Obsah (13)

§ 317§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 187§ 407§ 162§ 176§ 177§ 444§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Kohtujurist Krista Kruusa Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2023, Haapsalu Tsiviilasja number 2-22-13444

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

1. Jätta tsiviilasja menetluskulud kostja A M kanda.
2. Välja mõista kostjalt A M hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 590 eurot, so. tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud summas 240 eurot (koos käibemaksuga).
3. Menetluskuludelt tuleb kostjal A M hagejale Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
4. jaanuari ja
5. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
6. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse riigilõivu, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale 2 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6). Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital esitas 06.09.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2249,88 euro saamiseks. 21.11.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 23.11.2022 määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu ja teatama kohtule kostja elukoha- ja kontaktandmed. 12.12.2022 esitas hageja kohtule hagiavalduse ja tasus täiendavalt riigilõivu. 01.02.2023 määrusega kohustas kohus hagejat täpsustama hagiavaldust. Hageja esitas kohtule puuduste kõrvaldamisena hagi täpsustuse 21.02.

1. Hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb võlgnevus Telia Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud 03.08.2017 sõlmitud liitumislepingu number 27689750 lisast, so. 10.05.2020 sõlmitud järelmaksulepingust number 1543282 ja 26.08.2020 sõlmitud järelmaksulepingust number 1562459, mille alusel leppisid pooled kokku kostja poolt ostetavate toodete osamaksetega tasumise tingimustes. Kuna kostja maksegraafiku järgi tagasimakseid hagejale ei teinud, st. oma laenulepingulisi kohustusi ei täitnud, ütles hageja 20.05.2021 kostjaga sõlmitud lepingu üles. Hageja loovutas nõude 27.05.2022 koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata põhinõude summas 1467,18 eurot, intressi võlgnevuse, mille on hageja arvestanud alates esimesest tasumata osamaksest, so. 20.09.2020 kuni hageja poolt lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 20.04.2021, kokku summas 189,23 eurot. Intressimääras on pooled lepingus kokku leppinud, so. 21,9% aastas. Tulenevalt järelmaksulepingu punktist 14 ja VÕS 1132 lõikest 2 sätestatust palub hageja kostjalt välja mõista 35 eurot sissenõudmiskulusid. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivitusintressi, milleks on lepingus kokku lepitud määr 0,066% päevas põhivõla summalt, alates esimesest tasumata osamaksest, so. 20.09.2020 kuni 08.03.2022, summas 303,16 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt kuni selle kohase täitmiseni alates 13.12.2022, määras 0,066% päevas ning jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
2. Maksekäsu kiirmenetluses on kostjale A M makseettepanekut üritatud kätte toimetada järgmistel aadressidel: 08.09.2022, 13.09.2022 ja 27.09.2022 aadressidel XXX ja XXX– vastuseks Tagastatud - muu põhjus ning kõikide saatmiste puhul vastus seni puudub. 27.09.2022 aadressil XXX - Tagastatud - hoiutähtaja möödumisel. Varasemas menetluses on võlgniku isa kinnitanud, et võlgnik ei ela aadressil XXX. Võlgniku ema kinnitas 16.11.2022, et võlgnik ei ela aadressil XXX. Ema sõnul võlgnik on Norras või Rootsis, kontaktid puuduvad.
3. 17.03.2023 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul arvates menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. 3 Hagiavalduse menetlusse võtmise järgselt on kohus on proovinud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada: punktis
4. nimetatud kontaktandmetele, kuid dokumentide kättesaamise kohta kinnitus puudub.
5. Kohus esitas 07.07.2023 päringu Politsei- ja Piirivalveametile, kust kohtule edastati vastus 14.07.2023, milles kinnitati teadaolevaks kostja elukoha aadressiks XXX ja e-posti aadressiks XXX. Eeltoodu alusel toimetas kohus kostjale 14.08.2023 määruse alusel menetlusdokumendid kätte avalikult

§ 317

lg 12 ja § 317 lg 3 alusel Ametlikes Teadaannetes ning luges kostjale kättetoimetatuks teate avaldamisest 15 päeva möödumisel, so. 30.08.

1. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 14.09.
2. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

5.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja on hagiavaldusega palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulu summas 660 eurot (sh km), mille kohaselt on dokumentide komplekteerimisele, analüüsile, hagiavalduse koostamisele ja esitamisele ning puuduste kõrvaldamisele kulunud 5 tundi. Esindaja tunnitasu on 100 eurot (lisandub käibemaks) /dtl 87, 96/. Hageja lepinguline esindaja on esitanud kinnituse, et ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu on hagejal

§ 176

lg 10 alusel õigus paluda õigusabikulu kostjalt välja mõista koos käibemaksuga /dtl 96/. Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega vaid hagiga, milliseid esitab hageja oma põhitegevuses igapäevaselt, samuti ei ole kostja hagiavaldusele vastuväidet esitanud ning kohtuistungit pole toimunud, mistõttu ei ole õigusabikulud summas 660 eurot põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt peab kohus hagiavalduse esitamisega seotud tegevuste sh. koostamise ja esitamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Kohus peab põhjendatuks esinduskulusid kokku 2 tunni ulatuses so. 240 eurot (sh km). Kohus leiab, et kostjalt ei ole põhjendatud välja mõista esinduskulu seoses hageja puuduste kõrvaldamisega, sh. hagiavalduse täiendamine selles esialgselt puuduvate asjaoludega ja tõendite hankimine pärast hagiavalduse esitamist. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Võlgniku õiguslik seisund ei või nõude loovutamise tagajärjel halveneda (Riigikohtu 02.12.2010 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-96-10, p 13). VÕS § 168 lg 1 I lause järgi peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas VÕS § 167 lõikes 4 nimetatud täitedokumendi ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Esindamise tunnitasu peab kohus mõistlikuks. 6. Hageja on taotlenud menetluskulu, milleks on riigilõiv summas 350 eurot, väljamõistmist kostjalt. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 7. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja lepingulise esindaja kulud summas 240 eurot ning tasutud riigilõiv summas 350 eurot. Kokku põhjendatud menetluskulusid summas 590 eurot. 8. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses

§ 177lg 4 alusel.

9.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata. 4 10.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 11.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. 12. Kuna käesoleva kohtulahendi p-s 2 ja 4 nimetatud asjaolud ei ole kohtule teadaolevalt muutunud ja kostja elukoht või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5