1-22-2853/46

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoober 2023 Kriminaalasja number 1-22-2853 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus Janno Prantsile (ik 39504146518) Tartu Maakohtu
4. juuni
5. a kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine Määruskaebuse esitaja Vandeadvokaadi abi Aivar Kello Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Jätta Janno Prantsi kaitsja määruskaebus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja)
7. septembri
8. a määruse peale läbi vaatamata.
9. Määrata Advokaadibüroole In Jure Janno Prantsile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 10 eurot ja 80 senti).
10. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Janno Prantsilt Eesti Vabariigi kasuks välja 64 eurot ja 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
11. Janno Prants tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
12. juuni 2022 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 10-kuulise vangistusega. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
13. märtsi 2020 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 9 kuud ja 28 päeva vangistust võrra, ja mõisteti J. Prantsile liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus
14. juulil 2022 ja karistuse kandmise aja algust arvati alates
15. juunist
17. Tartu Maakohtu
18. juuni
19. a määrusega vabastati J. Prants karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
20. veebruar
21. Teda kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p-des 16 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustusi. J. Prants vabanes vanglast
22. juunil
23. Tema katseaeg hakkas kulgema alates kohtumääruse jõustumisest ning lõpeb
24. veebruaril
26. Esimene erakorraline ettekanne esitati
27. juulil 2023 ettepanekuga pikendada katseaega 3 kuu võrra seoses kahe registreerimiskohustuse rikkumisega. Menetluse käigus loobus kriminaalhooldusametnik ettepanekust ja tegi uue ettepaneku – määrata täiendav kohustus. Tartu Maakohtu
28. septembri
29. a määrusega määrati J. Prantsile täiendav kohustus: registreerida end vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames, läbida teenus meditsiiniasutusest saadud ajal ja osaleda vaimse tervise õe vastuvõttudel nii kaua, kuni vaimse tervise õde peab seda vajalikuks. Kohtumäärus ei ole veel jõustunud.
30. Teise erakorralise ettekande esitas kriminaalhooldusosakond
31. septembril 2023 taotlusega pöörata J. Prantsi karistus täitmisele. J. Prants ei olnud kriminaalhooldusametnikule kohustuse täitmise kontrolliks kättesaadav
32. ja
33. augustil 2023 ja rikkus
34. augustil alkoholi tarvitamise keeldu. Erakorralise ettekande lisas palutakse lugeda täiendavateks rikkumisteks
35. septembri 2023 registreerimiskohustuse ja
36. septembri
37. a alkoholitarvitamise keelu rikkumine.
38. Tartu Maakohtu
39. septembri
40. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne.
41. Kohus tuvastas, et J. Prants ei allunud
42. ja
43. augustil 2023 kontrollile. Ettekandest nähtuvalt märkas kriminaalhooldusametnik J. Prantsi
44. augustil 2023 Võru rannas alkoholi tarvitamas. Ametnikku märgates püüdis J. Prants end varjata ja tema vaateväljast eemalduda. J. Prantsi liikumine oli häiritud ja silmnähtavast joobeseisundist tingituna esinesid koordinartsioonihäired. Ametnik tundis J. Prantsi hingeõhus alkoholilõhna. Indikaatorvahendiga ei olnud võimalik J. Prantsi joovet kontrollida. Juhtumikorraldaja asendaja helistas J. Prantsile
45. augustil 2023 neljal korral, kuid J. Prants ühelegi kõnele ei vastanud. Ametnik helistas J. Prantsile veel ka
46. augustil 2023 kolmel korral, kuid J. Prants ühelegi kõnele ei vastanud. J. Prants kriminaalhooldusametnikule tagasi ei helistanud. Sellega muutis J. Prants kohustuse kontrolli võimatuks. Helistamist tõendab kõneeristuse väljavõte. J. Prants tunnistas kirjalikus seisukohas alkoholi tarvitamist 25.-
47. augustini 2023, mistõttu ta ei julgenud kõnedele vastata ja tagasi helistada. Kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu kohustatud muuhulgas vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama, et ametnik saaks teada süüdimõistetu viibimiskoha. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. Et selline kohustus on talle teatavaks tehtud, kinnitas süüdimõistetu ka kohtuistungil. J. Prants on rikkumised toime pannud tahtlikult. J
48. Kohus tuvastas J. Prantsile etteheidetud
49. augusti ja
50. septembri 2023 alkoholi tarvitamise keelu rikkumised. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid ühes neisse kantud süüdimõistetu selgitusega, J. Prantsi
51. augusti 2023 kirjalik seletus kogumis süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustega tõendavad, et J. Prants tarvitas
52. augustil 2023 kontrollile eelnenud ajal (25.-
53. august 2023) ja
54. septembril 2023 kontrollile eelnenud ajal (16.-
55. september 2023) alkoholi. Tegemist on tahtlike rikkumistega, sest J. Prants oli teadlik alkoholi 2 tarvitamise keelust. Tarvitades 25.-
56. augustil 2023 ja 16.-
57. septembril 2023 alkoholi, rikkus J. Prants KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust alkoholi mitte tarvitada.
58. Kohus tuvastas, et J. Prants rikkus
59. septembril 2023 registreerimiskohustust. Registreerimislehe, J. Prantsi kirjaliku seletuse ja kohtuistungil antud ütlustega kogumis on tõendatud, et J. Prants oli teadlik
60. septembri 2023 registreerimiskohustusest ning seegi, et J. Prants registreerimisele ei ilmunud. Süüdimõistetul tuleb korraldada oma elu nii, et talle kohtu poolt määratud käitumiskontrolli nõuded ja kohustused oleksid korrektselt täidetud. Tegemist pole J. Prantsi esimese registreerimiskohustuse rikkumisega katseaja jooksul, vaid juba kolmandaga. Seega pole registreerimisele ilmumata jätmine olnud juhuslikku laadi, vaid süüdimõistetu käitumismuster. Eelistades registreerimise hommikul kaua magada, tegi süüdimõistetu ise võimalikuks olukorra, kus ta jäi ilma liikumisvõimalusest.
61. J. Prants on käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi rikkunud ka varasemalt.
62. ja
63. juulil 2023 rikkus ta kontrollile allumise kohustust ja
64. juulil 2023 alkoholi tarvitamise keeldu. Nende rikkumiste eest tehti talle kirjalikud hoiatused.
65. ja
66. juulil 2023 rikkus ta registreerimiskohustust, mille eest määras kohus täiendava kohustuse. Kõik eeltoodu iseloomustab katseaja kulgemist negatiivselt.
67. Lõuna-Eesti Haigla AS
68. augusti 2023 tõend tõendab, et J. Prants osales alkoholitarvitamise häire ennetus- ja nõustamisteenuse esmahindamisel.
69. septembri 2023 karistusregistri väljatrükk tõendab, et J. Prants ei ole katseajal uusi süütegusid toime pannud. Eelnev iseloomustab J. Prantsi positiivselt.
70. J. Prants pole mõistnud käitumiskontrolli nõuete kõrvalekaldumatu täitmise vajadust siiani. Karistuse täitmisele pööramine on möödapääsmatu, sest lühikese aja jooksul peale vanglast vabanemist (vähem kui kolm kuud) on kohtu menetluses juba teine erakorraline ettekanne ning käesolevas menetluses on tuvastatud mitmed J. Prantsi käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumised. J. Prantsi rikkumised on jätkunud peale hoiatuste tegemist ja täiendava kohustuse määramist. Rikkumisi on arvukalt. Ammendunud on muud KarS §-s 76 lg 7 märgitud võimalused süüdimõistetu rikkumistele reageerida.
71. Lõuna-Eesti Haigla AS
72. augusti 2023 tõendis on muuhulgas märgitud, et J. Prants jätkab vastuvõttudel käimist ning järgmine vastuvõtt toimub
73. septembril
74. Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et kuna vaimse tervise õde ja viimase suhtumine talle ei meeldinud, siis järgmisele vastuvõtule
75. septembril 2023 ta enam ei läinud. Kuigi Tartu Maakohtu
76. septembri 2023 määrus pole veel jõustunud, annab süüdimõistetu istungil avaldatu aluse järelduseks, et suure tõenäosusega jätab ta kohtumäärusega määratud kohustuse (käia vaimse tervise õe vastuvõttudel) täitmata. Kuigi kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et soovib minna statsionaarsele alkoholismivastasele ravile, on süüdimõistetu varasemat käitumist arvestades alust kahelda selle lubaduse täitumises. Kriminaalhooldusametniku kinnitusel on süüdimõistetule ravivõimalusi korduvalt selgitatud varemgi, kuid seni viimane ennast kusagile ravile registreerunud pole. Süüdimõistetu kinnitas, et mõistis ravi vajadust juba paar kuud tagasi, kuid registreerinud ennast ravile ta siiani ei ole. Vaimse tervise õe vastuvõttudel käimise katkestamine annab alust tõsiselt kahelda süüdimõistetu valmisolekus tegelikult oma alkoholiprobleemiga tegeleda. Süüdimõistetu kinnitusel osales ta juba vanglas alkoholitarvitamist ja eluviisi käsitlevates programmides. Alkoholi tarvitamisega jätkamine vabaduses osutab asjaolule, et ka need programmid ei osutunud tulemuslikuks. Seetõttu pole süüdimõistetu isikut arvestades enam põhjendatud ravile allumise kohustuse määramine. MÄÄRUSKAEBUS
77. Määruskaebuse esitaja A. Kello palub maakohtu määruse tühistada. 3
78. J. Prantsi arvates on alkoholism ravi vajav haigus. Ta andis nõusoleku asuda alkoholismivastasele ravile. Kaitsja arvates kohus eksis, kui jättis J. Prantsile selle võimaluse andmata. Kriminaalhoolduse jätkamine oleks põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
79. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et J. Prantsi kaitsja määruskaebusel puuduks ringkonnakohtus edulootus. Kaebuses leitakse, et J. Prants on alkohoolik, keda tuleks ravida. Ringkonnakohus leiab, et selline kaitsetees on edutu. Kui käsitleda alkoholismi haigusliku seisundina, mis välistab alkoholi tarvitamise keelu rikkumise tahtlikust või raskest hooletusest tingitud käitumisaktina, ei oleks sõltlastele lisakohustusena alkoholikeelu panemine üldse mõttekas, kuivõrd karistust täitmisele pöörata ei saakski. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et süüdimõistetu ei täidaks ilmselt statsionaarsele alkoholismivastasele ravile allumise kohustust, kui arvestada tema varasemat käitumist. Maakohus on karistuse täitmisele pööramist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt põhjendades ka seda, miks ei ole täiendavate kohustuste panemine mõttekas. Maakohus ei ole lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest ega jätnud tähelepanuta olulisi asjaolusid. J. Prants rikkus katseaja tingimusi lühikese aja jooksul peale vanglast vabanemist, kohus menetles lühikese aja jooksul juba teistkordselt J. Prantsi suhtes tehtud erakorralist ettekannet ning tuvastas mitmed tahtlikud rikkumised.
80. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.
81. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse J. Prantsile riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingute eest tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus määrusega tutvumisele, kliendiga nõu pidamisele ning määruskaebuse esitamisele kokku 45 minutit, millele vastab 64 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 10 eurot ja 80 senti). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja teostatud toimingud on vajalikud ning taotletud tasu mõistlik. Seetõttu rahuldab kohus taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad KrMS § 187 lg 2 alusel menetluskulud J. Prantsi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4