Obsah (7)

§ 129§ 630§ 632§ 187§ 203§ 232§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Tsiviilasi (number ja avaldus) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 6. oktoober 2023 nr 2-22-16622 H.M.F. hagi J. F. vastu täisealisele õppiva

§ 129lg 2) Kohtunik Kadi Aavik Hageja H.M.F.

(isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxx xx xx-x xxxxxxxx xxxx; e-post: xxxxxxxxxx@xxxxx.xxx) Kostja J. F. (isikukood: xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx-xx, xxxxxx; e-post: xxxxx.xxxx@xxxxx.xxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.
2. Välja mõista J. F.lt H.M.F. kasuks alates
3. oktoober 2023 kuni H.M.F. omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui H.M.F. 21-aastaseks saamiseni, elatis 100 eurot kuus.
4. Välja mõista J. F.lt H.M.F. kasuks perioodi 01.09.2022-06.10.2023 eest ühekordne elatis 1300 eurot.
5. Jätta hagi resolutsiooni p-des 2-3 nimetatud summasid ületavas osas rahuldamata.
6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulusid asjas ei esinenud.
7. Toimetada kohtuotsus kätte hagejale ja kostjale. Edasikaebamise kord

§ 630

kohaselt on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega.

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu lihtmenetluse otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 1 Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE, SELLE PÕHJENDUSED ja VASTUVÄITED KOSTJA SEISUKOHTADELE

1. Hageja esitas 4.11.2022 kohtusse hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks alates 1.09.2022 tuginedes perekonnaseaduse § 97 lg 1 p-le 2 (dtl 1-3). Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist summas 195 eurot kuus alates 1.09.
2. Hageja esitas kooli tõendi, millest nähtuvalt õpib hageja xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx statsionaarses õppes ning õppekava nominaalaeg on kolm aastat (dtl 11). Hageja vajab elatist seoses igapäevaelu kulutustega ja koolihariduse omandamisega. Hagiavaldusest nähtuvalt kulub hagejal igakuiselt kokku 395 eurot, millest toidule 150 eurot, eluasemele 100 eurot, sidekulud 6 eurot, tervishoiule ligikaudu 20 eurot, hügieenitarvetele 10 eurot, koolikohustuse täitmiseks 10 eurot ja riietele ning jalanõudele vastavalt hooajale 100 eurot.
3. Hageja esitas 21.11.2022 vastuse kostja 19.11.202 seisukohtadele (dtl 37). Hageja ei nõustunud kostja kompromissettepanekuga, kuna elukallidus on tõusnud ning alla 150 euro kuus elatist ei tule kuidagi kõne alla. Kostja ei ole ka varasemalt oma ülalpidamiskohustust täitnud ning tal on elatisvõlg 67 000 eurot. Kõik ülalpidamine on tulnud siiani ema ja kasuisa poolt. Hageja avaldab, et käis suvel tööl, et osta elektritõukeratas, pool summast jäi puudu. Hageja küsis kostjalt pool tõukeratta raha ning seda ei saanud. Samuti märkis hageja 18.04.2023 seisukohas (dtl 49) mh, et ei küsi kostja käest ei burgeri ega kinos käimise raha, vaid elatist seoses sellega, et ta õpib päevases õppes ning ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal. Hagejal on enda hinnangul on õigus küsida miinimumi, ilma et peaks kostjale aru andma, kuhu raha kulub. Kompromisslepingut ei ole mõtet kostjaga teha, kuna ta ei pea kinni kokkulepetest.
4. Kohtu 24.05.2023 korraldusel (dtl 57-59) esitas hageja 24.05.2023 kohtule selgitused (dtl 62) ning hageja ema pangakonto väljavõtte (dtl 63-65), hageja enda AS Coop Panga konto väljavõtte (dtl 6670) ja hageja Swedbank AS konto väljavõtte (dtl 71-74). Hageja märkis, et korralikud riided ja jalatsid on talle ostnud xxx koos xxxxxxxxx, kuid neid tšekke ei ole kahjuks alles. Samuti selgitas ta, et hageja Coop Panga pangakaarti kasutab ka hageja xxx M. M., kuna tema SEB konto on võlgade pärast kinni (dtl 61). Võlad tekkisid tal siis, kui elas veel koos kostjaga. Riigi poolt ettenähtud lasterahad laekuvad samuti hageja kontole. Hageja kontole AS-s Swedbank laekub riigi poolt ka elatisabi. Sularaha sissemaksud on tulnud xxxxxxxx M. M. poolt ning stipendiumi sai hageja ainult 4 korda, mille eest hageja ostid välipraktika jaoks korralikud tööpüksid ning teise eest turvajalatsid. Samuti esitas hageja põhistatud andmed igakuiste kulutuste kohta märkides, et tal kulub toiduraha iga päev umbes 10-15 eurot, kuna hageja on xxx cm pikk ja sööb korralikku toitu. Lisaks on hagejal hädasti ka prille vaja, kuna ta ei näe kaugele nii hästi, kui vaja. Ravimeid kasutab siis, kui haigeks jääb, kuid mitte igapäevaselt (nt peavalu, külmetus jne). Tõendamaks, et hagejal ei ole võimalik kooli kõrvalt endale ülalpidamist teenida, esitas hageja andmed enda tunniplaani kohta (dtl 104-116), märkides lisaks, et teostada tuleb ka praktika 29.05.-02.07.
5. 2
6. Hageja märkis 11.06.2023 kostja majandusliku seisundi osas (dtl 157), et kostja ei saa olla töötu, kuna tema telefoninumber on kirjas xxx xxxxxx veebilehel. Lisaks on kostjal on ka välismaa pangas arve nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kuna sealt tegi kostja makseid H. V.le. Lisaks tõstatas hageja küsimused – kuidas saab kostja olla töötu ja elada mere ääres üürikorteris, miks ei ole kostja ennast töötuna arvele võtnud. KOSTJA VASTUVÄITED
7. Kostja on esitanud vastuse hagile 19.11.2022 (dtl 32). Kostja leiab, et kuna hooldusõigus on jagatud ja lapse xxxxx kuulub ainuotsustusõigus, siis tuleb ka hageja poolt nõutud elatis 195 eurot jagada. Kostja pakub, et kuivõrd hageja xxx on abielus uue xxxxxx, siis ei pea kostja tasuma rohkem ning on nõus kompromissi korras tasuma hagejale elatist 65 eurot kuus.
8. Kostja teavitas kohut 1.12.2022, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning ta ei nõustu hageja 21.11.2022 vastusega (dtl 38). Samuti avaldas kostja 14.04.2023 menetlusdokumendis (dtl 46), et tal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis ja vaidleb vastu elatise suurusele – mille alusel peaks olema kostjal kohtustus maksta kinni eluks mittevajalikke tegevusi nagu nt kino, burger jne. Kostja soovib, et hageja tõendaks asjade tähtsust, mis on hagisse märgitud ning menetluskulud palub jaotada võrdselt.
9. Kohtu 24.05.2023 korraldusel (dtl 57-59) esitas kostja kohtule seisukoha (dtl 151), milles märkis, et tal ei ole vara. Transpordiameti andmetel kuulub kostjale sõiduauto xxxxxxxx xxxxxx xxxxxx, aga see ei ole juba kaua aastaid liikluses, vajas suurt remonti ja on antud vanarauda. Kostja omab AS-s SEB Pank arveldusarvet (dtl 153), aga selle kasutuse on võlgade tõttu piiratud, seega pangakonto kasutus on piiratud. Kostja märkis, et elab kokkuleppeliselt üürikorteris ja on veebruarini 2023 saanud miinimumpalka. Sealt edasi puudub tal aga ka see töö, kuna töö oli liikuv ja hageja xxxx M. M. avaldas kohtule avalduse juhtimisõiguse tühistamiseks ning kostja töökoht kadus. Kostja märkis, et hageja on tööealine ja ka käib tööl. Kostja seadis kahtluse alla elatise vajaduse, kui elatakse vanema juures ja toidukulu on pere peale jaotatud, seega ei ole kostja nõus elatise väljanõudmisega.
10. Kohtu 16.06.2023 korraldusel (dtl 159) esitas kostja kohtule 16.06.2023 seisukoha puutumuses kostja projektijuhina töötamise kohta xxx xxxxxx ning märkis, et ta töötas küll selles ettevõttes ja järelikult on andmed parandamata jäänud, kuid pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei kuulu kostjale. Hageja on esitanud valeväiteid (dtl 162).
11. Kostja esitas 19.09.2023 kohtule e-kirja, milles märkis, et ta ei ole ikkagi kirjaliku menetlusega nõus ning soovib suulist protsessi (dtl 208). KOHTU TOIMINGUD
12. Kohus kohustas 24.05.2023 määrusega esitama hagejat ja kostjat täiendavaid tõendeid (dtl 57-59). Samuti küsis kohus kostja majandusliku seisundi kindlakstegemiseks 26.07.2023 kirjaga asjas krediidiasutustelt andmeid kostja pangakontode kohta viimase 12 kuu kohta (dtl 173). Kohtule on 27.07.2023 esitatud AS SEB pank poolt kostjale kuuluva pangakontode väljavõtted (dtl 186-189), mille kohaselt on seisuga 27.07.2023 kostja konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 1 jääk - 51155,85 eurot (miinuses) ja konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx jääk - 64067,50 eurot (miinuses). AS Swedbank andmetel (dtl 196) kuulub kostjale pangas konto, mille jääk on 0,27 eurot ning toimingud viimase 12 kuu jooksul puudusid. 3
13. Kohtu 11.09.2023 päringust töötamise registrisse (TÖR) ilmnes, et kostjal puudub päringu teostamise hetkel töökoht ning viimane töökoht oli kostjal OÜ-s xxx xxxxxxx perioodil 5.01.202328.02.2023 (dtl 199-202).
14. Kohus jättis 26.09.2023 määrusega rahuldamata kostja 19.09.2023 taotluse tsiviilasja arutamiseks kohtuistungil (dtl 213-214).
15. Lähtudes Tartu Ringkonnakohtu varasemast juhisest (vt TrtRngO 22.02.2023 nr 2-21-137993, p 9) ülalpidamisasjas tõendite kogumisel (

§ 203

lg 3) kogus maakohus käesolevas tsiviilasjas tõendeid ka omal algatusel elektroonilisest kohtu infosüsteemist (KIS) ja rahvastikuregistrist (RR). KIS andmete kohaselt on Pärnu Maakohtu 22.03.2010 tagaseljaotsusega nr 2-10-6234 kostjalt välja mõistetud elatis x H.M.F. (sünd. xx.xx.xxxx), x H. C. F. (sünd. xx.xx.xxxx) ja x M. M. F. (sünd. xx.xx.xxxx) kasuks igale lapsele 230 eurot (s.o 3600 krooni) kuus. Samuti on Harju Maakohtu 7.03.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-26486 kostjalt välja mõistetud elatis x C. M. F. kasuks 150 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. RR andmetel on kostjal koos hagejaga (sündinud xxxx) kokku xlast, sh x alaealist last (sündinud xxxx xxxx, xxxx, xxxx). KOHTU PÕHJENDUSED 14. Asjas toimunud eelmenetluse järel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks vajalikud asjaolud ning hinnanud

§ 232

lg 1 järgi esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

1. Vaidlust ei ole, et hageja on kostja täisealiseks saanud hetkel xx-aastane x (dtl 7), kes õpib xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx statsionaarses õppes (dtl 11). Puudub vaidlus ka selles, et hageja elab kostjast eraldi ühes leibkonnas koos oma xxx ja xxxxxxxxx ning kostja hagejale ülalpidamist ei anna.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis).
3. Eeltoodud sätteid arvestades on hageja kui täisealiseks saanud laps, kes õpib kutseõpe tasemeõppes, õigustatud nõudma kostjalt kui vanemalt enda ülalpidamiseks elatist. Täisealisele õppivale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st 1 ega saa kohaldada PKS §-s 101 sätestatud alaealisele miinimumelatise arvutamise aluseid. Kostja võib samas PKS § 102 lg 1 järgi vabaneda ülalpidamiskohustusest, kui ta oma muude kohustuste või varalise seisundi tõttu ei ole võimeline ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohtul tuleb asja lahendamisel teha kindlaks seega hageja ülalpidamisvajadus ja kostja võime hagejale ülalpidamist anda.
4. Hageja on hagiavalduses välja toonud oma igakuised vajalikud kulud alljärgnevalt: kulutused toidule 150 eurot, kulutused eluasemele 100 eurot, sidekulud 6 eurot, kulutused tervishoiule 4 ligikaudu 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 10 eurot ja kulutused riietele ning jalanõudele vastavalt hooajale 100 eurot. Hageja esitas 24.05.2023 kohtule ka selgitused kulutuste osas (dtl 62). Kostja on leidnud, et hageja kulud ei ole põhjendatud, kuid ei täpsustanud, millised kulud on kostja hinnangul mittevajalikud või ülepaisutatud.
5. Kohus leiab, et üldjoontes saab hageja väljatoodud kulutusi lugeda mõistlikeks, kuid mõningad kulud on kohtu hinnangul siiski ülehinnatud. Mõistlikuks ja vajalikuks ei saa pidada kulutusi riietele ja jalanõudele iga kuu 100 eurot (s.o aastas kokku 1200 eurot). Üldtuntud on asjaolu, et laps vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, kuid kuna hageja on täisealne isik, võib eeldada, et ta ei vaja nii tihedalt riiete ja jalanõude väljavahetamist kui kasvueas laps. Ka hageja ise on märkinud, et tegemist on n-ö hooajaliselt muutuva kuluga, millest võib sedastada, et igal kuul ei kulu hagejal siiski riietele ja jalanõudele 100 eurot. Kohtu hinnangul saab mõistlikuks ning põhjendatuks kuluks hageja riiete ning jalanõude osas pidada 60 eurot kuus, s.o 720 eurot aastas. Lisaks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud hageja eluasemekulud täies ulatuses. Asjas ei ole vaidlust, et hageja elab kostjast eraldi ühes leibkonnas koos oma xxx ja xxxxxxxxx ning seega tekivad tal ka eluasemega seotud kulud (elekter, vesi jms). Riigikohus on selgitanud, et lahuselav vanem ei pea lapsele elatist makstes kinni maksma teise vanema poolt eluaseme soetamiseks tehtud kulutusi, mh eluasemelaenumakseid ega laenukindlustusmakseid (RKTKo nr 3-2-1-69-13, p 16). Samas lahendis on Riigikohus selgitanud, et lapse eluasemevajaduse ulatuse ja rahalise väärtuse saab kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu (p 20). Sealjuures tuleb arvesse võtta hageja kasutuses olevat eluruumi osa (mitte kogu kinnisasja) ja ka seda, et eluruum on ühiskasutuses (mis mõjutab kasutuseeliste väärtust). Kohus on seisukohal, et põhjendatud eluasemekuluks xxx korteris saab pidada 50 eurot. Samuti ei ole kohtu hinnangul täielikult põhjendatud tervishoiukulud 20 eurot kuus (aastas 240 eurot). Hageja on kohtule selgitanud (dtl 62), et ta ei tarvita igapäevaselt ravimeid, vaid ainult siis, kui on haige. Kohus loeb hageja põhjendatud tervishoiukuluks 10 eurot kuus. Ülejäänud hageja märgitud kulutusi peab kohus põhjendatud ja vajalikeks kulutusteks. Kokku loeb kohus hageja põhjendatud ja vajalikuks ülalpidamiskuluks ühe kuu kohta ca 300 eurot (eluasemekulu 50 eurot, kulu toidule 150 eurot, sidekulud 6 eurot, kulutused tervishoiule 10 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 10 eurot ja kulutused riietele ning jalanõudele 60 eurot).
6. Riigikohus on märkinud, et üksnes alaealise lapse puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale eluks vajalikke vahendeid hankida, täisealise lapse puhul tuleb eeldada vastupidist (vt RKTKo nr 3-2-1119-15, p 10). Õige ei ole hageja seisukoht, et täisealisel lapsel on õigus saada miinimumelatist. Riigikohus on asunud seisukohale, et lapse täisealiseks saamine ainsana ei lõpeta vanema kohustust teda ülal pidada, ent seda vaid juhul, kui laps jätkab hariduse omandamist ja ta ei ole ise võimeline endale sissetulekut hankima. Kuna täisealise lapse õppimine töötamist resoluutselt ei välista, võib vanema kohustus täiskasvanud õppivat last ülal pidada olla piiratud ja vanemal on võimalik PKS § 102 lg-s 1 sätestatule tuginedes vabaneda täisealise lapse ülalpidamiskohustusest või vähendada selle kohustuse ulatust. See tähendab, et üksnes juhul, kui täisealiseks saanud lapsel ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib lapsel õigus nõuda vanemalt ülalpidamist. Samuti tuleb arvestada vanema muid kohustusi ja varalist seisundit. Hageja on tsiviilasjas selgitanud, et ta ei saa kooli kõrvalt tööl käia, kuna ta õpib päevases õppes ning tema tunniplaan ei võimalda tööl käimist, esitades kohtule väljavõtte tunniplaanist (dtl 104-116), mille alusel on tuvastatav suhteliselt tihe kooligraafik. Samas on hageja kohtule avaldanud, et on ka ise käinud tööl. Seega ei ole välistatud, 5 et vähemalt suveperioodidel on hagejal võimalus ka iseseisvalt sissetulekuid teenida ja mh osa neist kooliajaks säästa.
7. Kuivõrd hageja avaldas 21.11.2022 vastuses (dtl 37), et kostja ei ole ka varasemalt oma ülalpidamiskohustust täitnud ning tal on elatisvõlg 67 000 eurot, kogus kohus vastava kohta tõendeid omal algatusel kohtute infosüsteemist (KIS). On tuvastatav, et Pärnu Maakohtu 22.03.2010 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-10-6234 on kostjalt välja mõistetud elatis x H.M.F. (sünd. xx.xx..xxxx), x H. C. F. (sünd. xx.xx.xxxx) ja x M. M. F. (sünd. xx.xx.xxxx) kasuks igale lapsele 230 eurot kuus (s.o 3600 krooni). Samuti on Harju Maakohtu 7.03.2014 määrusega tsiviilasjas nr 213-26486 kostjalt välja mõistetud elatis x C. M. F. kasuks 150 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Rahvastikuregistri andmete kohaselt loeb kohus tõendatuks, et kostjal on hetkel lisaks täiskasvanud hagejal veel xalaealist last, kellele ta kohustub elatist maksma.
8. Kohtule 27.07.2023 pankade poolt esitatud andmetest (dtl 186-189 ja dtl 196) nähtub, et kostjal puuduvad sissetulekud ning kostjale kuuluvatel kontodel on rahalisi vahendeid kokku 0,27 eurot. Hageja väide, et kostjale kuulub pangakonto nrxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on jäänud paljasõnaliseks ning tõendamata. Kohtu 11.09.2023 TÖR-i päringust ilmnes, et kostjal puudub töökoht ning viimane töökoht oli kostjal OÜ-s xxx xxxxxxx perioodil 5.01.2023-28.02.2023 (dtl 199-202). Kostja on selgitanud (dtl 151), et talle kuulub küll sõiduauto xxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx, kuid see ei ole juba kaua aastaid liikluses ning on antud vanarauda. Kohtu hinnangul saab kostja varalist seisundit (sh suured elatisvõlgnevused) ja x alaealist last arvesse võttes teha järelduse, et kostja ei ole võimeline andma täisealisele hagejale viimase nõutud määras ülalpidamist (PKS § 102 lg 1). Kohus märgib, et eelisjärjekorras peab vanem andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele (PKS § 98 lg 1). Kuna vanem peab täitma alaealiste laste ees ülalpidamise kohustuse eelisjärjekorras enne täisealiseks saanud abivajava lapse ülalpidamise kohustust, saaks kostja maksta hagejale elatist sellises summas, mis on võimalik alaealiste laste ülalpidamise kõrvalt. Kostja x alaealise lapse kasuks on kohtulahendite alusel käesoleval hetkel välja mõistetud 610 eurot (230+230+150). Samuti on kostjalt ülalpidamist õigustatud saama ka xxxx.a. sündinud laps. Isegi kui kostja teeniks töötasu alammäära (
9. aastal 725 eurot; Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrus nr 124), kuluks see PKS § 98 lg 1 järgi tema alaealiste laste ülalpidamise kohustuse täitmiseks, kes on hageja ees eelistatud seisus. Kostja on nõustunud kompromissina tasuma täisealisele, kuid õppivale hagejale elatist 65 eurot kuus. Sellest avaldusest lähtuvalt tuleb kohtul nentida, et kostja on vaatamata oma majanduslikule olukorrale siiski võimeline hagejale mingit toetust õppimise ajal maksma. Kohus on seisukohal, et kui kostjal on võimalik maksta igakuiselt 65 eurot, peaks ta olema võimeline tasuma kutseharidust omandavale hagejale ka 100 eurot kuus. Kohus rahuldab eeltoodud argumentidel, s.o mh hageja vajadusi ja kostja varalist seisu arvestades, hagi osaliselt ja mõistab alates hagi esitamisest kostjalt hageja kasuks välja 100 eurot. Kostjal tuleb hagejale alates
10. oktoober 2023 kuni ajani, mil hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni, tasuda elatist 100 eurot kuus. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks perioodi 01.09.2022-06.10.2023 eest ühekordse elatise summas 1300 (13 x 100) eurot. Eeltoodud summasid ületavas osas jääb hagi rahuldamata. MENETLUSKULUD 23.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei 6 jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt menetluskulusid ei ole samas esinenud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 7