← Eesti

2-23-7935/3

Obsah (7)§ 407§ 444§ 162§ 174§ 177§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2023, Viljandi Tsiviilasja number 2-23-7935 Tsiviilasi Aktsiase

) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 4. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407

lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 407

lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 5. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb jätta hagiavaldus rahuldamata. 6.

§ 444lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Samas peab kohus vajalikuks ära märkida peamised õiguslikud põhjendused ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. 7. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Bigbank AS-ga 29.11.2018 tarbijakrediidileping nr. SL18011585162, mille alusel sai kostja laenu summas 7000 eurot (dtl 8-12). Laenu tegelik väljamakse oli 6895 eurot (lepingutasu summas 105 eurot tasaarvestati lepingu kohaselt üleandmisele kuuluva krediidisummaga). Kostja on tagasimakseid teinud kokku summas 2

(4)7165,20 eurot (hageja on kinnitanud, et tagasimakseid on tehtud maksegraafiku alusel kuni 26.07.2021, so 1x111,46 eurot ning 31x227,54 eurot, vt dtl 3). Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis krediidiandja 27.10.2021 kostjale hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta ning andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 22). Kuna kostja ei tasunud võlgnevust täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja lepingu üles 01.12.2021 (dtl 23). Bigbank AS loovutas 07.12.2021 kostja vastase nõude hagejale.
  1. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
  2. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).
  3. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda antud andmetest ning riiklikest registritest tehtud päringutele. Lisaks küsiti ka kostja pangakonto väljavõtet 5 kuu kohta, mille alusel krediidiandja hindas kostja krediidivõimeliseks (dtl 40-48).
  4. Kohus ei saa nõustuda krediidiandja analüüsi tulemustega kostja krediidivõimelisuse kohta. Kostja esitatud arveldusarve väljavõttest perioodi 01.07.2018 – 23.11.2018 nähtub, et kostjal on kohustusi vähemalt 9 erineva krediidiandja ees. Käesoleva vaidlusaluse laenuga refinantseeriti nendest 4 kohustust. Krediidiandja on väljatoonud, et kostja keskmine palk oli 662 eurot kuus. Kohus aga ei saa nõustuda krediidiandja poolt väljatoodud kostja kohustustega, kus krediidiandja leiab, et peale käesoleva laenu kostjale muid kohustusi ei jäänud. Kostja tasus igakuiselt Elisa Eesti AS-i, Telia Eesti AS-i ning Tele2 Eesti arveid (kokku keskmiselt 60 eurot kuus), samuti kommunaalkulusid keskmiselt 65 eurot kuus, lisaks suured väljamaksed eraisikutele (nt juuli kuus kokku 365 eurot, septembris kokku 590 eurot, oktoobris 705 eurot). Samuti on igakuised sõidukulud ning kulutused toidule, mida krediidiandja ei ole üldse analüüsinud. Kostjal on ka teine arveldusarve, kuhu kannab esitatud kontolt ise raha (nt on septembris teinud kostja Credit24 krediidikontolt endale väljamakseid summas 155 eurot ning on selle siis koheselt enda teisele kontole edasikandnud). Kohtu hinnangul on kostja esitatud arveldusarve väljavõttest kostja igakuised väljaminekud suuremad kui sissetulekud, seega ei saa kohus nõustuda krediidiandja analüüsi tulemustega kostja krediidivõimelisuse kohta.
  5. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403 4 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 29,90% aastas (vt dtl 8). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.
  6. Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenu kokku summas 6895 eurot, kohustusega tasuda igakuiselt põhiosast, intressist ja haldustasust koosnevaid makseid, kokku 61 osamakset. Kostja on kokku teinud tagasimakseid vähemalt summas 7165,20 eurot (dtl 3). Seega oli lepingu ülesütlemise ajaks tagastatud kogu põhivõlgnevus.
  7. Kokkuvõtteks ei ole hagejal kostja vastu põhiosa tasumise nõuet. Samuti ei saa hageja nõuda kostjalt intressi ega ka viivist.
  8. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
  9. Menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 järgi jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. 3

(4)16.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 näeb ette, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

17. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

18. Kuna kostja sisuliselt menetluses ei osalenud ei ole kostjal ka kulusid mida hagejalt välja mõista, seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 19.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.