1-16-11394/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. veebruar 2018.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-11394 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Sergei Listov (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid V.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu V.Z, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Asja läbivaatamise kuupäev 21.02.2018 avalikul kohtuistungil Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta V.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 07.02.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 13.02.2017 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 ja 68 lg 1 alusel 11 kuu 26 päeva vangistusega. Koheselt kuulus ärakandmisele 2 kuud vangistust, ülejäänud vangistus jäeti tingimisi kohaldamata KarS § 74 lg 2 alusel katseajaga 1 aasta 6 kuud ja elektroonilise valvele allutamisega 6 kuuks. Viru Maakohtu 02.08.2017 määrusega pöörati karistus 9 kuud 26 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algus 11.09.2017 ja lõpp 07.07.
2. Kinnipidamisasutuses V.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes asub elama elukaaslase juurde xxx. Tegu on üürikorteriga, kus elab tema elukaaslane oma pojaga. Isikul on kesk-eriharidus, elektrigaasikeevitaja eriala. Riigikeele oskus puudub. Enne vangistust töötas firmas xxx. Tegemist on firmaga, kus V.Z on juhatuse liige. Firma endine nimetus xxx. V.Z on enda 1 sõnul enamasti töötanud ametlikult. Isikul on kindlad tööoskused. Saab aru töötamise vajalikkusest, on motiveeritud töötama. Vabanemisel on töö garanteeritud xxx firmas, mille tegevusalaks on veetorusid ja sanitaarseadmete paigaldamine. Elukaaslase sõnul on ta valmis V.Z toetama moraalset ja materiaalselt. Alates 08.11.2017 töötab V.Z vanglas majandustöödel. Lähivõrgustikku kuuluvad 2 last, elukaaslane ja tema 2 last ning Venemaal elav õde. Suhtlusringkonnas puuduvad kriminaalse taustaga isikud. Toimepandud kuritegu alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Varasemalt kriminaalkorras karistatud alkoholijoobes juhtimise eest. Meditsiiniosakond on isiku alkoholi tarvitamist hinnanud kuritarvitamisena. Isik varasemalt kriminaalhoolduses olles alkoholi tarvitamises probleemi ei näinud. Nüüd tunnistab alkoholi mõju tema käitumisele. Isiku impulsiivsusele viitab korduv karistatus alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine, LS alusel väärteokorras karistatus 12-korral. Isik tegutseb hetke ajel, ei mõtle oma tegude üle. Probleemide lahendamise oskuse puudulikkus väljendub viga kordamises, suutmata leida alternatiive. Samuti probleemide eitamine. Isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele. V.Z on realistlikud eesmärgid, kuid ta ei mõista, mida selle saavutamiseks peab tegema. Soovib elada elukaaslase ja perega rahulikult, tööl käia. V.Z ei väljenda kuritegelikke hoiakuid. Ametnikega koostöövalmis. Varasemalt kriminaalhooldusel pani toime uue kuriteo ning rikkunud elektroonilise järelevalve ajakava 2 korral. Toimepandud kuritegu näitab, et isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Jätnud ilmumata sotsiaalabiprogrammi. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 3 korda, vangistuses viibib teist korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 12%. 24.01.2018 edastas Viru Vangla Politsei ja piirivalve ametile ettepaneku isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Viru Vangla ei toeta V.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt V.Z soovib asuda elama elukaaslase juurde üürikorterisse xxx. Vabanemisjärgseks töökohaks on märgitud xxx, tegevusalaks on veetorustike ja sanitaarseadmete paigaldamine. OÜ juhatuse liikmeks on kinnipeetav V.Z . Kinnipeetav enne vangistus samuti töötas kõnealuses OÜ-s. Elukaaslase sõnul on ta valmis vajadusel V.Z toetama moraalselt ja materiaalselt. Kriminaalhooldusosakonnas on kinnipeetav arvel olnud kahel korral. Esimesel korral katseaeg lõpetatud teise kohtuotsusega. Teisel korral kriminaalhooldus lõpetatud erakorralise ettekandega seoses sellega, et V.Z ei täitnud elektroonilise valve tingimusi. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. V.Z taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri arvamusega ning ära kuulanud V.Z-i , leiab, et V.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. V.Z kannab vanglakaristust joobes juhtimise eest. Tegu on liitkaristusega, mis oli toime pandud katseajal ning see pöörati hiljem täitmisele. Tal on 3 kehtivat kriminaalkaristust alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise ning karistuse täitmisest kõrvalhoidumise eest. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht, töökoht ja lähedaste toetus. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus peab positiivseks seda, et isik on vangistuses tööga hõivatud. 2 Kohus näeb antud juhul probleemi selles, et isikul olid vabaduses probleemid alkoholi tarvitamisega, millega seoses pani (ka katseajal) toime kuriteo. Kohus on juba isikule andnud võimaluse kanda karistust vabaduses viibides, mis aga kahetsusväärselt ebaõnnestus. Tal võivad esineda tagasilanguse perioode, hakates taas tarvitama alkoholi, mis on omakorda tõsiseks soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades V.Z-i kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 07.07.2018, ärakandmiseks on veel üle 4 kuu vangistust. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha ja töökoha olemasolust ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest järgis ta kuritegelikku eluviisi ja tema seadusekuulekuse tagamisel nimetatu tähendust ei omanud. Tema viimane kuritegu oli toime pandu katseajal ning teda karistati vangistusega, mis pöörati osaliselt täitmisele ning ülejäänud osa jäeti KarS § 74 alusel täitmisele pööramata 1 aasta 6-kuulise katseajaga. V.Z rikkus käitumiskontrolli nõudeid ning karistus pöörati täitmisele. Seega puudub kohtul veendumus, et sel korral suudaks V.Z täita korrektselt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline, arvestades asjaolu, et ta kannab karistust katseajal toime pandud kuriteo eest, mis on hiljem ka täitmisele pööratud, kuna ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse 3 menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht, töökoht, lähedaste toetus, töötamine vanglas) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine sh. ka katseajal ning sõltuvusprobleemid. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Samuti on tema ennetähtaegsele vabanemisele vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud ja käitumiskontrollile ebaõnnestunult allutatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu V.Z temale Viru Maakohtu 02.08.2017 määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. 4 Kohtunik Larissa Prokopenko / / 5