(alates 01.01.2015.a
lg 1); § 199 lg 2 p 5,7,9; § 424 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.U
(alates 01.01.2015.a
Süüdi tunnistada L.U
Süüdi tunnistada L.U
järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) kuud.
lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui L.U ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks
lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:
lg 2 p 2 alusel on L.U kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
lg 2 p 21 alusel määrata L.U-le lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. L.U allutada katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. L.U suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista L.U-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 645.00 eurot määratud kaitsjale makstud tasu – 260.00 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 75.42 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagi Kannatanu Viktor Sintsovi esitatud tsiviilhagi summas 460 (nelisada kuuskümmend) eurot nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista L.U-lt Viktor Sintsovi kasuks 460 eurot, mis tuleb kanda kannatanu 2 Sampo Panga arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX märkides selgitusena „L.U , 1-16-403, tsiviilhagi“. Asitõendid CD-plaat salvestisega (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde kohtuotsuse jõustumisel. Mobiiltelefon Sony Xperia V (IMEI-koodiga XXX), mis on kohtueelsel menetlusel tagastatud kannatanu XXX– jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel esemed tagasi saanud isikule, kui esemete seaduslikule omanikule. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU L.U süüdistatakse selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos tuvastamata isikuga 28.05.2014 ajavahemikul 08.00 – 15.00 varastas aadressil XXX, Tallinn asuvast korterite 25, 26 ja 27 vahelisest väliskoridorist XXXkuuluvad jalgrattad: 1) „Univega“, maksumusega 230 eurot; 2) „Merida“, maksumusega 220 eurot, ja luku maksumusega 10 eurot, kokku võõrast vara summas 460 eurot. Samuti tema, olles isik, kes on viimase kahe kuu jooksul toime pannud kaks vargust, s.o 28.05.2014, mille eest teda ei ole veel karistatud ja 31.05.2014, mille eest teda karistati 27.06.2014 Põhja prefektuuri otsusega
lg 1 järgi, uuesti 13.07.2014 kell 11.37, viibides kaupluses Järve Selver, aadressil Tallinn, Pärnu mnt 238, võõra vallasaja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist Selver AS’ile kuuluvat kaupa ja nimelt: kaks pudelit alkoholi Jim Beam maksumusega 21.90 eurot tükk, kogusummas 43.80 eurot ja pani need pluusi alla ning möödus kassadest, jättes tahtlikult tasumata võetud kauba eest. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjusel lõpule viimata, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Samuti tema, olles isik, kes on viimase kolme kuu jooksul toime pannud kolm vargust, s.o 28.05.2014, mille eest teda ei ole veel karistatud, 31.05.2014, mille eest teda karistati 27.06.2014 Põhja prefektuuri otsusega
lg 1 järgi ning 13.07.2014, mille eest teda ei ole veel karistatud, ajavahemikul 06.08.2014 – 20.09.2014, viibides Tallinnas Vabaduse väljakul küsis alaealise XXX käest viimase kasutuses oleva ja XXXkuuluva mobiiltelefoni Sony Xperia V IMEI-koodiga XXX helistamiseks. Olles saanud mobiiltelefoni enda kätte, läks L.U eemale ja seejärel lahkus sündmuskohalt, ning hiljem müüs antud mobiiltelefoni maha. 3 Seega L.U pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupi poolt, süstemaatiliselt, see on
Samuti tema, 18.10.2014 kella 22.30 paiku Tallinnas Angerja trammipeatusesse astus L.U endise klassivenna XXXjuurde ja hakkas norima ja sõimama XXXperekonda ning lõpuks lõi L.U ühe korra XXXrusikaga vastu vasakpoolset põske ja seejärel jalaga vastu vasakpoolset tuharat. Löökide tagajärjel tundis XXXfüüsilist valu. L.U ütles XXXveel, et kui viimane räägib juhtunust oma vanematele, siis hakkab L.U XXXiga kord peksma. Seega L.U pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o kuriteo, mis oli kvalifitseeritav
järgi ning mis vastab
§-le 121 lg 1 alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis. Samuti tema, isikuna kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, tahtlikult juhtis 04.08.2015 kella 23.10 ajal Saaremaal Kuressaare linnas Kaevu tn 3 maja juures mootorsõidukit Mercedes-Benz registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (L.U väljahingatavas õhus oli alkoholi 0,87 milligrammi ühe liitri kohta, mõõtetulemuse laiendmääramatus ± 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,78 mg/l). Sellise käitumisega rikkus L.U liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1/ liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 / / ning / nõudeid. Seega L.U pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör
(alates 01.01.2015.a
lg 1) järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 4 kuud;
lg 2 p 5,7,9 järgi vangistusega 1 aasta ning
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 3 kuud.
lg 1 alusel suurendada mõistetavatest üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Vastavalt
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 lg 1 p 1-6 ja §-s 75 lg 2 p 2 ja p 21 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) mitte omama ega tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kuriteoga tekitati varalist kahju Viktor Sintsovile, mille kohta kannatanu XXXon esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 460 eurot. L.U on esitatud tsiviilhagi omaks võtnud. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. L.U nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör ning kaitsja taotlesid kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb L.U temale esitatud süüdistuses
(alates 01.01.2015.a
lg 1), § 199 lg 2 p 5,7,9 ning § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab L.U süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et L.U esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada 5 kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb L.U-lt välja mõista sundraha 645.00 eurot ning lisaks veel tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 240.00 eurot ja kohtumenetluses 20.00 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumist või ka nende kulude ajatamist. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine L.U-le ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 75.42 eurot. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.