← Eesti

1-16-9882/150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. oktoober 2023 Kohtuasja number 1-16-9882 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Toomas Trifonovi (endine Semykin, isikukood 39705013751) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. septembri 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Toomas Trifonovi kaitsja Silvi Erro Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru pooled vanemprokurör Günter Koovit Asja läbivaatamise viis Ringkonnaprokuratuuri kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. septembri 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Viru Maakohtu
  5. juuli 2017 otsusega tunnistati Toomas Trifonov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 lg 1 järgi ja teda karistati 12-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti see vangistus T. Trifonovile Viru Maakohtu
  6. veebruari 2016 otsusega mõistetud 2 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega ning liitkaristuseks mõisteti 14 aastat ja 9 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha T. Trifonovi poolt Viru Maakohtu
  7. veebruari 2016 otsuse järgi ärakantud 1 aasta 3 kuud ja 3 päeva vangistust ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 13 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati selle karistusaja hulka T. Trifonovi kahtlustatavana kinnipidamise aeg 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 13 aastat 5 kuud ja 24 päeva vangistust kandmisega alates
  8. juulist
  9. T. Trifonovi karistusaeg lõppeb
  10. jaanuaril
  12. Viru Vangla esitas
  13. augustil 2023 Viru Maakohtule materjalid T. Trifonovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalidele lisatud kinnipeetava iseloomustuses märkis Viru Vangla, et toetab T. Trifonovi karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all.
  15. augustil 2023 palus Viru Maakohus Viru Vanglalt täiendavaid andmeid selle kohta, kas T. Trifonovi vabastamisjärgsesse elukohta on võimalik paigaldada elektroonilise valve seadet.
  16. septembril 2023 teatas vangla, et see on võimalik ning esitas
  17. septembril 2023 kohtule uue kinnipeetava iseloomustuse, kus on märgitud, et vangla ei toeta T. Trifonovi karistuse kandmise jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve all elektroonilise valve lisakohustusega.
  18. Prokuratuur T. Trifonovi ennetähtaegset vabastamist ei poolda. Vaidlustatud kohtumäärus
  19. Viru Maakohus jättis
  20. septembri 2023 määrusega T. Trifonovi tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  21. T. Trifonov kannab liitkaristust muu hulgas esimese astme kuriteo toimepanemise eest, ta on kandnud ära poole mõistetud karistusajast, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ning tema vabastamisjärgsesse elukohta on võimalik elektroonilise valve seadet paigaldada. Seega on täidetud KarS § 76 lg 2 p-s 1 sätestatud formaalsed eeldused T. Trifonovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
  22. On positiivne, et vanglas on T. Trifonov töötanud erinevatel ametikohtadel, on omandanud abikoka eriala ning vabaduses on tal olemas töökoht. Samuti on positiivne, et T. Trifonov on õppinud eesti keelt, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ koos jätkutegevustega, on osalenud erinevaid teemasid käsitlevatel vestlustel ning tal on olemas toetavad lähedased. Siiski ei ole need positiivsed asjaolud T. Trifonovi vabastamiseks piisavalt kaalukad.
  23. Kuigi vanglas viibib T. Trifonov alles esimest korda, on teda kriminaalkorras karistatud korduvalt. Viimati tunnistati T. Trifonov süüdi selles, et ta tappis alkoholijoobe seisundis isikliku vaenusuhte ajendil alaealise tuttava. Kuna tapmine on üliraske kuritegu, saab sellise kuriteo toime pannud isiku ennetähtaegselt vabastada vaid väga väikse retsidiivsusohu korral. T. Trifonovi retsidiivsusohtu väikseks pidada ei saa.
  24. T. Trifonovi on varemgi karistatud vägivaldsete kuritegude eest.
  25. aasta jaanuaris karistati teda röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest: grupis tegutsedes lõi ta naissoost kannatanut rusikate ja jalgadega ning tiris juustest ja teisel korral lõi samuti grupis tegutsedes kannatanut rusikate ja jalgadega.
  26. aasta veebruaris karistati teda röövimise eest: koos kaaslastega ähvardas ta noaga ja kääridega kannatanuid ning võttis ära kannatanule kuuluvad esemed, samuti haaras koos kaaslasega kannatanul kaelast kinni, pigistas sõrmi, surus kannatanu vastu maad ja nõudis talle millegi kasuliku andmist. Selline info viitab T. Trifonovi vägivaldsusele ja samalaadse käitumise kordumise ohule.
  27. Et T. Trifonovil on raskusi enda tegude kontrollimisega, näitavad ka kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Olles teadlik tema suhtes juba alustatud distsiplinaarmenetlusest
  28. oktoobril 2022 seoses isiklike esemete vahetamisega, jätkas T. Trifonov normieirava käitumisega, mistõttu algatati tema suhtes
  29. oktoobril 2022 uus distsiplinaarmenetlus. Kogu vangistuse kestel pole olnud ühtegi aastat, kus T. Trifonov ei oleks distsipliini rikkunud. Distsiplinaarsüütegude toimepanemine viitab jätkuvale normikuulekuse defitsiidile, mis omakorda tekitab kahtlusi T. Trifonovi võimekuses pidada kinni ka käitumiskontrolli nõutest. Lisaks võis kohtuistungil täheldada ka mõningast T. Trifonovi poolset eneseõigustamist. 2

(5)
  1. T. Trifonov kannab vangistust alates
  2. aprillist
  3. Tema iseloomustusest ja isiklikust toimikust nähtub, et temaga on läbi viidud erinevaid sotsiaalprogramme ja sotsiaalprogrammide jätkutegevusi. Vaatamata programmi läbiviijate positiivsele tagasisidele on riskifaktorina väljatoomist vääriv see, et läbi aastate on T. Trifonovi suhtes vangistuses kasutatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Tegemist ei ole meetmetega, mida oleks kohaldatud vangistuse alguses, vaid T. Trifonovi isikust tulenevate riskide maandamiseks on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud korduvalt nii 2018.,
  4. kui ka
  5. aastal. Seega ei ole ka sotsiaalprogrammid ja nende jätkutegevused T. Trifonovi vajalikult mõjutanud.
  6. Tapmise pani T. Trifonov toime alkoholijoobes. Nooremas eas tarvitas T. Trifonov ka narkootikume. Kuigi nüüdseks ei ole T. Trifonov alkoholi pikka aega tarbinud, on see tulenenud tema vanglas viibimisest. Ise T. Trifonov alkoholiga seoses probleeme ei näe. Kahtlemata aitavad läbitud sotsiaalprogrammid ja vestlused vähendada sõltuvusaine tarvitamisest tulenevaid riske, kuid siiski on kohtul põhjust olla skeptiline ning kahelda, kas võimaliku alkoholikeeluga saab maandada T. Trifonovi ohtlike kuritegude toimepanemise riski. Sõltuvusaineid tarvitava isiku puhul saab uute kuritegude toimepanemise ohtu pidada suureks.
  7. Kinnipeetava iseloomustuses on täheldatud T. Trifonovi puhul ohtlikkust ja riski paljudes hinnatavates valdkondades: töö ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkohol, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud. Individuaalne täitmiskava nägi ette T. Trifonovi avavanglasse paigutamise, ent senini ei ole T. Trifonovi sinna suunatud. Kohtu hinnangul on aga vajalik, et T. Trifonov läbiks enne vanglast vabanemist ka avavangla perioodi. Nii saaks T. Trifonov mõnevõrra vabamates tingimustes ühisellu sulanduda, olles samas rangema järelevalve all kui seda võimaldab kriminaalhooldus koos elektroonilise valvega. Nimelt ei saa mööda vaadata faktist, et varem on kohtul tulnud T. Trifonov tagaotsitavaks kuulutata ja anda välja tema suhtes Euroopa vahistamismäärus.
  8. Viimaks on oluline märkida sedagi, et elukoht, toetavad lähedased ja võimalus õppida või tööd teha olid T. Trifonovil olemas juba enne kuriteo toimepanemist, kuid siis ei taganud need asjaolud tema õiguskuulekust. Varasemast T. Trifonovil legaalse töö kogemus puudub. Seega on vangistuses töötamise jätkamine talle kasulik, et soodustada tööharjumuse, vastutus- ja kohusetunde kinnistumist, mis aitavad tal edaspidi ka vabaduses paremini toime tulla. Määruskaebus
  9. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T. Trifonovi kaitsja Silvi Erro, paludes maakohtu määrus tühistada ja T. Trifonov ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. T. Trifonovi vabastamata jätmise otsustus rajaneb tõendite ning asjaolude valikulisel hindamisel. Kohus jättis mitmed positiivsed asjaolud sisuliselt arvestamata ja tugines üldpreventiivsete kaalutluste kõrval vaid andmetele, mis iseloomustavad T. Trifonovi käitumist karistuse kandmisele eelnenud ajal. Inimese tulevikku ei saa aga prognoosida pelgalt tema mineviku põhjal. Kohtu põhjendustest pole võimalik aru saada, millised faktilised asjaolud võimaldavad arvata, et T. Trifonov võib kuritegude toimepanemist jätkata ega täidaks ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid. T. Trifonov on viibinud vangistuses rohkem kui 7 aastat, on saanud täiskasvanuks, on kardinaalselt muutnud oma maailmavaadet ning vabaduses on tal toetavad lähedased. Ta on käitunud vangistuses seaduskuulekalt, ei ole uusi kuritegusid toime pannud ja tema kaks väheolulist mullust distsiplinaarrikkumist ei saa ennetähtaegset vabastamist takistada. Prokuratuur viitas oma seisukohas
  10. detsembril 2018 aset leidnud sündmustele. Siis oli T. Trifonov aga kannatanu, mitte ei tarvitanud kellegi vastu vägivalda. Ekslik on kohtu seisukoht, justkui otsiks T. Trifonov oma käitumisele õigustusi: tegelikult räägib ta sündmustest nii, nagu need toimusid, analüüsib oma 3
(5)tegusid ja kahetseb kuritegude toimepanemist. T. Trifonov ei ole käitunud vanglatöötajatega jämedalt, ei suhtle kriminaalidega, on täitnud individuaalse täitmiskava, soovib läbida täiendavad sotsiaalprogrammid, on omandanud abikoka eriala, keeldub kategooriliselt narkootikumidest, soovib töötada, saada lapsi, olla eeskujulik abikaasa ja isa, omandada täiendavad erialad ning tegeleda enese arendamisega. Vanglas läbitud tegevuste tulemusena on T. Trifonov õppinud oma emotsioone juhtima. Kui lähtuda seisukohast, et vangistuses inimese käitumine ei parane, muutub ennetähtaegse vabastamise võimalus sisutuks ja abi ei saa loota ka allesjäänud karistusajast. T. Trifonovil pole enam alkoholiga probleeme. T. Trifonov soovib jätta alkoholi ja kuriteod minevikku. T. Trifonovile võib seada alkoholi tarvitamise keelu. T. Trifonovi püüdlikkus näitab, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ning tema resotsialiseerumine ei tohiks osutuda probleemseks. Ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse T. Trifonov käitumiskontrollile, mis aitab tal hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Pikast karistusajast ja süüdimõistetu täielikust isoleerimisest ei ole karistuse eesmärkide saavutamisel kasu. Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  3. Maakohus ei teinud T. Trifonovi vabastamata jättes kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa T. Trifonovi ennetähtaegselt vabastada ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega, siis juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 ei ole tarvis neid põhjendusi üle korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
  4. Ekslik on kaitsja seisukoht, nagu ei oleks maakohus arvestanud T. Trifonovi suhtes esinevaid positiivseid asjaolusid: maakohus arvestas nendega, kuid ei pidanud neid piisavalt kaalukateks. Ka ringkonnakohus nõustub maakohtuga.
  5. Kaitsja viitab sellele, et inimese tulevikku ei saa prognoosida pelgalt tema mineviku põhjal. See väide pole iseenesest vale: ka KarS § 74 lg 6 viitab minevikus aset leidnud sündmuste kõrval – kuriteo toimepanemise asjaolud, varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal – süüdlase isikule ja (tulevastele) elutingimustele. Siiski on inimese minevikul tema tuleviku prognoosimisel äärmiselt oluline roll. Sealhulgas on vägagi olulisel kohal isiku varasemad kuriteod, sest üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus – seda ka puutuvalt kuritegudesse. Et T. Trifonov on korduvalt olnud vägivaldne, on kõigiti põhjust karta, et selline käitumisviis on tema jaoks harjumuspärane ning ta võib samamoodi käituda ka edaspidi. Kuna varem on tema seesugusel käitumisel olnud ka väga raske tagajärg – teise inimese surm –, siis peaksid praegu esinema väga kaalukad asjaolud, mis annaksid aluse arvata, et enam ta niiviisi ei talitaks. Seda paraku öelda ei saa.
  6. On tõesti positiivne, et T. Trifonov on tegelenud oma kuriteoriskide maandamisega ning lubab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Esinevad siiski mõningad asjaolud, mis mõjuvad alarmeerivalt. Näiteks ei saa mööda vaadata vangla iseloomustuses märgitust, et kuigi T. Trifonov väärtustab oma perekonda ja talle tähtsaid inimesi, siis võõrad inimesed ei ole tema jaoks väärt, et nendega aus või viisakas olla. Kui inimene ei tähtsusta teiste inimestega viisakas olemist, võib ta kergesti sattuda konfliktidesse ja et varem on T. Trifonov käitunud impulsiivselt, võib ta konfliktiolukordades käituda samamoodi ka edaspidi. Samuti ei saa mööda vaadata faktist, et T. Trifonov ei ole suutnud järgida vangla korrareegleid. Kuigi kaitsjaga võib nõustuda selles, et 4
(5)tegemist ei olnud tõsiste rikkumistega, siis mõneti neid ikkagi arvesse võtta saab. Näiteks ei pruugi T. Trifonov tähtsustada ühiselureeglitest kinnipidamise vajadust ka väljaspool vanglat ning see võib viia tema uute kuritegudeni. Ka on T. Trifonovil kohati ennastõigustavad ja teisi süüdistavad hoiakud. Distsiplinaarkaristusi selgitades viitas T. Trifonov sellele, justkui suhtunuks kontaktisik temasse eelarvamuslikult ja oleks olukorda valesti tõlgendanud ning et talle pole vanglareegleid tegelikult õigesti tutvustatudki. Muu hulgas seab T. Trifonovi kalduvus eneseõigustusele ja vanglareeglite rikkumine kahtluse alla ka selle, kas ta on valmis täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli nõudeid ning kohustusi. Kuna varem on ta käitumiskontrolli nõudeid rikkunud, suurendab seegi tõenäosust, et samamoodi võib minna nüüd ja sel juhul muutub käitumiskontrolli kuriteoriske maandav mõju küsitavaks.
  1. Sarnaselt maakohtuga näeb ka ringkonnakohus ühe võimaliku riskitegurina T. Trifonovi alkoholi tarvitamist. Kuigi on positiivne, et T. Trifonov ise mõistab alkoholi rolli oma varasemas kuritegelikus käitumises, on tegelenud vanglas alkoholist tulenevate riskide maandamisega ja lubab edaspidi alkoholi enam mitte tarvitada, viitas maakohus igati põhjendatult sellele, et tegelikult ei pruugi T. Trifonovil vabaduses alkoholist eemale hoidumine õnnestuda. T. Trifonovil ei ole küll diagnoositud alkoholisõltuvust, kuid arvestades vangla iseloomustusest nähtuvaid asjaolusid, on ta varem selgelt alkoholi kuritarvitanud. Nimelt on vangla iseloomustuses märgitud, et esmakordselt proovis T. Trifonov alkoholi 15-aastaselt, tal esines joomasööstusid ja ta suutis katkestamatult juua kaks nädalat järjest. Selline tarvitamine on väga probleemne ning viitab vähesele enesekontrollile seoses alkoholiga. Kuigi vanglas ei ole T. Trifonov saanud alkoholi tarbida, on alkohol vabaduses kergesti kättesaadav. Nii ei saa välistada, et vaatamata praegustele plaanidele alkoholist eemale hoida võib T. Trifonov vabaduses siiski n-ö libastuda ning jätkata alkoholi tarbimisega. Kuna varem on alkoholi tarbimine soodustanud tema kuritegelikku käitumist, siis tuleb selle riskiga arvestada ka edaspidi. Kuigi ennetähtaegse vabastamise korral saab talle panna alkoholi tarvitamise keelu, ei pruugi ta seda keeldu järgida, nagu ei ole järginud vanglareegleid ja ei järginud varem käitumiskontrolli nõudeid.
  2. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  3. septembri 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.