Obsah (6)

§ 339§ 60§ 63§ 61§ 312§ 337

1-08-14625 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht 10. september 2009.a.,Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Meelika Aava, Ivi Kesküla Sekretär Tatjana De

§ 339

lg 1 p 7 kohaselt põhjenduste puudumine kohtuotsuses on aga kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Neil asjaoludel palub kaitsja S.Taljaronoki käitumine I. V. surma põhjustamisel kvalifitseerida KarS § 117 lg 1 (surma põhjustamine ettevaatamatusest) järgi. Inkrimineeritud röövimises palub kaitsja mõista S.Taljaronok õigeks: kannatanu L. K. isikukirjeldus teda röövinud isiku kohta- 25 aastane isik eesti keeles kõnelnud mees- välistab võimaluse, et tema on kurjategija (süüdistatav eesti keelt ei valda ja on 40-aastane). Lisaks sellele kinnitas kannatanu järgneval päeval toimunud ülekuulamisel, et ta oli purjus ning sündmuste üksikasju ei mäleta. Kriminaalasjast ei nähtu, millega seoses sattusid toimikusse fotod näovigastustega kannatanust L. K.st. Tapetu I. V. ema oma kirjalikus pöördumises palub kohtuotsust mitte muuta. Ta teab S.H kui vabaduses amoraalselt elanud isikut, kes tegelikkuses ei hooli oma vanaemast, käitus üleolevalt ka kohtuistungil, kes kunagi midagi ei kahetse ja vaevalt et parandab ennast. 4 Ringkonnakohtu seisukoht 1. Kriminaalmenetluse seadustikus ja karistusseadustikus on muude põhimõtete kõrval kehtestatud järgmised nõuded: isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud (KarS § 32 lg 1), isiku süü saab tugineda seaduslikul teel kogutud tõenditel (

§ 60

lg 1, 2), tõenditeks kriminaalasjas on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi selgitus ekspertiisiaktile, asitõend, menetlustoimingu protokoll ja salvestis (

§ 63

lg 1), ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja neid tuleb hinnata kogumis (

§ 61

), tõendite vastuolu korral tuleb kohtuotsuses näidata need tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ja tuua põhjendus, miks ta neid usaldusväärseks ei pea (

§ 312p 2).

1. Apelleeritud kohtuotsuses on näidatud, millised tõendid on käesoleva kriminaalasja menetlemise käigus kogutud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud kõikide menetluses osalenud isikute ütluseid, andnud hinnangu erinevate ütluste usaldusväärsuse suhtes ja langetanud otsuse tõendite kogumi alusel- seega ülalnimetatud nõudeid järgides. Apellatsioonikohus ei pea vajalikuks käesolevas kohtuotsuses korrata süüdistatavate ja tunnistajate ütluseid üksikasjades ja nõustub tehtud järeldustega. Alljärgnev tuuakse vastusena kaebustele. 2.
2. Puudub alus seada kahtluse alla menetlusdokumente sündmuskoha ja laiba asendi fikseerimise kohta ja surnu ekspertiisiakti. Viimatinimetatud tõendi kohaselt põhjustas I. V. surma pea kinnine tömp trauma peapõrutuse, ämblikvõrkkesta rebendi, traumaatiliste ämblikvõrkkestaaluste verevalumite ning kõvakelmealuse verevalumiga ja nende vigastuste tüsistusena tekkinud peaajuturse. Need ja lisaks veel muud, surma mittepõhjustanud vigastused olid saadud elupuhuselt korduvatest löökidest rusikate ja mõne muu analoogse esemega pea ja kehatüve piirkonda. Pärast kõigi kehavigastuste tekitamist võis kannatanu lühemat või pikemat aega aktiivselt tegutseda. Pole mingit alust kahelda järelduses, et I. V. surm saabus nimelt arutuse all oleva peksmise tagajärjel. S.Taljaronoki väide, et lisaks ekspertarvamuses näidatule oli I. V. surma saabumise kaaspõhjuseks mingi muu trauma, on oletuslik. 2.
3. S.H ja S.Taljaronoki süüditunnistamine I. V. peksmises ei tugine üksnes süüdistatava R.Tsokalo, tunnistajate L. K. ja J. M. ning kannatanute ütlustel, nagu võiks järeldada apellatsioonidest. Peksmist ei eita ka süüdistatavad ise. S.H ja S.Taljaronoki väide nimetatud isikute omavahelisest kokkuleppimisest ütlustes pole millegagi tõendatud. 5 2.
4. Erinevate menetlusosaliste poolt antud ütlused I. V. peksmise asjaolude kohta pole ühesugused. Maakohtu otsuses on näidatud, et tunnistajate L. K., K. S., D. M., D. T. ja R. S. ütlused sündmustega seonduvas olulises teabes kattuvad piisavalt täpselt ja on süüdistuse kohtulikul uurimisel taastatud faktiliste asjaolude ahelas loogilises seoses, seetõttu ei tekkinud kohtul kahtlust nende ütluste tõepärasuses. Süüdistatavate ütlused seevastu on vastuolus teiste tõenditega, maakohtu hinnangu kohaselt ennastõigustavad ja kantud soovist vabaneda vastutusest toimepandud kuriteo eest. Seega maakohus tegi järelduse tõendite kogumi, mitte aga üksikute tõendite alusel. 2.
5. S.Taljaronok rõhutab apellatsioonis, et osa menetlusosalisi oli arutuselolevate sündmuste ajal alkoholijoobes, mistõttu tuleb nende ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Ringkonnakohtu arvates tuleb samal põhjusel samuti kriitiliselt suhtuda ka S.Taljaronoki ütlustesse. Pealegi on S.Taljaronok (samuti ka S.H) võrreldes tunnistajatega asjast otseselt huvitatud isik. Neil põhjustel tuleb tema ütlustesse suhtuda eriti suure tähelepanelikkusega.
6. Olemasolevate tõendite kohaselt lisaks S.H-le ja S.Taljaronokile panid vägivallategusid I. V. suhtes toime veel R.Tsokalo ja A. B.. Oluline on aga ekspertarvamus, et kannatanu surma esile kutsunud vigastused olid tekitatud mitte ühekordsest, vaid korduvatest löökidest pea ja kehatüve piirkonda. S.H ja S.Taljaronok peksid kannatanut rusikatega ja jalgadega valimatult, mistõttu järeldus S.H ja S.Taljaronoki süüst I. V. surma põhjustamises on kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Apelleeritud kohtuotsuse kohaselt R.Tsokalo ei löönud kannatanut pähe.
7. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks kaitsja adv. A.Nõmmiku käsitlus, et tapmise puhul tuleb tuvastada, et S.H tegutses vastavalt vastu võetud otsusele I. V. tappa. S.H-le ja S.Taljaronokile pole esitatud süüdistust ja nad pole tunnistatud süüdi kavatsuses I. V. tappa, selline süüvorm vastaks otsese tahtluse tunnustele. Kaevatud kohtuotsuses on tõenditele viidates otseselt näidatud, et S.H ja S.Taljaronok peksid vastupanu mitteosutavat I. V. intensiivselt rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse, mööndes selliselt mistahes tagajärje, sh kannatanu surma saabumist, kõnesoleval viisil pekstes nad suhtusid ükskõikselt võimalikku saabuvasse tagajärge. Siinjuures kohtul puudub põhjus kahelda S.H ja S.Taljaronoki vastavuses tavalise mõistliku inimese elukogemise tasemel aru saada, et jõhkrale ja valimatule elutähtsatesse kehapiirkondadesse peksmisele võib järgneda surmavate tervisekahjustuste põhjustamine. Seega nende ettekujutus toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning teo ja tagajärje põhjuslikust seosest vastab kaudse tahtluse tunnustele. Tegemist polnud ettevaatamatusega (kergemeelsus või hooletus) KarS § 18 tähenduses. 6
8. Tulenevalt saabunud tagajärjest on tegu õigesti kvalifitseeritud tapmisena KarS § 113 järgi. Ükskõik milline oli motiiv vägivalla kasutamiseks, ei saa seda õigustada. Süüdistatavad ei läinud I. V. midagi selgitama, vaid teda rünnati ajal, mil ta magas ega olnud joobe tõttu võimeline osutama peksjatele mingit vastupanu. Käitumise erilist äärmuslikkust näitab muu kasutatud vägivald.
9. L. K. röövimine S.Taljaronoki poolt on tõendatud kannatanu sellekohase korduva kinnitusega. Juba esimesel ülekuulamisel kannatanu nimetas röövija nimeks Sergei, keda ta tundis prügilas taara korjamisest pikemat aega, äratundmiseks esitatud fotode seast tundis kindlalt S.Taljaronoki foto. Sama kinnitas ta ka maakohtu istungil. Kohtu arvates puudub alus seada kahtluse alla nende ütluste usaldusväärsus.
10. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et ükski menetlusosaline ei taotlenud kohtus menetlust täiendada. Seetõttu on alusetu heita maakohtule ette kohtuliku uurimise äärmist ühekülgsust ja puudulikkust. Kohtuotsuse kohaselt olid vaatluse all kõik kriminaalasjas kogutud tõendid.
11. Süüdlastele on mõistetud seaduslik ja põhjendatud karistus. S.H apellatsioonis toodud enesehinnang (loomult hea, sõprussuhe tapetuga, hoolitsev lapselaps vanaemale) on vastuolus arutuseloleva kuriteo raskusega, käitumise äärmise mõnitava iseloomuga, tema suhtumisega toimepandusse ning saabunud tagajärge.
12. Nimetatud asjaoludel tuleb maakohtu otsus

§ 337lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

Jüri Paap Meelika Aava Ivi Kesküla 7