← Eesti

2-23-129763/5

Obsah (12)§ 442§ 637§ 187§ 405§ 444§ 173§ 163§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2023, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-129763 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi I.

§ 442lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

  1. Hageja esitas
  2. august 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 2623,50 eurot, intressid summas 360,58 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 337,10 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
  3. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohtu, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata jätmisele. 3.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 4. Hagi hind on 3356,18 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

§ 405lg-le 1.

5.

§ 405

lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Omaraha OÜ-ga 20.08.2022 laenulepingu nr S225563202, mille alusel sai kostja laenu summas 2660 (dtl 46-50). Laenu tegelik väljamakse oli 2513,20 eurot kuna enne väljamakset arvestati laenusummalt maha lepingutasu 53,20 eurot, tagatisfondi tasu 93,10 eurot ning ülekandetasu summas 0,50 eurot (dtl 42). Kostja on tagasimakseid teinud kokku summas 215,31 eurot (dtl 46). Krediidiandja saatis 25.03.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 51). Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu üles 10.04.2023 (dtl 52). Nõue on loovutatud hagejale 10.04.2023 (dtl 52).
  2. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  3. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). 2

(4)
  1. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Esitatud andmed ei ole piisavad järeldamaks, et kostjal on piisav maksevõime. Pangakonto väljavõtte küsimise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole.
  2. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 34% aastas (vt dtl 46). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
  3. Krediidiandja on võimaldanud kostjale krediiti kokku summas 2513,20 eurot, kohustusega tasuda igakuiselt põhiosast ja intressist koosnevaid makseid, kokku 60 osamakset. Kostja on kokku teinud tagasimakseid summas 215,31 (18,01 + 98,96 + 18,51 + 73,72 + 3,11 + 3) eurot (dtl 46). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 2297,89 (2513,20 – 215,31) eurot. Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.
  4. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist laenu tagastamisega viivitamise eest alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.
  5. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma rahalist kohustust rikkunud (VÕS § 113 lg 1). Kohus on seisukohal, et tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest on hagejal õigus kostjalt nõuda ainult seadusjärgset viivist.
  6. Viivist tuleb arvutada perioodi 11.04.2023 – 28.08.2023 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kokku summas 98,12 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 14.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 15. Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 71% ulatuses kostja ja 29% ulatuses hageja kanda. 16.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

  1. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust summas 420 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.
  2. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. 19. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 420 * 71% = 298,20 eurot. 3

(4)20.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (298,20 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 21.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.