lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati vangistusega 2 kuud.
lg 2 järgi suurendati G.R-ile mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 2 kuu pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 10.02.2016 otsuse alusel mõistetud ning kandmata karistuse - 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse võrra ning G.R-ile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. 21.09.2017 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava G.R vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud kahel korral. (Arhiveeritud karistused puuduvad.) Esimene vangistus. Esimene karistus kehalise väärkohtlemise, mootorsõiduki joobes juhtimise ning varguse eest. Käesolev karistus kehalise väärkohtlemise eest. Vägivald on põhinenud pigem impulsiivsusel. Soodusteguriks alkoholi ning narkootikumide tarvitamine. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Kinnipeetav G.R on andnud nõusoleku tingimisi enne tähtaega vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla. G.R kuulub alates 23.08.2017 Tartu Vangla I üksuse nimekirja. Üksus on spetsialiseerunud tööks sõltuvushäiretega kinnipeetavatega. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav ajavahemikul 09.06.2017 kuni 30.06.2017 osalenud Tallinna Vangla AN tugigrupis. Tartu Vanglas rehabiliteerivaid tegevusi läbida ei ole jõudnud. Planeeritud osalemine programmides Eluviisitreening ning 12 sammu. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja ohtlik konkreetse täiskasvanu suhtes (risk ühiskonnas). Ohustatud on tuttavad ja pereliikmed, kellega tekib erimeelsusi, liikluses osalevad isikud. Oht seisneb valu ja kergete kehavigastuste põhjustamises enesekehtestamiseks, terviskahjude tekitamises liikluses avarii põhjustamise teel. Ohu ilmnemine on kõige reaalsem olukordades, kui isik on alkoholi või narkojoobes, mis suurendab loomuomast impulsiivsust. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 38 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 61%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta vangla kinnipeetav G.R tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamus Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad isa O . R., elukaaslane O. V. ning ema ja õde, vanemad elavad lahus. Kinnipeetava elukaaslase O. sõnul on tema suhted kinnipeetavaga väga head ja toetavad, ootab kinnipeetava vabanemist, plaanis on abielluda. Koos on olnud väidetavalt 3 aastat. Ühiseid lapsi ei ole, elukaaslasel on varasemast elust 3 last, kellest kaks on täisealised ja üks alaealine, kes elab isa juures. Elukaaslase sõnul on kinnipeetava suhted oma vanematega ja õega normaalsed, õega suhtleb tihti telefoni teel. Riskihindamisest selgub, et emaga on suhted üsna pinnapealsed, seda aga ei maininud ei elukaaslane ega ka kinnipeetava isa. Elukaaslane O. on vangistuse ajal käinud kaks korda kuus kinnipeetaval külas, samuti suheldakse vastavalt võimalustele telefoni teel. Elukaaslase sõnul kinnipeetaval eriti sõpru ja tuttavaid polegi, ei osanud tuua välja isikuid, kes võiks kinnipeetavale vabaduses negatiivset mõju omada. Riskihindamisest selgub, et suuresti moodusavad kinnipeetava suhtlusringkonna siiski kriminaalse taustaga isikud, seda toetavad ka kinnipeetava karistusregistri andmed. Kinnipeetava isa on kriminaalkorras karistatud, riskihindamise andmeil ka õde, kuid õe karistatuse kohta ei maininud ei isa ega ka elukaaslane midagi. Peale vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda aadressil XXX. Korter on kahetoaline, köök on eraldi. Korter kuulub kinnipeetava isale. Korter vajaks renoveerimist, kuid eluks vajalik on kõik olemas ja toimiv. Nii elukaaslane kui kinnipeetava isa on andnud oma kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks eelpool nimetatud korterisse, leitud ka sobiv koht aparaadi jaoks. Kodukülastuse ajal viibisid kodus nii kinnipeetava elukaaslane O, kui isa O. Käesolevalt elavad korteris kinnipeetava elukaaslane ja isa, isa käib aegajalt Soomes tööl, sel ajal viibib elukaaslane korteris üksinda. Elatakse eraldi tubades. Elukaaslane käesolevalt tööl ei käi, on 80% töövõimetus. On hetkel Töötukassas arvel ja otsib tööd. Iga kuu koos pensioniga on sissetulekuid ca 600 eurot. Elukaaslase O . sõnul on kinnipeetaval võimalus vabanemisjärgselt tööle asuda oma õe mehe kaudu. Nii elukaaslane kui kinnipeetava isa on kinnipeetavale vanglasse raha saatnud. Elukaaslane arvab, et peale vabanemist ja juhul, kui kinnipeetav koheselt tööd ei leia, saavad kahekesi mõnda aega vaid ka tema sissetulekutega elatud. Elukaaslase sõnul on kinnipeetaval põhiharidus. Peale vabanemist garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetav on peamiselt töötanud mitteametlikult, on töötanud fassaaditöödel. Ametlikult on tööl olnud mingi aja Soomes. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. Vangistust kannab esimest korda varguse, kakluse ja joobes juhtimise eest. Vangistuse jooksul proovis läbida sotsiaalprogrammi, kuid see ei õnnestunud, kuna teda alati ei kutsutud. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, kuid sõltuvust ei ole, muidu joob harva. Narkootikume ei tarvita juba 9 kuud, viimati tarvitas 2016 detsembris. Narkootikumidest ei ole samuti sõltuvust, suudab hoiduda. Meditsiinilist abi pole pakutud. Vabanemisjärgses elukohas elavad kinnipeetava isa ja tema elukaaslane. Vabanedes on kavas tööle minna kui elektrooniline valve võimaldab. Varasem karistus pöörati täitmisele, kuna kinnipeetav rikkus käitumiskontrolli tingimusi ning tarvitas narkootikume. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa G.R tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör K. Z, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega G.R tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu G.R vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. G.R kannab käesoleval ajal liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud
Kohtuistungi toimumise ajaks on G.R temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut rohkem kui 8 kuud. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui 1/3 temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil XXX. Antud kahetoaline korter kuulub kinnipeetava isale. Nii elukaaslane kui kinnipeetava isa on andnud oma kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks eelpool nimetatud korterisse. Seega on isikul olemas kindel elukoht, kus on ka võimalik kohaldada isiku suhtes elektroonilist valvet, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.