) § 179 lg 3), ja määras kindlaks määruskaebemenetluses hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse (resolutsiooni punktid 4–7,
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Menetluskulud jättis maakohus
Kohus ei tuvastanud asjaolusid
lg 7 alusel põhjendatuks võimaldada hagejal tasuda tasumata riigilõiv 962,50 eurot viie osamaksena (iga osamakse 192,50 eurot). Määruskaebus
162 lg 4 alusel poolte endi kanda põhjusel, et hagi esitamise vajaduse tingisid kostjad. Hageja võttis hagi tagasi majanduslikel põhjustel ja seetõttu, et tal puudub usk õigussüsteemi. Kohus ei ole arvestanud praeguses tsiviilasjas ega tsiviilasjades nr 2-22-10330 ja nr 2-22-2913 hageja majandusliku olukorraga. Hageja on selgelt põhjendanud, kui suures ulatuses on kostja III tekitanud hagejale varalist ja mittevaralist kahju. Maakohus ei ole võimaldanud hagejale maine taastamist, kuna hagejal puudub vara, et menetluskulusid ette tasuda. Maakohus on hageja majandusliku olukorda halvendanud veelgi ja on selge, et kohus on menetluskulude väljamõistmisega juba seisukoha võtnud. 14. Maakohus ei arvestanud, et kostjate I ja II esindaja esitas topelt menetluskulude nõude (2 x 538,15 eurot). Tegemist on alusetu rikastumisega. 15. Maakohus mõistis valesti hagejalt riigituludesse riigilõivu 962,50 eurot. Pärast hagi tagasi võtmist peatus riigilõivu tasumise kohustus (
lg 1 ja
Lisaks tuleb tagastada hageja tasutud riigilõiv 577,50 eurot. Menetluse edasine käik
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 18. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust, maakohtu määrus tuleb kooskõlas
§-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 19.
ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise ning hagejalt riigilõivu riigituludese väljamõistmise osas.
lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes on määrus hagi läbivaatamata jätmise osas jõustunud. 20. Maakohus jättis õigesti
lg 2 alusel menetluskulud hageja kanda, kuna hagiavaldus jäi läbivaatamata seetõttu, et hageja võttis hagi tagasi (
Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei esine
20.1. Määruskaebuses toodud väited ei anna alust leida, et maakohtu menetluskulud peaks jääma
lg 4 alusel poolte endi kanda.
lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (RKTKm 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p 10).
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja väljatoodud asjaolud sellised, mille alusel saaks kohus leida, et hagejalt kostjate kasuks menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 4 2-22-12272 20.2.
lg 4 kohaldamiseks ei piisa asjaolust, et hageja oli enda hinnangul hagis selgelt põhjendanud kostjate poolt hagejale varalise ja mittevaralise kahju tekitamise. Kui kohus jätab hagi läbivaatamata seetõttu, et hagi võetakse tagasi, ei pidanud kohus menetluskulude jaotamisel analüüsima, kas hageja esitatud hagi oleks olnud sisuliselt põhjendatud. 20.3. Määruskaebuse väited selle kohta, et hageja võttis hagi tagasi üksnes majanduslikel põhjustel ja kuna tal puudub usk õigussüsteemi, ei anna samuti alust menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Põhjendatud ei ole etteheide, et hageja on maakohtu otsustuste tõttu ebaõiglaselt ilma jäetud võimalusest enda õigusi kaitsta (maine taastada). Enne käesolevas asjas hagi esitamist on hageja esitanud kostja III vastu kaks hagiavaldust, millele hageja viitab ka määruskaebuses.
lg 4 kohaldamiseks ei anna alust asjaolu, et hagejal on teistes tsiviilasjades tekkinud menetluskulude tasumise kohustused. Kohtusse pöördumisel tuleb hagejal kulude kandmisega arvestada. Hageja otsustas praeguses asjas hagi tagasi võtta enne kostjate 25.04.2023 ja 26.04.2023 esitatud taotluste lahendamist. 21. Menetluskulude kindlaksmääramise osas on hageja sisuliselt vaidlustanud kostjate I ja II menetluskulude suuruse, kostja III kasuks väljamõistetud menetluskulude osas määruskaebuse põhjendustes etteheited maakohtule puuduvad. 21.1.
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (
21.
lg-le 1 ja § 423 lg 1 p-le 2 ei ole riigilõivu tasumise kohustuse kontekstis asjakohased. Nimetatud sätetest ei tulene, et pärast hagi tagasi võtmist juba tasutud riigilõiv tagastatakse või riigilõivu tasumise kohustus peatub. Praeguses olukorras, kus hagi jäeti läbivaatamata ja hagejale võimaldati riigilõivu tasumist osamaksetena, lähtus maakohus õigesti
lg-test 4 ja 7.
lg 7 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kohtul tuleb selle tegemisel kaaluda, kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte (RKTKm 14.06.2010, 3-2-1-56-10, p 10). Maakohus on kaalunud
lg-s 7 sätestatud alternatiive ja hageja majanduslikku olukorda ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et hagiavalduselt tasumata riigilõiv tuleb hagejalt välja mõista samas suuruses osamaksetena, nagu seda talle menetlusabi andmisel võimaldati. Täielikult riigilõivu tasumisest vabastamiseks puudub praeguses asjas alus. 23. Arvestades, et hageja määruskaebus jäi rahuldamata ja menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (
lg 4), tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta
lg 1 järgi osas, milles need tekkisid seoses hageja poolt maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega, menetlusosaliste endi kanda, ning ülejäänud osas hageja kanda. 24.
lg 1 esimese lause järgi määrab ringkonnakohus kindlaks kostjate määruskaebemenetluses kantud hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 24.1. Kostjate 10.10.2023 esitatud ühise menetluskulude nimekirja järgi kulus kostjate I ja II lepingulisel esindajal määruskaebusele vastuse koostamiseks 4 tundi ja kostja III lepingulisel esindajal määruskaebusele vastuse koostamiseks 2 tundi. Mõlema lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 150 eurot (millele lisandub käibemaks). Kostja III kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 24.2.
lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades, et kostjate ühine vastus hageja määruskaebusele sisaldab väiteid pooles osas menetluskulude jaotuse ja pooles osas menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kohta (milliseid kulusid
lg 4 järgi ei hüvitata), on põhjendatud rahuldada kostjate menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt. 24.
lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjad on vastava taotluse esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb avaldajal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 25. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab
lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib
lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 26.
lg 3 kohaselt võib määruse peale, millega mõistetakse isikult riigi kasuks välja menetluskulud, esitada määruskaebuse menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu, kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.