← Eesti

2-23-131867/5

Obsah (10)§ 442§ 637§ 187§ 405§ 444§ 162§ 174§ 177§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2023, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-131867 Tsiviilasi OK Incure OÜ hagi I.

§ 442lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (

§ 637lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

  1. Hageja esitas
  2. septembril 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1 197,26 eurot, intressid 211,75 eurot, sissenõudekulud 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 214,67 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
  3. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud isiklikult KÄPO vahendusel 08.09.
  4. Kostja tähtaegselt kohtule oma vastust esitanud ei ole. 3.

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. 4. Hagi hind on 1658,68 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

§ 405lg-le 1.

5.

§ 405

lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

  1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 14.01.2020 IPF Digital AS-ga krediidikontolepingu nr 4690967, mille järgi on kostja kasutanud limiiti kuni 1000 euro. 06.01.2021 (lepingu nr 4966303) ja 18.07.2021 (lepingu nr 5129724) on pooled leppinud kokku krediidilimiidi suurendamistes tõstes selle 1200 euroni. Krediidiandja on teinud kostja arvelduskontole väljamakseid perioodil 14.01.2020 kuni 07.11.2022 kogu summas 3969,93 eurot. Hageja on kinnitanud, et tagasimakseid on kostja teinud kokku summas 4041,78 eurot (dtl 86-89). Krediidiandja saatis 20.03.2023 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 84). Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles IPF Digital AS lepingu üles 10.04.2023.a. IPF Digital AS loovutas nõude hagejale 10.04.2023 (dtl 84).
  2. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  3. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
  4. Kohus tegi hagejale 18.08.2023 puuduste kõrvaldamise määruse, kus muuhulgas selgitas kostjale ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamist. Hoolimata kohtu selgitustest ei esitanud hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta kohtule andmeid. Kohus selgitas puuduste kõrvaldamise määruses, et kuivõrd tõendamiskoormis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas lasub hagejal, eeldab kohus eelviidatud asjaolude kohta asjaolude ja tõendite esitamata jätmisel, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud. Sellega kaasneb seadusega ette nähtud õiguslike tagajärgede rakendamine. 2

(3)
  1. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud esialgse lepingu järgi pidanuks intress olema 45,96 % aastas, viimase lepingu järgi 44,52% aastas (vt dtl 28 ja 44). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403 4 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
  2. Hageja on võimaldanud kostjale krediiti kokku summas 3969,93 eurot, kohustusega tasuda iga kuu
  3. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid.
  4. Hageja on kinnitanud, et kostja on tagasimakseid sooritanud kokku 4041,78 eurot (dtl 86-89). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu saab kostja tasutud summat pidada laenu põhiosa tasumiseks. Järelikult oli kostja lepingu ülesütlemise ajaks tasunud rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma, ning kostja ei olnud ülesütlemisavalduse tegemise ajal oma kohustusi rikkunud. Lepingu ülesütlemise ajaks oli tagastatud kogu põhivõlgnevus. Krediidiandjal ei olnud õigust lepingut üles öelda.
  5. Kokkuvõtteks ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi ega ka viivist.
  6. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
  7. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda.

15.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

17. Kuna kostja sisuliselt menetluses ei osalenud ei ole kostjal ka kulusid mida hagejalt välja mõista, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 18.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.