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX COOP pangas. Kohtu põhjendused 2 2-23-13424 3.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et käesolevas asjas kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ning menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 4. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas

§ 430

lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5. Kohus selgitab pooltele, et

§-s 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 6. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

§ 173

lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingus kokku nii, et tsiviilasja nr 2-23-13424 menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kajastab poolte kokkuleppe menetluskulude osas käesoleva kohtumääruse resolutsioonis. 7.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Kohtule nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 840 eurot ja esitanud taotluse riigilõivu tagastamiseks summas 420 eurot. Kohus selgitab, et

§ 132

lg 5 järgi mittevaraliseks loetakse hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Hagiavalduse järgi vaidlustas hageja sundtäitmist kogu kostja poolt täitmisavalduses märgitud 11 609,46 euro ulatuses. Kohus määras käesoleva tsiviilasja hinnaks 6000 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 595 eurot. Seoses kompromissi sõlmimisega tuleb hagejale tagastada riigilõiv summas 297,50 (595/2) eurot ning vastavalt hageja taotlusele kanda see riigilõivu tasunud isiku XXX OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXXXXX COOP pangas. Ülejäänud (enam tasutud) osas, s.o summas 245 eurot (840-595), on hagejal õigus esitada kohtule

§ 150lg 1 p 1 alusel avaldus riigilõivu tagastamiseks.

8. Kohus rahuldas 22.09.2023 määrusega käesolevas asjas hagi tagamise taotluse ning peatas Rakvere kohtutäituri Raigo Pärs poolt alustatud täitemenetluse täiteasjas nr 158/2023/599 kuni 3 2-23-13424 käesolevas tsiviilasjas nr 2-23-13424 tehtava menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

§ 445

lg 2 on sätestatud, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. See tingimus ei ole käesoleval juhul täidetud. Pooled on kokku leppinud, et kostja esitab peale täitemenetluse lõpetamisega seonduva tasu laekumist kostja arveldusarvele ja kostja teavitamist kohtutäiturile Raigo Pärs täitemenetluse nr 158/2023/599 lõpetamise avalduse. TMS § 48 lg 1 p 1 näeb ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Seega saabub käesolevas tsiviilasjas kompromissi jõustumisega ja selle vastavate tingimuste täitmisega olukord, kus kohtutäitur peab kostja avalduse alusel (kel on kohustus pärast hageja poolt tehtud maksete tegemist täitemenetluse lõpetamise avaldus esitada) täitemenetluse lõpetama ja selle jätkuv peatamine Harju Maakohtu 22.09.2023 määruse alusel pole enam vajalik. Neil kaalutlustel tühistab kohus käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu. 9.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 3 tööpäevani. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.