Obsah (14)

§ 367§ 232§ 356§ 657§ 651§ 457§ 654§ 277§ 333§ 236§ 238§ 162§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 10.08.2023, Tallinn Kohtuasja num

§ 367

lg 1 alusel on hagejal õigus nõuda ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kostjalt välja mõistmist põhivõlalt (269 311,86 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni.

1. Maakohtus kantud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. 5 2-21-2080 Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu 20.12.2022 otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Apellatsiooniastme kulud palub kostja jätta hageja kanda.
3. Kostja leiab, et maakohus on hinnanud valesti tõendeid, sh jätnud kostja tõendid hindamata, ning on sellega rikkunud menetlusõiguse norme (

§ 232lg-d 1 ja 2, § 436 lg-d 1–4, § 442 lg 8).

Samuti on maakohus valesti kohaldanud materiaalõiguse norme (VÕS § 11 lg 2, § 76 lg 2, §-d 208–211).

1. Kostja hinnangul tõendavad tema esitatud tõendid kostja ja pankrotivõlgniku vahelist õigussuhet. Lepinguvabaduse tingimustes ei pea leping olema sõlmitud kirjalikult. Poolte vahel oli suuline leping VÕS § 208 klassikalises tähenduses. Pankrotivõlgniku seaduslikud esindajad ja kostja juhatuse liige olid vanad tuttavad ning seetõttu oli kostja volitanud pankrotivõlgniku esindajat tegelema puitmaterjalide tehingutega suuliselt. Kostja meelest oleks imelik, kui olukorras, kus mõlemat äriühingut esindab tehingute tegemisel sama inimene, vormistaks see isik iseendaga tellimuslehti, lepinguid jms.
2. Kostja jääb enda väite juurde, et saatelehed ja WT TERMINAL Ltd kinnituskiri tõendavad, et vähemalt 1541 m3 saematerjali on saadetud terminali pankrotivõlgniku nimele ning et see sai olla vaid kostja saadetud kaup. Kostja möönab, et lepingud, aktid ja tellimuslehed õigussuhte tõendamiseks puuduvad, kuid objektiivsed faktid ja kolmandate isikute kinnitused kauba liikumise kohta tõendavad õigussuhet. Seega igal juhul tuleks hagi summalt maha arvata vähemalt 122 201,30 eurot (1541 m3 * 79,30 eurot). Kostja on selgitanud, miks tal on suurem osa dokumente kadunud ning miks ei saagi seetõttu saatelehed ja arved, st kogused, täielikult klappida.
3. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei ole kontrollinud kauba olemasolu terminalis. Samuti on maakohus ignoreerinud kostja taotlust nõuda välja pankrotivõlgniku pangakonto väljavõtted, et taastada kogu tarneahel, samuti kostja taotlust teha päringud pankrotivõlgniku klientidele. Kohus oleks pidanud tegema kindlaks, kas pankrotivõlgnik sai puitmaterjalide eest klientidelt raha.
4. Kostja peab kahtlaseks, et üks tänaseid peamisi võlausaldaja andis pankrotivõlgnikule laenu. Kostja arvates pidi võlausaldaja olema teadlik pankrotivõlgniku kasumist, sest miks ta muidu viimasele laenu andis.
5. 03.08.2023 esitas kostja taotluse menetluse peatamiseks

§ 356

lg 1 alusel kuni TWIN TIMBER OÜ (pankrotis) juhatuse liige on pankrotimenetluses (tsiviilasi nr 2-20-4010) vastused esitanud ja pankrotihaldur on vastuse alusel järeldused teinud. Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
2. Pankrotivõlgniku ja kostja õigussuhet ei tõenda ükski (ka mitte kaudne) dokument. Poolte vahel ei olnud ka suulist kokkulepet. Pankrotivõlgnik on kandnud kostjale raha õigusliku aluseta, mille tulemusel on pankrotivõlgnik tehtud varatuks. Ainetuks jäävad kostja väited, et kuna pankrotivõlgniku ja kostja seaduslikud esindajad olid lähikondsed, siis ei olnud dokumentide vormistamine vajalik. 6 2-21-2080
3. Kostja esitatud pangakonto väljavõtted, arved, saatelehed ega kirjavahetus ei tõenda õigussuhet pankrotivõlgniku ja kostja vahel. Sh ei ole kostja esitatud saatelehed seostatavad esitatud arvetega ning enamiku puhul on kauba saajaks kostja ise või muu isik. Need ei tõenda pankrotivõlgniku poolt vastusoorituse saamist kostjalt. Saatelehtedes on ka hulgaliselt puudusi, mis tekitavad kahtluse, et need on koostatud tagantjärele.
4. Pankrotivõlgniku pangakonto väljavõtetest nähtub, et raha, mille pankrotivõlausaldajad on laenu või ettemaksuna pankrotivõlgnikule maksnud, on kohe kantud kostja arvele. Ka kolmandate isikutega sõlmitud puidumüügi lepingutest laekuva tulu on pankrotivõlgniku esindaja suunanud kostjale.
5. Kostja
6. a majandusaasta aruandes on kajastatud puidu kuivatamisest ja keemilisest töötlusest tulenev müügitulu 57 047 eurot ja reisibüroo tegevusest tulenev müügitulu 228 186 eurot. Nii väikese puidutöötlusest tuleneva müügitulu puhul ei ole reaalne, et kostja oleks saanud 269 311,86 eurot pankrotivõlgnikult puidumüügi tehingute vastusooritusena. Kuna kostja ei ole tõendanud seda, et pankrotivõlgnik ostis temalt puidukaupa ja et see anti pankrotivõlgnikule üle, siis ei ole kostja oma vastuväiteid reaalse õigussuhte olemasolu kohta tõendanud. Hagimenetlus on võistlev menetlus, kuid kostja jättis oma tõendamiskoormise täitmata.
7. Kostja 03.08.2023 menetluse peatamise taotlusele vaidles hageja vastu, kuna see ei ole esitatud tähtaegselt ning selle rahuldamiseks ei ole alust. Mingite toimingute tegemine teises menetluses ei ole

§ 356lg 1 kohaselt menetluse peatamise aluseks.

Hageja hinnangul on taotlus esitatud menetluse venitamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada (

§ 657lg 1 p 2¹).

Kuna kostja vaidlustas maakohtu 07.09.2022 otsuse tervikuna, siis kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust kogu ulatuses (

§ 651lg 1).

1. Ringkonnakohus lahendab esiteks kostja 03.08.2023 esitatud taotluse menetluse peatamiseks. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. 31.
2. Kostja väidab taotluses, kuna TWIN TIMBER OÜ (pankrotis) pankrotihaldur on saanud kontakti pankrotivõlgniku endise juhatuse liikmega ja edastanud talle päringu pankrotivõlgniku majandustegevuse kohta, siis on oluline ära oodata pankrotivõlgniku endise juhatuse liikme vastused, sest need võivad oluliselt mõjutada käesoleva menetluse kulgemist. Kostja arvates võivad selle isiku selgitused ja tema käes olevad raamatupidamise dokumendid olla olulisteks tõenditeks ka käesolevas menetluses. Kostja ei saanud neid tõendeid varem esitada. Hageja vaidleb taotlusele vastu ja palub jätta selle kui mittetähtaegselt esitatud ja alusetu taotluse rahuldamata. 31.
3. Ringkonnakohus leiab, et menetluse peatamiseks ei ole alust.

§ 356

lg 1 eeldab, et peatavas asjas tehtav otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese. Sellisel juhul võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et õigussuhte 7 2-21-2080 olemasolu või puudumine peab selleks, et oleks alus menetlus peatada, olema teise menetluse ese, st selline küsimus, mis lahendatakse teises menetluses otsuse resolutsiooniga, mitte aga küsimus, mille kohta kohus teeb järeldusi üksnes lahendi põhjendavas osas. Üksnes nõuete näiline sarnasus, mis võib mh tuleneda sellest, et menetluses osalevad samad pooled või nõuete aluseks on samad või sarnased asjaolud, ei ole menetluse peatamiseks piisav. Kohtuasjaks, mille tõttu kohus võib

§ 356

lg 1 järgi teises kohtuasjas menetluse peatada, on eelkõige kohtuasi, milles taotletav lahend on

§ 457

järgi resolutsioonist tulenevalt samadele menetlusosalistele kohustuslik (vt RKTKm 21.06.2023, 2-21-11317, p 9 edasiste viidetega). Käesoleval juhul taotleb kostja menetluse peatamist pankrotiasjas pankrotivõlgniku endiselt juhatuse liikmelt selgituste saamise ajaks ja kuni pankrotihaldur teeb nende põhjal järeldused. Kostja ei väida ka ise, et käesolevas asjas tehtav otsus sõltuks täielikult või osaliselt pankrotiasjas (tsiviilasi nr 2-20-4010) tehtava lahendi resolutsiooniga lahendatavast küsimusest, vaid soovib käesoleva menetluse peatamist kuni hüpoteetiliselt saadavate tõendite analüüsimiseni teises asjas. Sellise põhjenduse alusel menetluse peatamiseks ei ole seaduslikku alust ning ringkonnakohus jätab kostja taotluse käesoleva menetluse peatamiseks rahuldamata.

1. Maakohus on tuvastanud ning pooled ei vaidlusta asjaolu, et 24.08.2020 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-4010 välja TWIN TIMBER OÜ pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andres Tootsmani (I kd, tl 6–9). Tuvastatud on ka see, et perioodil 08.02.2019 – 24.07.2019 on TWIN TIMBER OÜ Swedbank AS-is olevalt kontolt nr EE082200221071016420 tehtud kostja OÜ Oikumena kontole nr EE732200221070299099 18 ülekannet kokku 293 901,86 euro ulatuses (I kd, tl 9 pöördel – 10). Sellest on kostja pankrotivõlgnikule tagastanud 24 590 eurot (hagiavalduse p 4, I kd, tl 1 pöördel), mistõttu on hageja nõude suuruseks 269 311,86 eurot, millele lisanduvad viivised.
2. Poolte vahel on vaidlus, kas pankrotivõlgnikul oli eelmises punktis nimetatud rahaülekannete tegemiseks kostjale õiguslik alus või on kostja alusetult rikastunud. Hageja väidab, et pankrotivõlgniku ja kostja vahel puudus mis tahes võlasuhe ning kostja peab 269 311,86 eurot koos viivistega tagasi maksma. Kostja leiab, et tema esitatud tõenditega on tõendatud müügilepinguline suhe, mis seisnes tema poolt pankrotivõlgnikule puidu müümises.
3. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus ei anna alust kohaldada asja lahendamisel materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda maakohtu järeldustega võrreldes teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid kogumis õigesti, kui asus seisukohale, et müügilepingulise suhte olemasolu poolte vahel ei ole tõendatud, ning kohaldas seega õigesti VÕS §
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

Apellatsioonkaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.

1. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja kordab apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud väiteid, et ta müüs pankrotivõlgnikule puitu ning esitas selle eest arveid ning et tema väited on tõendatud eelkõige tema pangakonto ja pearaamatu väljavõtetega, kus nähtuvad puitmaterjali müügiga seotud kulud (I kd, tl 62–69, 83–100), ning pankrotivõlgnikule esitatud arvete ja kauba saatelehtedega. Ringkonnakohus nõustub esiteks maakohtuga selles, et kostja enda äritegevust kajastavad toimingud ei saa eraldivõetuna tõendada õigussuhet hagejaga, vaid näitavad kostja äriga kaasnenud kulusid. Need tõendid ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul müügilepingu olemasolu pankrotivõlgnikuga ka kogumis muude kostja esitatud tõenditega. 8 2-21-2080
2. Nimelt on kostja esitanud ka pankrotivõlgniku ülekannete aluseks olnud 14 kostja arvet (I kd, tl 70–82, dtl 128–141) ning nendega väidetavalt seonduvad kauba saatelehed (CMR-d, I kd, tl 101–117 ning 143–191). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti asunud seisukohale, et saatelehed ei ole seostatavad hageja ja kostja õigussuhtega. Maakohtu otsuse ps 8 on korrektselt kajastatud, milliste saatelehtede alusel on kaup saadetud kostjale endale, millal kolmandatele äriühingutele ning millisel juhul „pankrotivõlgnikule kostja nimel“ vastuvõtmiseks. Viimati nimetatud saatelehtedel on saajana kirjas „Timber Twin OÜ … on behalf of „Oikumena“. Ringkonnakohus parandab siinkohal maakohus otsuse p-s 8 oleva vea. Maakohus on ekslikult märkinud nende saatelehtede kohta, et seal on kajastatud kauba saajana „kostja pankrotivõlgniku nimel“, kuigi tegelikult on kauba saajana kajastatud „pankrotivõlgnik (st Timber Twin OÜ) kostja nimel“. Seda, et nende saatelehtede järgi on kauba saajaks kostja, st „Osaühing Oikumena läbi pankrotivõlgniku“, on maakohtus selgitanud ka hageja (25.05.20.22 menetlusdokumendi p 2.1, I kd, tl 196). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kaup, mis on saadetud pankrotivõlgnikule kostja nimel (vastuvõtmiseks) ei tõenda kauba saatmist pankrotivõlgnikule ega selle saamist pankrotivõlgniku poolt vastusooritusena müügilepingu alusel. Maakohus on seega õigesti järeldanud, et kostja esitatud saatelehed ei tõenda, et kaup oleks saadetud pankrotivõlgnikule ja et kauba sai pankrotivõlgnik. Lisaks on maakohus toonud õigesti välja arvete ja saatelehtede mittevastavuse (maakohtu otsuse p 8). Kuna kostja ise möönab vastuolusid arvetes ja saatelehtedes (põhjusel, et osa dokumente ei ole säilinud, apellatsioonkaebuse lk 9, II kd, tl 5), ei korda ringkonnakohus maakohtu välja toodud mahulisi vastuolusid neis dokumentides (

§ 654lg 6).

37. Ringkonnakohus märgib täiendavalt eelmises punktis viidatud kostja arvete kohta (I kd, tl 70–82, dtl 128–141), et hageja esitas 01.06.2021 menetlusdokumendi p-s 8 dokumentide võltsituse vastuväite, vaidlustades nende arvete ehtsuse ja taotledes nende tõendina arvestamata jätmist. Hageja viitas, et kui tõendi ehtsus on vaidlustatud, siis lasub

§ 277

lg 1 kohaselt dokumendi ehtsuse tõendamise koormis dokumendi esitajal (RKTKo 23.09.2015, 3-2-1-7915, p 9 ja 10; RKTKo 14.09.2016, 3-2-1-63-16, p 10). Hageja põhjendas võltsituse vastuväidet eelkõige sellega, et pankrotivõlgnik ei olnud kõnealusel perioodil käibemaksukohustuslane, kuid kostja arvetele oli märgitud tema käibemaksukohustuslase number. Arvetes oli ka muid puudusi (eksimused aastanumbrites), mis andsid alust arvata, et need on koostatud mingil muul ajal. Maakohus nõustus hagejaga, et ulatuslike puuduste tõttu arvetes ja nende vastuolu tõttu saatelehtedega ei saa neid arveid pidada ehtsaks ega tõendina arvestada (maakohtu otsuse p 9). Ringkonnakohus täpsustab selles osas maakohtu otsust. 37.1. Nimelt võib

§ 277

lg 1 kohaselt menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Seejuures tuleb teha vahet dokumendi intellektuaalsel ja tehnilisel võltsimisel. Intellektuaalne võltsimine tähendab, et dokumendi koostaja salvestab dokumenti andmed, mida ta teab olevat ebaõiged, nt märgib dokumendi koostamise kuupäevana vale kuupäeva. Tehnilise võltsimise all peetakse silmas olukorda, kus dokument tehakse järele, st tekitatakse dokument, millest jääb mulje, justkui see oleks koostatud kellegi teise poolt.

§ 277

käib eelkõige tehnilise võltsimise juhtumite kohta, kus on võimalik dokumenti uurides tuvastada võltsimise tunnuseid, kuid see säte ei ole kohaldatav intellektuaalse võltsimise puhul. Käesoleval juhul, kuigi hageja viitas

§-le 277, puudutasid tema vastuväited eelkõige arvete intellektuaalset võltsimist. Sellisel juhul ei kuulu kohaldamisele küll

§ 277

, kuid maakohus sai tugineda tõendite vaba hindamise põhimõttele (

§ 232

lg 2) ning, hinnates arveid koos teiste tõenditega, sai neile kui madalama usaldusväärsusega dokumentidele anda väiksema kaalu (V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, p 3.1 b). 9 2-21-2080 37.

1. Ringkonnakohus lisab, et hageja on maakohtu menetluses avaldanud kahtlust ka kostja esitatud saatelehtede ehtsuse kohta. Maakohtu 14.11.2022 kohtuistungil on hageja toonud välja, et (eesti keelde tõlkimata) saatelehed ei ole poolenisti loetavad (00:09:13), samuti, et mõnel saatelehel puuduvad pitsatid, mõned ei ole loetavad ja on puudulikud (01:00:31; I kd, tl 224 – 225 pöördel). Kuigi saatelehtede ehtsuse kohta ei ole maakohus otseselt seisukohta võtnud, on maakohus otsuses toonud välja, et osa saatelehti on loetamatud kauba üleandmise kinnituste jm andmete osas. Ringkonnakohtu hinnangul on eelkõige oluline, et saatelehed ei tõenda kauba saatmist pankrotivõlgnikule, kuid leiab, et nende dokumentide kohatine loetamatus muudaks need lisaks ka madalama usaldusväärtusega tõenditeks. 37.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et kostja esitatud tõendid kogumis ei tõenda kostja väidet, et ta müüs pankrotivõlgnikule puitu, st et pankrotivõlgnik sai 18 rahaülekande eest vastusoorituse.
3. Kostja heidab apellatsioonkaebuses maakohtule ette, et maakohus ei võtnud arvesse WT TERMINAL Ltd kinnituskirja selle kohta, et neil arvestuses „sissetulevate puhul on märgitud saatjad (enamasti BY saematerjal) ja kätte saajaks on märgitud Twin Timber“ (kostja 25.04.2022 seisukoha lisa nr 56, I kd, tl 192–195). Tegemist on WT TERMINAL Ltd (Riia) müügijuhi 12.04.2022 e-kirjaga, millele on lisatud lätikeelne tabel. Kostja leiab, et see e-kiri ja tabel tõendavad, et sellesse Riia terminali tuli 1541 m³ saematerjali Twin Timber OÜ nimele ning see oli kostjalt saadud kaup. Kostja põhjendab seda sellega, et asjas ei ole tõendatud, et keegi kolmas isik oleks pankrotivõlgnikule puitu tarninud. Kostja küll möönab, et õigussuhte tõendamiseks puuduvad lepingud, aktid ja tellimuslehed, kuid õigussuhet kinnitavad objektiivsed faktid ja kolmandate isikute kinnitused kauba liikumise kohta. 38.
4. Ringkonnakohus ei nõustu kostja käsitlusega. 12.04.2022 e-kiri ega tabel ei tõenda seda, et pankrotivõlgnik oleks saanud kauba või et ta oleks selle saanud kostjalt. Nagu eelnevalt märgitud oli osal saatelehtedel kirjas saajana Twin Timber OÜ, kuid koos märkusega „on behalf of Oikumena OÜ“, st kostja nimel. Ka e-kiri ei kinnita, et kauba saajaks oli kostja ja pankrotivõlgniku vahel oleva müügilepingu alusel pankrotivõlgnik. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et vähemalt 122 201,30 euro ulatuses oleks tulnud hagi jätta rahuldamata. 38.
5. Ringkonnakohus leiab, et ka kostja esitatud väljavõte kahest 28.04.2022 e-kirjast kostja ning JL (WT Terminal) vahel ja selle poolik tõlge eesti keelde ei tõenda kostja ja pankrotivõlgniku lepingulisi suhteid (I kd, tl 204–205). 28.04.2022 e-kirjas märgib WT Terminali esindaja, et WT Terminali ja OÜ Oikumena vahel ei ole mingeid lepingulisi suhteid ning seetõttu ei saa nad väljastada dokumente TWIN TIMBER OÜ kohta. Arvestades kostja enda esitatud saatelehti, kus kauba saajaks oli valdavalt kostja ise, ei ole usutav väide, et nimetatud terminali ja kostja vahel puuduvad või puudusid mis tahes õigussuhted. Teisalt ei oma see käesolevas menetluses tähtsust, kuna asjaomane e-kiri ei tõenda seda, mida kostja peaks käesolevas menetluses tõendama, st et tema ja pankrotivõlgniku vahel oli müügilepingust tulenev võlasuhe. 38.
6. Kuna asjas ei ole tõendatud puidu müümine kostjalt pankrotivõlgnikule, siis peab ringkonnakohus ainetuks kostja väidet, et hageja pankrotihaldur peaks kuskil laos kontrollima pankrotivõlgniku puidumaterjali olemasolu.
7. Väär on ka kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et selleks, et tõendada hageja ja kostja vahelist müügilepingulist suhet, oleks kohus pidanud kontrollima hageja ja mis tahes kolmandate isikute vahelist raha liikumist. 07.07.2021 menetlusdokumendis esitas kostja 10 2-21-2080 taotluse pankrotivõlgniku
8. aasta pangakonto väljanõudmiseks (I kd, tl 126). Kostja põhjendas taotlust sellega, et kui kostja esitatud dokumentidest ei piisa hageja arvates müügitehingute tõendamiseks, siis tuleb täiendavalt analüüsida pankrotivõlgniku majandustegevust ning vastata küsimusele, kellele, mida ja mis koguses pankrotivõlgnik vaidlusalusel perioodil müüs. Kuigi maakohus ei ole seda taotlust lahendanud (on jätnud selle tähelepanuta), ei esitanud kostja maakohtus taotluse lahendamata jätmise kohta vastuväidet. Kostja küll kordas 25.04.2022 menetlusdokumendis vajadust selliste kontoväljavõtete väljanõudmise kohta (I kd, tl 142), kuid seejärel oma 08.06.2022 lõplikus seisukohas (I kd, tl 202–203) ega 14.11.2022 Harju Maakohtu istungil (I kd, tl 224 – 225 pöördel) vastuväidet ei esitanud. Seega on kostja kaotanud õiguse tugineda sellele väidetavale maakohtu minetusele. 39.
9. Nimelt võib menetlusosaline

333 lg 1 kohaselt esitada kohtule vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti menetlussätte rikkumise kohta.

§ 333

lg 2 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada.

§ 333

lg 3 kohaselt, kui menetlusosaline ei esitanud kohaselt vastuväidet, ei saa ta tugineda kohtu veale kohtulahendi peale edasi kaevates. Niisiis on kostja minetanud õiguse väida, et maakohus on rikkunud tema taotluse lahendamata jätmisega menetlusõiguse norme. 39.2. Eeltoodust hoolimata märgib ringkonnakohus, et kostja sellise taotluse rahuldamiseks ei oleks olnud alust.

§ 236

lg 2 kohaselt võib menetlusosaline taotleda kohtult tõendite kogumist, kuid sama sätte lg 3 järgi on menetlusosalisel sellisel juhul põhjendamiskohustus. Menetlusosaline peab põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või taotleb tõendite kogumist. Kuivõrd käesolevas asjas pidi kostja tõendama oma väidet, et poolte vahel eksisteeris müügileping, siis pankrotivõlgniku erinevad sissetulekud ja väljaminekud ei oleks seda tõendanud. Ka ei saa menetlusosaline esitada tõendite kogumise taotlust sooviga hakata alles saadava teabe põhjal otsima tema väiteid kinnitavaid tõendeid. 39.3. Seega ei pidanud maakohus uurima, milliseid makseid hageja kolmandatelt isikutelt sai (

§ 238lg 1 p 1, lg 3 p 4).

Ringkonnakohtule kostja samasisulist taotlust esitatud ei ole.

1. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et kui tehingutes esindavad erinevaid äriühinguid lähikondsed või sama isik, siis ei ole vaja dokumente vormistada. Iga osaühing on iseseisev juriidiline isik, mis tegutseb läbi oma organite (tsiviilseadustiku üldosa seadus, § 31 lg 1) ning isegi kui mõlemat äriühingut esindab sama isik või kui neid esindavad lähikondsed, siis ei tegutse see füüsiline isik või need füüsilised isikud enda nimel. Kuigi müügitehing iseenesest võib olla ka suuline, siis peab sellise suhte olemasolu olema siiski tõendatav. Kostja on küll esitanud apellatsioonkaebuses skeemi, kuidas tehingud käisid ning kes kellele raha maksis, kuid see tabel ei tõenda ei hageja ja kostja vahelise õigussuhte olemasolu ega ka seda, et tehingud just nii toimusid.
2. Apellatsioonkaebuse lk 10 viide C laenuandmise kohta pankrotivõlgnikule ning sellega seonduv väide, et kui pankrotivõlgnikule anti laenu, siis järelikult oli pankrotivõlgnik maksevõimeline, on asjassepuutumatu.
3. VÕS § 1028 lg 1 järgi, kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kui hageja tõendab VÕS § 1028 lg 1 järgse alusetu soorituse, saab kostja omakorda tõendada, et tal on õigus keelduda saadu tagastamisest 11 2-21-2080 VÕS § 1028 lg 2 järgi või seetõttu, et poolte vahel oli muu, tehingu või seaduse alusel tekkinud võlasuhe, millest tulenevalt oli kostjal õigus raha saada ning ta ei pea seda tagasi maksma. Käesoleval juhul on hageja näidanud, et pankrotivõlgnik tegi perioodil 08.02.2019 – 24.07.2019 kostjale 18 ülekannet 269 311,86 euro ulatuses, mille tegemiseks ei olnud õiguslikku alust ning mille eest pankrotivõlgnik vastusooritust ei saanud. Hageja esitatud asjaoludel ei olnud kohustust seega olemas. Kui kostja sellega ei nõustunud, pidi kostja tõendama, et poolte vahel oli õigussuhe, millest tulenevalt ta oli õigustatud raha saamiseks ning et hagejal puudub raha tagasinõudmiseks alus. Kuigi kostja väitis, et poolte vahel oli müügilepinguline suhe, st et ta müüs pankrotivõlgnikule puitu, ei tõendanud kostja müügilepingu olemasolu ega pankrotivõlgniku poolt kostjalt vastusoorituse saamist. Seega ei tõendanud kostja, et tal oleks olnud pankrotivõlgnikuga selline võlasuhe, mille alusel oli tal alus saada pankrotivõlgnikult 269 311,86 eurot. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus tugines hagi rahuldades õigesti VÕS § 1028 lg-le 1 ning maakohtu otsuse muutmiseks puudub alus. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4. Maakohus jättis kõik menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jääb maakohtu otsus ka selles osas muutmata. 44. Samuti jäävad kostja kanda ringkonnakohtus kantud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata (

§ 171lg 1, § 173 lg 1).

menetluskulud, kuna 45. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist (

§ 174lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 12