Obsah (8)

§ 630§ 187§ 442§ 440§ 444§ 173§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2023, Kuressaare Tsiviilasja nU 2-23-1783 Tsiviilasi U

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U M esitas 01.02.2023 hagiavalduse U Hi vastu ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt kostja H. U viibib alates 2022.a X hooldekodus l. Hageja M. U on kostja poeg. Z Vallavalitsus (kolmas isik) nõuab hagejalt kostja hooldekodu kohatasu maksmist. Hageja 2-23-1783 on alates 14.12.2022.a haiguslehel ja alates 03.01.2023.a algab palgata puhkus, misjärel teda ootab ees töökohalt koondamine. Hageja arvestab, et kuni uue töökoha leidmiseni tuleb tal elada oma säästudest. Kostja sõlmis 11.03.2022.a kinkelepingu, millega kostja kinkis ära ½ kaasomandi osa kinnistust XXXXXXXXXXXXXXX. Hageja kasvas üles oma Q Ui juures Q talus, Ridala külas. 22.01.2023.a andis kostja hagejale kirjaliku tunnistuse, et kostja ei ole hagejat kasvatanud ja et hageja kasvatas üles kostja x, Q U. Hageja on seisukohal, et arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja esitatud t xndeid, tuleb ta vabastada ülalpidamiskohustusest kostja vastu, sest kostja on rikkunud jämedalt hageja ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole hageja suhtes teostanud hooldusõigust alates ajast, kui hageja oli väikelaps. Kostja ei ole tasunud elatist ka hagejat ülal pidanud Q U’ ile. Hageja ei olnud lapsepõlves kostjaga emotsionaalselt seotud. Kostja jättis hageja maha juba väikelapseeas. Kostja ei ole hageja lapsepõlves mänginud mingit rolli. Hageja eest on hoolitsenud ja teda rahaliselt toetanud ainult QU. Hageja palub tuvastada hageja kohustuse puudumine kostja ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
2. Kostja kirjalikku seisukohta kohtule hagiavalduse osas ei esitanud. 15.09.2023 toimunud istungil teatas kostja, et tal ei ole vastuväiteid hageja nõudele, kõik on õige ja ta võtab hagi õigeks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, olles tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg 3 teise lause ja § 206 lg 1 esimese lause järgi on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta). Kui kostja võtab hagi õigeks, siis juhindudes

§ 440

lg-st 1 teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse, välja arvatud juhul kui kohus ei ole õigeksvõtuga seotud (§ 440 lg 4). Õigeksvõtul põhineva otsusega tuleb hagi rahuldada (§ 440 lg 1 ). 5. Kohus leiab, et kuivõrd kostja võttis 15.09.2023 toimunud istungil hagi õigeks ja palub hagi rahuldada, siis kohus lahendab menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt esitatud nõuded käesolevas tsiviilasjas õigeksvõtul põhineva otsusega.

§ 444

lg 3 sätestab, et hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 6. Eeltoodust tulenevalt teeb kohus hageja nõude osas otsuse ilma põhjendava osata ja kohus rahuldab õigeksvõtul põhineva otsusega U M hagi U H vastu ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamise nõudes. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Arvestades, et kostja asub hooldusteenusel ega ole soovinud ülalpidamiskohustust hageja poolt, peab kohus õigeks ja õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja avaldas kohtuistungil, et ta ei taotle menetluskulude välja mõistmist kostjalt. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks. Kohus selgitab, et

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata 2 2-23-1783 menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik 3