lg 2 järgi karistusena rahatrahv 40 (nelikümmend) trahviühikut summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot. Rahatrahv 160 eurot tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank); EE932200221023778606 (AS Swedbank); EE777700771003813400 (LHV Pank) või EE701700017001577198 (Luminor Bank AS). Kohustuslik viitenumber tasumisel on
lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu alammääras (1 km/h tunnis rohkem, kui kõnealuse väärteokoosseisu alampiir ette näeb). - Kohtuväline menetleja on põhjendamatult valinud
Sellise karistuse liigi ja määra kohaldamise põhjendamine ainult varasema toime pandud samalaadse liiklusalase rikkumise olemasoluga ei ole piisav. Samuti eksis kohtuväline menetleja selles, et menetlusalusele isikule varem määratud rahatrahv on tasumata. Rahatrahvi tasumist tõendav maksekorraldus on kaebusele lisatud. - Kohtuvälise menetleja otsuses on karistust kergendava asjaoluna märgitud süü tunnistamine. Võttes arvesse Deniss Kapitonovi poolt esitatud vastulaused väärteoprotokollile on kaitsja seisukohal, et käesoleval juhul esineb karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus toimepandu suhtes. - Deniss Kapitonov töötab ettevõttes X OÜ autojuht-kullerina, mistõttu on tööandja arusaadavalt sunnitud temaga töölepingu lõpetama, kuivõrd juhtimisõiguse olemasolu on tema ametikohal töötamiseks vältimatu (tööandja tõend kaebusele lisatud). - Deniss Kapitonovil on esmane juhiluba, mistõttu juhtimisõiguse kaotamisel saab ta juhtimisõiguse taastada alles üle aasta möödumisel peale karistuse ärakandmist, ehk minimaalselt ühe aasta ja kahe kuu möödudes. Selline karistusega kaasnev tagajärg on selgelt ebaproportsionaalne toime pandud väärteo raskusega. Kaitsja esitas 22.09.2023 kaebuse täienduse, milles kohaselt ta on nõus kaebuse arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja esitas 27.09.2023 kirjaliku seisukoha esitatud kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tuvastatud ning määratud karistuse suurus on põhjendatud. Kokkuvõtlikult on kohtuvälise menetleja seisukohad järgmised: - Kohtuväline menetleja ei nõustu, et määratud karistus oleks liiga ebaproportsionaalselt suur. Kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena, mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmist või selle tühistamist. Tulenevalt KarS § 50 lg-st 2 ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta ära vaid isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. 3/8 - Menetlusalune isik pidi arvestama, et uue õigusrikkumise toime panemise eest määratav karistust võib olla eelmisest rangem ning võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Eelmisel korral määrati isikule kiiruse ületamise eest rahatrahv sanktsiooni keskmises määras. Menetlusalune isik ei teinud karistusest vajalikke järeldusi, seega ei ole hetkel otstarbekas isikule uuesti rahatrahvi määrata. - Möödasõit ei ole liikluses kohustuslik manööver ning otsuse möödasõidu tegemiseks langetab juht. Enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ning selle tulemusel ei rikuta muid liiklusseaduse sätteid, muuhulgas suurimat lubatud sõidukiirust. Patrullsõiduk, millest möödasõitu sooritati, liikus maksimaalse lubatud sõidukiirusega. Tunnistajana kõrval olnud politseiametnik kirjeldas, et menetlusaluse isiku sõidukis viibis veel inimesi ning juht oli väsinud olekuga. Antud asjaolu saab lugeda raskendavaks asjaoluks, kuna menetlusaluse isiku näol on tegemist vähese liikluskogemusega juhiga. Kiiruse ületamine, väsimus ja pime aeg koosmõjus on äärmiselt ohtlikud asjaolud. - Isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võta. Tulenevalt eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta väärteoasjas nr 244023003393 kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem, kui 22 km/h, s.o liiklusseaduse (edaspidi
) § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises. Samuti on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus selle eest, et tema autol puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk, s.o mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub
§-des 201-203, 205-207, 209, 211, 212, 214-219, 221-224 ja 226-241 sätestatud väärteokoosseis. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi uurija Eduard Blaško koostas 23.08.2023 üldmenetluse otsuse, millega tunnistas menetlusaluse isiku eelpool nimetatud tegude eest süüdi
§-de 227 lg 2 ja 242 lg 1 järgi ja mõistis talle karistuseks
Vastavalt kaebusele ja kohtueelses menetluses antud menetlusaluse isiku ütlustele, ei vaidlusta käesolevas kohtuasjas isiku poolt talle etteheidetud väärtegude toimepanemist. Menetlusalune isik andis ütlused, et ta rikkus liikluseeskirju ja kahetseb seda, lubab olla tähelepanelikum liikluses ja vältida ohu tekitamist. Sisulisi ütlusi ei ole menetlusalune isik andnud. Väärteoprotokollist nähtub, et isik on talle esitatud süüdistusega tutvunud. Seega, lähtub kohus sellest, et menetlusalune isik tunnistab kiiruse ületamist vähemalt 22 km/h võrra ( sõitis 117 km/h 4/8 pluss miinus 5 km teelõigul, kus suurim lubatud kiirus on 90 km/h) ning sedagi, et juhtimisel puudus tal sõidukil nähtaval kohal algajajuhi tunnusmärk. Menetlusaluse isiku omaksvõtt on kinnitust leidnud ja muude tõenditega. Tunnistaja K. K., politseiametnik, andis ütlused, et 28.07 2023, olles politseipatrulli Tallinna-Narva mnt-l kl 23.29 nähti tagant lähenevat sõidukit, kes oli möödasõidu sooritamisel. Möödasõidul oleva sõiduki mõõdetud kiirus oli 117 km/h laiendmääramatus on 5 km/h. Juht oli Deniss Kapitonov, kes tunnistas rikkumist ja selgitas, kiirustas koju olles väsinud. Kontrolli käigus selgus, et isik on algajajuht, vastav tunnusmärk tal sõidukis puudus. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et kl 23.29 28.07.2023 Tallinna-Natva mnt 149-l kilomeetril Toila vallas mõõdeti sõiduki XXX kiirust. Mõõteseade on testitud kl 12.30 28.07.2023 ja on korras. Mõõteseade on statsionaarne DSR2x DP021150. Sõiduk liikus pärissuunavööndis. Doppleri signaal on ühtlane. Mõõdetud on lõplik tulemus 112 km/h, isikule näidati lukustatud näitu. Isik kinnitas, et näidu ja protokolliga on tutvunud. Liiklusseadus § 15 lg 1 p 1 näeb ette, et asulavälisel teel on suurim lubatud kiirus 90 km/h. Menetlusalune isik liikus asulavälisel teel kiirusega 117 km/h pluss miinus 5 km/h, seega ületades lubatud kiirus mitte vähem kui 22 km/h. Kohus leiab, et objektiivsest küljest on
lg 2 järgi ettenähtud väärteokoosseis on täidetud – kiiruse ületamine 21-40 km/h võrra, mis on karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut summas kuni 400 eurot.
lg 3 näeb ette, et autol, mida juhib esmase juhiloa omaja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juht (esmase juhiloaga juht), peab olema ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk. Menetlusalune isik ei eita, et tal on esmane juhiluba. Seega oleks tal pidanud olema tema juhitud sõidukis nähtaval kohal vastav tunnusmärk. 28.07.2023 kl 23.29 auto juhtimisel vastavat tunnusmärki sõidukil nähtaval kohal ei olnud. Sellega on täidetud
lg 1 järgi ettenähtud väärteokoosseis – muu liiklusnõuete rikkumine, mis on karistatav rahatrahviga kuni 20 trahviühikut summas kuni 80 eurot. Subjektiivsest küljest on isik
S § 16 lg 3 mõttes, sest ta teadis, ei ületab suurimat lubatud kiirust 22 km/h võrra, ja liikudes selle lubamatu kiirusega, mööniski ehk soostus sellega.
lg 1 järgi väärteo toimepanemisel tegutses isik otsese tahtlusega, sest ta teadis, et tal on esmane juhiluba ja sel juhul peab olema tema sõidukil nähtaval kohal vastav tunnusmärk, mida tal aga ei olnud. Juhtides autot mööniski ehk soostus isik selle asjaoluga. Puuduvad isiku teo õigusvastasust välistavad asjaolud KarS
lg 2 ja 242 lg 1) – ta juhtis mootorsõidukit ja selle juures ületas kiirustja juhtimisel ei olnud tal nähtaval kohal algajajuhi vastavat tunnusmärki..
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmise kuni uue kuuni.
Kohus ei tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendavaks asjaoluks on isiku kahetsus. Kohus hindab menetlusaluse isiku süü suurust keskmisest alla poole. Tegemist on üheepisoodilise ohudeliktiga ehk kahjulik tagajärg puudub.
Isik ületas kiirust 22 km/h. Seega tema süü on lähedane minimaalsele. Süüd suurendab asjaolu, et ühe teoga on isiku poolt täidetud kaks väärteokoosseisu. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel, et mõlemad väärteod on täidetud otsese tahtlusega. Oluline kohtu arvates ka sedagi, et isik omab esmast juhiuluba, mis tähendab, et temast tulenev oht kiiruse režiimi rikkumisel on suurem, võrreldes kogenud juhiga, sest algajajuhi oskused ja õiged reaktsioonid ei ole veel liikluses välja kujunenud. Teo ohtlikkust suurendab ka sedagi, et isik ületas kiirust manöövri sooritamisel- nimelt möödasõidul. Kohus arvestab süüdlase isikut. Karistusregistrist nähtub, et isik on ühel korras varasemalt karistatud 28.05.2023 kohtuvälise menetleja otsusega
lg 3 järgi rahatrahviga summas 420 eurot, süüteotoimepanemise kuupäev 28.05.2023. Kaitsja koos kaebusega esitatud materjalidest nähtub, et trahv summas 420 eurot on tasutud kahes osas 20.07.2023 summas 200 eurot ja 09.08.2023 220 eurot. Seega karistus on täidetud. Kohtule on esitatud 30.08.2023 tõend, et Deniss Kapitonov töötab ettevõttes X OÜ-s autojuhtkuller. Andes hinnangu süüdlase isikule, märgib kohus, et kuigi isik on mai 2023 samalaadse teo eest karistatud
Kuigi lisaks kiiruse ületamisele pani ta toime sama teoga ka muu väärteo ( tunnusmärgi puudumine juhtimisel), tuleb arvestada, et tõsisema väärteo, kiiruse ületamise, dünaamika on vähenenud – praegune 6/8 rikkumine on
Isiku suhtumine varasemasse karistusse on adekvaatne – ta tasus trahvi kahes osas mõistliku aja kestel. Samas on taunimisväärne, et isik pani korduvalt samalaadse väärteo toime kahe kuu möödumisel alates esimesest rikkumisest ja ajal, kui varasemalt määratud trahv ei olnud veel lõpuni täidetud. Arvestades neid asjaolusid, on selge, et isikut tuleb nüüd mõjutada tõsisemalt, samas mitte ületades karistuse mõistmisel süü suuruse tähendust koostoimes süüdlase isikuga. Karistuse mõistmine on kohtuvälise menetleja diskretsioon, millele saab kohus sekkuda diskretsioonipiiride ületamisel. Kohtuväline menetleja otsustas, et rahatrahviga karistada ei ole põhjendatud ja karistas isikut juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Tõsiseltvõetavaid argumente, miks karistusena ei sobi rahatrahv, ei ole kohus kohtuvälise menetleja otsusest leidnud. Otsuses on märgitud, et erandlike asjaolusid ei esine, et jätta juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata. Kohus märgib, et juhtimisõiguse kohaldamiseks või mittekohaldamiseks ei peagi esimena erandlikke asjaolusid, karistus tuleb määrata või mõista lähtudes karistuse eesmärkidest, arvestades kergenavaid-raskendavaid asjaolusid, isiku süü suurust ja süüdlase isikut. Kohtu hinnangul tuleb kohtul käesoleval juhul sekkuda ja teha karistuse osas uus otsus.
lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, see on summas kuni 400 eirot. Keskmine sanktsioon on seega 50 ühikut ehk 200 eurot. Samas tuleb arvestada, et
lg 1 järgi kiiruse ületamise ees kuni 20 km/h on ettenähtud rahatrahv kuni 30 ühiku ehk summas 120 eurot ( isik ületas kiirust 22 km/h võrra ehk
Kohus arvestab karistamise proportsiooniga vastavalt teole ja süü suurusele. Kuna isik täitis mõlemad väärteokoosseisud ühe teoga, kuulub kohaldamisele KarS § 63 ehk karistus tuleb mõista raskeima sanktsiooni alöusel, milleks on
Kohus leiab, et arvestades kergendavat asjaolu kahetsust, isiku süü suurust alla keskmist, süüdlase isikut ja karistamise eesmärke KarS § 56 mõttes, tuleb isikut karistada rahatrahviga, KarS § 63 kohaldamisel, ning mõista talle raskeima sanktsiooni alusel
KOHTU MEETMED Deniss Kapitonovi kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 23.08.2023 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 244023003393 tuleb rahuldada ning Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 23.08.2023 otsus väärteoasjas nr 244023003393 tühistada osaliselt, s.o mõistetud karistuse liigi osas. Teha uus otsus, millega karistada Deniss Kapitonovit
Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 7/8 Inna Kirsipuu kohtunik 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.