K § 107 lg 2 punktilt 1 ümber KrK § 113 järgi. Süüdi tunnistada D.K. KrK § 113 järgi ja karistuseks KarS § 5 lg 1 alusel ning karistusseadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 3 alusel (kuna KrK § 113 sanktsioon on KarS § 121 sanktsioonist kergem) mõista 30 päeva aresti, mis KrK kehtivuse lõppemise järel jõustunud KarS § 45 lg 1 mõttes vastab 30 päevale vangistusele. KrK § 113 järgi tunnistada G.B süüdi vägivallategude isiku kallal toimepanemises selles, et tema 19.06.1999.a õhtul Tartumaal, Peipsiääre vallas, X alevikus, oma elumaja hoovis lõi omavahelise tüli käigus V.K. jalaga vastu pead ning seejärel, võtnud lähedalasuva kiige küljest lauajupi, lõi G.B võetud lauajupiga korduvalt V.K. vastu pead. Ülejäänud osas lugeda G.B süüdistus KrK § 107 lg 2 p 1 järgi selles märgitud ja kajastatud asjaolude osas tõendamatuks. G.B-le KarS § 25 lg 1,2 ja § 114 p 4 järgi esitatud süüdistusest lugeda kannatanu G.J. seonduvast süüdistusest tõendamatuks sõnad „ja kägistas“; ülejäänud osas on süüdistused KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 114 p 4 järgi tõendatud. Süüdi tunnistada D.K. KarS § 25 lg 1,2 ja KarS § 114 p 4 järgi ning karistuseks mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust. Süüdi tunnistada D.K. KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada D.K. KarS § 120 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista G.B-le liitkaristuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda G.B eelvangistuses 22.-24.12.2004 viibitud 3 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 7 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS 68 lg 1 alusel lugeda G.B eelvangistuses alates 10.novembrist 2005 viibitud aeg kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ning 7 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda 10.november 2005.a. G.B suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata.
lg 1 alusel välja mõista G.B-lt riigituludesse menetluskuludena: • 9000.- krooni sundraha (
lg 1 p 1), • 5727 krooni 72 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses (lk 119,129-130,137-138,143-144,150-151;
lg 1 p 4), • 27 848.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses (lk 302-304: 18 408.- krooni + 05.-06.02.2007.a kohtuistungil osutatud õigusabitasu 9440.- krooni,
lg 1 p 4), 3 • • 140 krooni 20 senti kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu (lk 173;
lg 1 p 5), 8625.- krooni ekspertiisikulu (lk 48,71,77;
Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „G.B, 1-06-5807, menetluskulud“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „G.B, 1-06-5807, menetluskulud“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo In Jure kasuks 9440.- krooni advokaat Aivar Kello süüdistatav G.B kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) § 8 lg 1 alusel on määratud kaitsja tasuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest 900.- krooni. Üldmenetluseks ettevalmistamise tasu on kaitsjale 24.10.2006.a määrusega välja mõistetud (lk 302-304). Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Kaitsja osales 05.-06.veebruaril 2007.a 16 pooltunni ulatuses. Korra § 2 lg 3 p 1 ja kaitsja kaitsjatasutaotluse alusel kuulub kohaldamisele erikoefitsient 4,0. Seega: 4,0 x (16 pooltundi x 125) = 4,0 x 2000 = 8000. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 8000-le kroonile käibemaks 18%, see on 8000 + 1440 = 9440. Kannatanu A.P. kohtueelsel uurimisel esitatud tsiviilhagi moraalse kahju nõudes (lk 174-176), mille kohta A.P. avaldas kohtulikul uurimisel, et ta ei teagi, kas ta soovib seda esitada (lk 265) ning ta ei ole võimeline riigilõivu tasuma (lk 265) ja tal ei ole esitada riiglõivu tasumisest vabastamiseks vajalikke dokumente (lk 265) ja ta ei soovigi seda hagi esitada (lk 265), jätta riigilõivu tasumata jätmise tõttu läbi vaatamata (
lg 1;
lõikes 3 sätestatu kohaselt on tsiviilhagi vaid varalise kahju nõudes kriminaalmenetluses riigilõivuvaba). Kannatanu A.P. il on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras (
Vene keelde tõlgitud kohtuotsuse koopia väljastada allkirja vastu teadmiseks kannatanutele – A.P. ile, G.J. ja J.G. . Asitõendid – sukkpüksid (lk 111-112), mis on kriminaalasja toimiku juures olevas suletud ümbrikus, klammerdatuna ümbrikus olevana toimiku tagakaane külge,
Asitõend – CD-l asuv videosalvestis (lk 62-65), mis asub kriminaaltoimiku juures, klammerdatuna suletud ja pitseeritud ümbikus olevana toimiku tagakaane külge,
Kohtuotsus tõlkida vene keelde ja väljastada vene keelde tõlgitud kohtuotsuse koopia allkirja vastu G.B-le . Allkirjaleht süüdistatava allkirjaga liita kriminaalasja toimikusse. EDASIKAEBAMISE KORD 4 Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 26.02.2007.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa
K § 107 lg 2 p 1 järgi (lk 205,183-184) süüdistatuna selles, et tema 19.06.1999.a õhtul Tartumaal, Peipsiääre vallas, X alevikus oma elumaja hoovis ähvardas V.K. ära tappa ning lõi omavahelise tüli käigus V.K. jalaga vastu pead ning seejärel võttis G.B lähedalasuva puukiige küljest lauajupi, mille küljes olid naelad ning lõi sellega korduvalt V.K. vastu pead. Seejärel G.B tõstis V.K. liikumatu keha käru peale ja viis Peipsi järve, kus lükkas V.K. vette. G.B poolt peksmise ja vette lükkamise tagajärjel saabus V.K. surm. Sellega pani D.K. toime KrK § 107 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on kehavigastuse tahtliku tekitamise, mis on eluohtlik, kui sellega ettevaatamatuse tõttu põhjustati kannatanu surm. Kohtulikul uurimisel leidis G.B süü tõendamist KrK § 113 järgi. KrK § 113 järgi on G.B süü tõendatud vägivallategude isiku kallal toimepanemises selles, et tema 19.06.1999.a õhtul Tartumaal, Peipsiääre vallas, X alevikus, oma elumaja hoovis lõi omavahelise tüli käigus V.K. jalaga vastu pead ning seejärel, võtnud lähedalasuva kiige küljest lauajupi, lõi G.B võetud lauajupiga korduvalt V.K. vastu pead. Ülejäänud osas on G.B süüdistus KrK § 107 lg 2 p 1 järgi selles märgitud ja kajastatud asjaolude osas tõendamata. Kohtulikul uurimisel G.B antud ütlustest nähtuvalt ei ole ta V.K. surma põhjustanud (lk 327 keskel). Küll tunnistas G.B ennast süüdi selles, et ta lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas V.K. omavahelise tüli käigus jalaga kubeme piirkonda ning võtnud lähedalasuva kiige küljest lauajupi, tahtis sellega lüüa V.K. it, kuid ei saanud teda kätte, V.K. jooksis järve suunas (lk 327-332). Süüdistatav G.B ütlustest nähtuvalt tema V.K. järve juurde ei järgnenud (lk 329). Samas kinnitas G.B prokurörile vastates, et uurijale rääkis ta tõtt, nii nagu mäletas (lk 330 enne keskpaika). Kohus avaldas prokuröri taotluse alusel vastuolude tõttu G.B ütlustest
lg 1 alusel ja ülejäänud kohtumenetluse poolte nõusolekul G.B ütlused lk 132 lõpus „Nad tulid tagasi hilja õhtul …“ kuni lk 133 esimese lõigu lõpuni „… panime uksed kinni.“ (lk 329 all-330). G.B, kinnitades kohtulikul uurimisel peale avaldamist prokurörile, et uurijale rääkis tõtt, 5 nii nagu mäletas, möönis G.B eeluurimisel avaldatu tõele vastavust selle kohta, et lõi V.K. it mitmeid kordi kiigelt võetud naelteta puuplaadiga ning ühtlasi seadis süüdistatav sellega kahtluse alla enda kohtulikul uurimisel antud ütluste tõele vastavuse selle kohta, et tal ei õnnestunud eest ära põgenenud V.K. it kiige küljest võetud lauajupiga lüüa. Tunnistaja V.P. ütlustest nähtuvalt lõi G.B alguses V.K. it jalaga silma pihta ja pärast hakkas G.B V.K. it nöörkiigelt võetud lauaga lööma; kiigelauaga lõi pikaliasendis olevat V.K. it vist 2-l korral (lk 294 all-295). Kannatanu A.P. ütlustest nähtuvalt lõi G.B V.K. it 1 korra (lk 257 allpool); lõi kiigelauaga (lk 259 ülal), kuid kuhu G.B V.K. it lõi, ei näinud, kuna jooksis minema (lk 259 keskel, 260 all). Surmaaktist nähtuvalt leiti V.K. Peipsi järvest surnuna 21.06.2006.a (lk 38). Surmaaktist nähtuvalt ei ole laiba roiskumise tõttu surma põhjus kindlakstehtav (lk 38). Surmaakti on surma põhjuse kohale sulgudesse märgitud: „teadmata põhjus“ (lk 38). Tunnistajate A.P. (lk 297-300), V.P. (lk 294-297), G.K. (lk 279-280), F.J. (lk 281-282) ja kannatanu A.P. (lk 256-267) ning ka G.B (lk 327-332) ütlustest nähtub kogumis, et V.K. nähti viimati elusana 19.06.1999.a õhtul. Laiba lahangu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuva eksperdiarvamuse kohaselt ei ole V.K. surma põhjus laiba roiskumise tõttu kohtuarstlike meetoditega kindlakstehtav; põrutushaavad ja nahaalused verevalumid näonahal ning verevalumid kõõlustanul on saadud tömbi vägivalla toimel – võimalik, et löökidest kõva tömbi esemega ja/või kukkumisel vastu kõva tömpi eset; võitlusele ja enesekaitsele tüüpilisi vigastusi V.K. laibal lahangu käigus ei sedasatatud; V.K. surma aeg ei ole laiba roiskumise tõttu kohtuarstlike meetoditega kindlakstehtav; surm võis saabuda orienteeruvalt mitte vähem kui 2-3 päeva enne laiba kohtuarstlikku lahangut (lahang toimus 22.06.1999 – lk 40), kohtukeemilisel uuringul leiti V.K. laiba veres 2,33 promilli etüülalkoholi, mis elavisikul vastab tavaliselt keskmisele alkoholijoobele (lk 40-43). Surnu täiendkohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtuva eksperdiarvamuse kohaselt võivad V.K. surnukehal kohtuarstliku lahangu käigus tuvastatud vigastused olla saadud tunnistajate kirjeldatud viisil – korduvatest löökidest kõva tömbi esemega – lauatükiga; surnukeha roiskumise tõttu ei ole võimalik kohtuarstlike meetoditega kindlaks teha, kas V.K. oli enne vette sattumist elus või mitte (lk 46-47). Eelkäsitletud süüdistatav G.B ütlustega selle kohta, et ta lõi jalaga V.K. ning tunnistaja V.P. ütlustega selle kohta, et G.B lõi alguses V.K. it jalaga silma pihta ja pärast hakkas G.B V.K. it nöörkiigelt võetud lauaga lööma ja lõi kiigelauaga pikaliasendis olevat V.K. it vist 2-l korral ja kannatanu A.P. ütlustega selle kohta, et G.B lõi V.K. it 1 korra kiigelauaga, kuid kuhu G.B V.K. it lõi, ei näinud, kuna jooksis minema, ja eksperiarvamusest nähtuvaga selle kohta, et põrutushaavad ja nahaalused verevalumid näonahal ning verevalumid kõõlustanul on saadud tömbi vägivalla toimel – võimalik, et korduvatest löökidest kõva tömbi esemega – lauatükiga, on kogumis tõendatud, et G.B lõi V.K. jalaga vastu pead ning seejärel kiige küljest võetud lauajupiga korduvalt V.K. vastu pead. Kuna laiba lahangu kohtuarstliku ekspertiisi aktis ja surnu täiendkohtuarstliku ekspertiisi aktis kajastatud eksperdiarvamuse kohaselt esinesid V.K. surnukehal tömbi vägivalla toimel saadud vigastused ainult pea piirkonnas (põrutushaavad ja nahaalused verevalumid näonahal ning verevalumid kõõlustanul) , siis on usutavad V.P. ütlused selle kohta, et G.B lõi V.K. it jalaga vastu pead silma piirkonda. 6 Surnukehal tuvastatud vigastuste asukoha järgi ning eksperdiarvamusest nähtuvaga selle kohta, et vigastused võivad olla saadud korduvatest löökidest kõva tömbi esemega (lauatükiga), on tõendatud, et kiigelauaga lõi G.B V.K. it korduvalt pea piirkonda. Jalaga vastu pead löömine ja lauajupiga korduv vastu pead löömine, millega põhjustati kannatanul põrutushaavad ja nahaalused verevalumid näonahal ning verevalumid kõõlustanul, on tahtliku löömisena käsitletavad KrK § 113 mõttes vägivallategudena isiku kallal. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, mis kinnitaksid süüdistuses märgitud väidet selle kohta, et G.B tekitas V.K. eluohtlikud kehavigastused. Eksperdiarvamusest (lk 43,47) ei nähtu, et V.K. surnukehal tuvastatud kehavigastused - põrutushaavad ja nahaalused verevalumid näonahal ning verevalumid kõõlustanul – oleksid olnud eluohlikud. Eksperdiarvamusest (lk 43,47) nähuvalt ei ole V.K. surma põhjus laiba roiskumise tõttu kohtuarstlike meetoditega kindlakstehtav. G.B ütlustest nähtuvalt läks V.K. , pärast seda, kui ta oli V.K. it löönud, ise tema elukohast ära järve suunas (lk 328 ülal, 329 pärast keskpaika). G.B ütlustest nähtuvalt tema V.K. järve juurde ei järgnenud (lk 329 pärast keskpaika). Kohtul puudub alus kahelda eelnimetatud G.B ütluste tõele vastavuses, kuna usaldusväärsed tõendid selle kohta, mis G.B eelmärgitud ütlused kummutaksid, kriminaalasjas puuduvad. Kannatanu A.P. ütlustest nähtuvalt sai tema näha ainult ühte korda, kui G.B lõi tema isa V.K. it, kuna jooksis kohe pärast seda minema (lk 258 all-259). A.P. ütlustest nähtuvalt ei näinud ta isegi seda, kuhu kohta G.B V.K. lõi, kuna jooksis minema (lk 258 all – 259). A.P. ütlustest nähtuvalt jooksis temale järele ka tema õde (poolõde on V.P.; lk 259 keskel). Tunnistaja V.P. (A.P. poolõe) ütlustest nähtuvalt jooksid nad A.P. iga minema ning hiljem taha vaadates nägi kuidas G.B lõi pikaliasendis olevat V.K. it kaevu juures lauaga (lk 295 enne keskpaika). Nii A.P. kui ka V.P. ütlustest nähtuvalt ei näinud nad peale seda kui G.B oli nende isa, V.K. it löönud ja nad sealt minema jooksid, oma isa V.K. it ning lahkusid koos X le J.K. poole (lk 259 all; 295 pärast keskpaika). Tunnistaja A.P. ütlustest nähtuvalt tema 19.06.1999.a sündmusi ei näinud, kuna magas sellel ajal (lk 297). Tunnistaja G.K. ütlustest nähtuvalt toimus tol päeval tavaline pummeldamine, löömist ei näinud, kuna läks magama; järgmisel päeval V.K. it ei näinud (lk 297 keskpaigast). Tunnistaja F.J. ütlustest nähtuvalt ta juba magas pööningul, teisel korrusel akna juures, kui kuulis mingit madinat, nagu oleks kedagi lauaga löödud ja V.P. ja A.P. karjusid, et isa tapeti; aknast välja vaadates nägi D.Kõzõrevi aias õunapuu all heledas särgis meesterahvast, kelle kohta arvas, et see on G.B; A.P. ja V.P. jooksid karjudes tema majast teisele poole ja kuna saun jäi ette, siis ei olnud enam midagi näha (lk 281). Tunnistaja F.J. ütlustest nähtuvalt oli juba hämar ja 100 m kauguselt ei olnud kõike hästi näha (lk 281). Tunnistaja F.J. ütlustest nähtuvalt tema V.K. it siis ei näinud (lk 281-282). Eelmärgitud asjaoludel kogumis (pärast seda kui G.B lõi V.K. jalaga pähe ja korduvalt lauajupiga pähe, lahkub V.K. omal jalal G.B elukohast järve suunas, G.B temale ei järgne, eksperdiarvamusest nähtuvalt pole V.K. surma põhjus kohtuarstlike meetoditega kindlakstehtav ja pole teada, kas V.K. oli enne vette sattumist elus või mitte) puudub kohtul alus hinnata V.K. G.B poolt löömisega tekitatud vigastusi (põrutushaavad ja nahaalused verevalumid näonahal ning verevalumid kõõlustanul) eluohtlikeks. Nimetatud asjaoludel on G.B käitumine – jalaga V.K. pähe löömine ja lauajupiga V.K. korduvalt pähe löömine kvalifitseeritav KrK § 113 järgi vägivallategudena isiku kallal. 7 V.K. jalaga löömise pähe ja korduvalt lauajupiga pähe löömise pani G.B toime tahtlikult – otsese tahtlusega. Süüdistuses märgitud asjaolud selle kohta, et G.B pani V.K. jalaga vastu pead löömise ja korduva laujajupiga vastu pead löömise toime 19.06.1999.a õhtul enda elumaja hoovis X alevikus, Peipsiääre vallas, Tartumaal, on kogumis tõendatud kannatanu A.P. ütlustega (lk 256-267), tunnistajate V.P. (lk 294-297) ja A.P. (lk 297-300) ning G.B enda ütlustega (lk 327-332) ja sündmuskoha vaatlusprotokollist (lk 1-2) nähtuvaga. Nimetatud isikulistest tõendiallikatest nähtuvaga selle kohta, et süüdistuses kirjeldatud V.K. löömine toimus 19.06.1999.a õhtul, on kooskõlas ka surmaaktist (lk 38) ja eksperdiarvamusest kogumis nähtuv selle kohta, et V.K. surm võis saabuda orienteeruvalt mitte vähem kui 2-3 ööpäeva enne 22.06.1999.a teostatud laiba kohtuarstlikku lahangut (lk 40-43). Kriminaalasjas puuduvad G.B käitumise õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Nii tunnistaja V.P. kui ka kannatanu A.P. ütlustest ja G.B enda ütlustest nähtuvalt tekkis enne seda kui G.B hakkas V.K. it lööma, alkoholijoobes G.B ja alkoholijoobes V.K. vahel tüli, kuid V.K. G.B suhtes füüsilist jõudu ja füüsilist vägivalda ei kasutanud ning jooksis ja põgenes hoopiski G.B eest ära ning G.B-st kaugemale. Süüdistatav G.B ütlustest nähtuvalt oli tüli põhjuseks see, et tema rahakott ja poest ostetud toiduained, sealhulgas suhkur, olid kadunud (lk 327). G.B ütlustest nähtuvalt hakkas ta asjade kadumise avastamise järel V.K. it taga ajama ja lõi teda jalaga (lk 327-332). Süüdistatav G.B väidetav talle kuuluvate esemete kadumine ei ole tema käitumise õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Kannatanu A.P. (lk 259 ülalpool) ning tunnistajate V.P. (lk 295 ülalpool) ja A.P. (lk 298 keskel – suured naelad, sajased või midagi) ütlused selle kohta, et kiigelt võetud lauajupil olid naelad sees, hindab kohus ebausutavateks, kuna nende ütlused lauajupil naelte olemasolu kohta ei ole kooskõlas eksperdiarvamusest (lk 43,47) nähtuvate ja ka toimikus leheküljel 36 asuval 2-l fotol kajastatud V.K. surnukehalt nähtuvate V.K. il tuvastatud vigastuste iseloomu ja tekitamise laadiga. Nimetatud fotodelt ja eksperdiarvamusest nähtuvalt ei esinenud V.K. surnukehal vigastusi, mis annaksid alust järeldada, et need oleksid tekitatud naeltega või löömisest lauajupist väljaulatuvate naeltega. Ka G.B ütlustest nähtuvalt ei olnud kiigelt võetud lauajupil naelu sees (lk 332 ülal). Asjaolule, et kiigel olnud lauajupil ei olnud naelu sees, osundavad ka Alina ja V.P. ning ka G.B ütlused selle kohta, et tegemist oli nöörkiigega, mis oli mõeldud lapsele kiikumiseks. Kohtu jaoks ei ole usutav, et lapse jaoks pannakse nöörile või nööridele kiikumiseks lapse jaoks ülimalt ohtlik nöörilt või nööridelt ära käiv ja äravõetav (A.P. ütlustest nähtuvalt - suurte) naeltega laud. Kuna A.P. esitas eeluurimisel hagi moraalse kahju hüvitamise nõudes, siis võivad A.P. ja V.P. ning A.P. ütlused selle kohta, et lauajupil olid naelad sees, olla antud kättemaksusoovist ning ka selleks, et tagada võimalik hilisem moraalse kahju nõude rahuldamine ja hüvitamine tsiviilkohtumenetluse korras. Süüdistuses märgitu selle kohta, et peale V.K. löömist tõstis G.B V.K. liikumatu keha käru peale ja viis Peipsi järve, kus lükkas V.K. vette, ning et G.B poolt peksmise ja vette lükkamise tagajärjel saabus V.K. surm, on 8 tõendamata. Nimetatud asjaolude tõendamiseks puuduvad kriminaalasjas veenvad ja usaldusväärsed ning lubatavad tõendid.
lõikes 5 sätestatu kohaselt on tunnistaja ütlused tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, tõendid üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata.
lg 5 alusel ei ole käesolevas kriminaalasjas lubatavateks tõenditeks tunnistajate V.P. (lk 296-297) ja A.P. (lk 299) ütlused osas, millises nad väidavad olevat kuulnud G.B-lt endalt V.K. surmaga seonduvaid asjaolusid, kuna G.B on vahetu tõendiallikana (peale kannatanute ja tunnistajate ülekuulamist) kohtule ütlusi andnud ja on nimetatud tunnistajate ütluste tõele vastavust eitanud ning nende tunnistajate ütlused kahtluse alla seadnud. G.B ütlustest nähtuvalt võidakse tema peale valetada selleks, et temalt raha saada (lk 331 keskel). Arvestades asjaolu, et A.P. esitas eeluurimisel moraalse kahju nõude, ei saa välistada G.B märgitud tunnistajate (A.P. ja V.P. , kui kannatanu A.P. lähedaste) valetamise motiivi tõele vastavust.
lg 5 alusel ei ole käesolevas kriminaalasjas lubatavateks tõenditeks ka tunnistaja A.P. (lk 298-299) ütlused osas, millises ta väidab olevat kuulnud A.P. ilt ja V.P. lt V.K. surmaga seonduvaid asjaolusid, kuna V.P. ja A.P. on vahetute tõendiallikatena kriminaalasjas üle kuulatud. Asjaolud, et G.B osales koos politseiametnikega V.K. surnukeha Peipsi järvest otsimisel (tõendatud tunnistajate Sergei Petrovi (lk 282-284), Andrus Salu (lk 291-293), Peeter Somelari (lk 288-291) ütlustega) ning oli lõpuks see isik, kes V.K. surnukeha ka leidis (tõendatud tunnistajate Sergei Petrovi (lk 282-284), Andrus Salu (lk 291-293), Peeter Somelari (lk 288-291) ütlustega) , ei anna piisavat alust lugeda süüdistusest tõendatuks alljärgnevat osa (allakriipsutatud): „Seejärel G.B tõstis V.K. liikumatu keha käru peale ja viis Peipsi järve, kus lükkas V.K. vette. G.B poolt peksmise ja vette lükkamise tagajärjel saabus V.K. surm.“
lg 5 alusel ei ole käesolevas kriminaalasjas lubatavateks tõenditeks tunnistaja Sergei Petrovi (lk 282-284) ütlused osas, millises ta väidab olevat V.K. otsimisel kuulnud G.B poolt tapmise omaksvõtmist, kuna G.B on vahetu tõendiallikana kriminaalasjas üle kuulatud. Oma ütlustes ei ole G.B ennast V.K. tapmises süüdi tunnistanud. G.B ütlustest nähtuvalt ei öelnud ta V.K. veest leidmise päeval kellelegi, et oleks V.K. tapnud (lk 330 all). Kohtu jaoks on usutavad politseiametnikust tunnistaja Aigars Ritenieksi ütlused selle kohta, et sellel asjal oleks ka kriminaalasi taga olnud, kui keegi oleks surma põhjustamist tunnistanud (lk 324 allpool). Seoses tunnistaja Andrus Salu ütlustest (lk 291-293) nähtuvaga selle kohta, et ta nägi Peipsi järves võsaaluses vees ühes suunas kaldu olevaid taimelehti ning mööda neid libisemisjälgi minnes sattus sügavasse auku, vesi läks kummikutesse, läks veest välja ja selle augu lähedalt poole meetri kauguselt leidis süüdistatav laiba (lk 291), peab kohus vajalikuks märkida, et ka need tunnistaja ütlused ei ole piisavad selleks, et lugeda süüdistusest tõendatuks alljärgnevat osa (allakriipsutatud): „Seejärel G.B tõstis V.K. liikumatu keha käru peale ja viis Peipsi järve, kus lükkas V.K. vette. G.B poolt peksmise ja vette lükkamise tagajärjel saabus V.K. surm.“ Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, mis annaksid aluse hinnata tõele mittevastavaks ja teiste tõenditega kummutatavaks G.B ütlustest nähtuvad võimalused selle kohta, et V.K. võis ise pärast G.B elukohast ärajooksmist järve ära uppuda, V.K. on epilepsiahaige (lk 327), ja et V.K. võis minna järve selleks, et G.B paadist võrgud võtta, võrkudest kala välja võtta ja maha 9 müüa, kuna see ei olnud esimest korda nii (lk 330 allpool), ning et veetaimedest ühes suunas kaldu olnud jäljed võivad olla tekitatud paadi kalda lähedale vedamisest, kuna kala püüab paadiga aprillist saadik (lk 330). G.B-le KrK § 107 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistusest on tõendamata ka väljend: „ähvardas V.K. ära tappa“, kuna nimetatud süüdistuse väidet kinnitavaid ja kriminaalasjas lubatavaid tõendeid kriminaalasjas ei ole. Kannatanu A.P. ning tunnistajate V.P. ja A.P. ning G.K. ja F.J. kohtulikul uurimisel antud ütlustest (osas, millises need on lubatavad tõendid ka
G.B süü selles, et tema 02.12.2004.a kella 00.30 paiku Tartumaal, Peipsiääre vallas, X alevikus oja ääres tahtliku tapmise eesmärgil peksis jalgadega G.J. t ning surus teda vee alla, kuni tema arvates saabus G.J. surm, ning et tapmine jäi lõpule viimata, kuna G.J. teeskles surnut ja viis G.B eksiteele saabunud tagajärje osas, on tõendatud kogumis kannatanu G.J. ütlustest (lk 267270,272-273), tema ütluste olustikuga seostamise protokollist (lk 62-65) ning selle juurde kuuluvalt CD plaadilt nähtuvalt videosalvestiselt (lk 62,272), oja ja silda kajastavatelt fotodelt (lk 57) ja kannatanu A.P. (lk 265-267) ning tunnistajate V.K. (lk 274-279) ja S.K. (lk 284-285) ütlustest ning eksperdiarvamusest (lk 74-75) ja selle juurde kuuluvalt arstitõendilt (lk 76) ning osaliselt ka süüdistatav G.B enda ütlustest (lk 332-335) sellekohaselt nähtuvaga. G.J. , A.P. i, V.K. ja S.K. ning G.B ütlustest nähtuvalt olid nad 01.12.2004.a õhtul V.K. elukohas, kus tarbisid alkoholi ja mängisid kaarte. G.J. ütlustest nähtuvalt nägi ta, et G.B tegi kaardimängus sohki ja ta ütles selle avalikult välja, tekkis vaidlus. G.J. ütlustest nähtuvalt ütles ta, et läheb ära koju ja läkski, kuid ei jõudnud veel X külani, kui oja juures lõi D.K. ta jalust maha ning hakkas teda jalgadega peksma ning surus teda vee alla (lk 268 keskel). G.J. ütlustest nähtuvalt ei suutnud ta vees olles välja rabeleda ja teeskles siis surnut, misjärel G.B lükkas ta tee all olnud truubi sisse (lk 268 keskel) ja ütles, et sellega on asja ära klaarinud, läheb nüüd teisega asju klaarima (lk 268 keskel). G.J. ütlustest nähtuvalt ronis ta seejärel truubi teisest otsast välja ja läks ära (lk 268 pärast keskpaika). G.J. ütlustest nähtuvalt on ta kindel selles, et temale tungis kallale G.B, kuna ei aja tema häält kellegagi segi ning nägi tema nägu ja kingi (lk 268 allpool). G.J. ütlustest nähtuvalt lõi G.B teda tee peal, pärast haaras ja viskas vette ja hakkas vee alla suruma (lk 269 üleval). G.J. ütlustega on kooskõlas ka tema ütluste olustikuga seostamise protokollist ning selle juurde kuuluvalt CD-plaadi videosalvestiselt nähtuvad asjaolud. Tunnistaja S.K. ütlustest nähtuvalt ütles G.J. V.K. poolt lahkudes, et tema läheb ära koju (lk 284). Ka tunnistaja V.K. ütlustest nähtuvalt lahkus tema poolt seltskonnast esimesena G.J. ja tema järel D.K. (lk 275 keskel). V.K. ütlustest nähtuvalt nägi ta G.B järelt ust sulgema minnes, et G.B läks oma maja asukohast vastaspoolses suunas – samas suunas, millises pidi G.J. koju minema (lk 275 all). Kannatanu A.P. ütlustest nähtuvalt tekkis kaardimängu käigus tüli ja vaidlus, G.J. läks koju ja G.B läks pudeli järele (lk 261). Ootasid V.K. G.B, kuid G.B ei tulnud, mistõttu läksid talle vastu; G.B oli ära 20 minutit või natuke rohkem; G.B oli tagasi tulles kaasas viin, läksid kolmekesi tagasi V.K. poole (lk 261 all-262). A.P. ütlustest nähtuvalt nägi ta järgmisel päeval G.J. t, kellel oli nägu katki löödud (lk 263 keskel). G.J. ütles, et seda tegi G.B siis, kui ta (G.J. ) läks koju (lk 263 keskel). 10 Ka G.B ütlustest nähtuvalt läks G.J. V.K. poolt ära koju (lk 333). G.B ütlustest nähtuvalt pidi ta ise minema alkoholi järele ja sai G.J. kokku oja juures X küla sillal (lk 333). G.B ütlustest nähtuvalt lõi ta sillal olles G.J. ühel korral rusikaga lõuga ja G.J. lendas sillalt ojasse (lk 333,335 ülal). Perearst Galina Šeremeta väljastatud tõendist nähtuvalt oli G.J. t tema enda sõnul tahtnud 02.12.2004.a üks mees uputada ja lõi teda (patsient G.J.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.