1-20-8241/128

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2023, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-8241 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuli 2023 määrus Aleksandr Razuki tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Aleksandr Razuki (Razuk; endiste nimedega Aleksandr Pukki ja Aleksandr Korsunov; isikukood 37206220253) ja kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas, määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuli 2023 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti, sh käibemaks 21 (kakskümmend üks) eurot 60 senti, vandeadvokaadi abi Heiki Kuningale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. Mõista punktis 2 nimetatud menetluskulud välja süüdimõistetu Aleksandr Razukilt. Süüdimõistetu Aleksandr Razukil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu 25.02.2021 otsusega karistati Aleksandr Razukki KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 2 aasta vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 17.03.2010 kohtuotsusega asjas nr 1-09-11463 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 10 kuu 15 päeva vangistust, võrra ning mõisteti A. Razukile liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud 15 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 04.09.2019 kuni 04.11.2019, s.o 2 kuud, alates 18.12.2019 kuni 18.02.2020, s.o 2 kuud, kokku 4 kuud, karistusaja hulka ning mõisteti A. Razukile lõplikult ärakandmisele 5 aastat 6 kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 15.10.2020 ja lõpp 30.04.
9. Viru Maakohtu 31.07.2023 määrusega jäeti A. Razuk ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused on täidetud – A. Razuk on kandnud nõutud osa karistusest ennetähtaegseks vabanemiseks, tal on garanteeritud elukoht ning elektroonilise valve kohaldamise nõuded on täidetud. 2.
10. Maakohus luges positiivseks, et süüdimõistetu on olemas elukoht, toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, ta on osalenud riigikeele õppes, omandanud puidupingioperaatori eriala, töötanud, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja distsiplinaarkaristused puuduvad. 2.
11. Vaatamata eelnevale hindas maakohus kinnipeetava uue kuriteo riski liiga suureks. Praegusel ajal tekitavad kahtlusi A. Razuki õiguskuulekas käitumises eelkõige varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, probleemid sõltuvusainetega, senine võimetus sellele probleemile kindlat lahendust leida ning kriminaalhooldusel olles uue tahtliku kuriteo toimepanemine. A. Razuki on korduvalt kriminaalkorras karistatud eriliigiliste tegude eest ning vangistuses viibib kolmandat korda. Käesolevalt kannab ta karistust kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest, pekstes korduvalt oma rasedat abikaasat. Maakohtu hinnangul viitab eeltoodu ja korduvkaristatus sellele, et varasemad karistused oma eesmärki täitnud ei ole, A. Razuki näol ei ole tegemist seadusekuulekusele orienteeritud isikuga ning oht kinnipidamisasutusse sattuda süüdimõistetu seaduskuulekust ei mõjuta. Seega annab ainuüksi tema varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos põhjuse arvata, et uusi kuritegusid on karta ka tulevikus. Kuigi A. Razuk kinnitab, et nüüd on tema suhtumine ja põhimõtted vangistuses muutunud, näitab tema varasem elukäik, et ta on alati pärast vangistusest vabanemist jätkanud kuritegude toimepanemist. A. Razuki varasemad käitumisaktid ei tekita usaldust, et kinnipeetav suudab sel korral järgida kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. 2.
12. Maakohus märkis ära, et Harju Maakohtu 17.03.2010 otsusega tunnistati A. Razuk süüdi KarS § 185 lg 3, § 121, § 136 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 9 aastat. Kuna pani ta kuriteod toime katseajal, siis moodustas kohus liitkaristuse Harju Maakohtu 31.01.2007 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osaga, mõistes A. Razukile liitkaristuseks 12 aastat 1 kuu 25 päeva vangistust. Viru Maakohus vabastas oma 10.05.2017 määrusega A. Razuki karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10.04.
13. Uue kuriteo pani A. Razuk samuti toime katseajal. Seega on süüdimõistetu analoogses olukorras ühe korra juba riigi usaldust kuritarvitanud ja eelmisel korral tingimuslik karistus ning käitumiskontrolli nõuetele allutamine oma eesmärki ei täitnud. Kõik see kogumis näitab, et ainuüksi eeskujulik käitumine vangistuses ei ole määrav nentimaks, et A. Razuk on tõepoolest paremuse suunas muutunud. Puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalike lisakohustusi täita. 2.
14. Uute kuritegude riskiks pidas maakohus ka A. Razuki alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Viimased kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholiga alustas 16-aastaselt ja viimased 2 kuud enne kinnipidamist tarvitas alkoholi iga päev, mis lõppes deliiriumiga 2020 septembris. Varem on mõnikord tarvitanud ka tsükliliselt (kuni 3-4 päeva). A. Razuk on varasema vangistuse ajal 2014-2015 läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kuid sellest hoolimata pani toime vägivaldse kuriteo elukaaslase vastu, olles alkoholijoobes, mis näitab isiku madalat motivatsiooni tegeleda alkoholi tarbimiskäitumise muutmisega. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbis ka praeguses vangistuses ajavahemikus 18.05.2022 20.06.
15. Läbiviija hinnangul on isikul motivatsioon ja oskused, et tulevikus tarvitamisest hoiduda. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta narkootilisi aineid, on olnud kokaiinist sõltuvusest ning on korduvalt karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest ning mootorsõiduki juhtimise eest 2 narkojoobes.
16. aastal on ta enda sõnul olnud narkosõltuvusest võõrutusravil. Kinnipeetav tunnistab varasemat probleemi narkootikumidega, on aru saanud, millised on narkootikumide tarvitamise tagajärjed ja mõju, ning seetõttu peale viimast vanglast vabanemist enam ei tarvitanud. Vastupidised andmed vanglal puuduvad. Varasemas vangistuses osales sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning Corrigo tugirühmas. Enda sõnul leiab endas piisavat jõudu, et uuesti mitte tarvitada ja suudab ennast kontrollida. Narkosõltuvust diagnoositud ei ole. Arvestades sõltuvusainete kuritarvitamisega seotud probleemide tõsidust ja hulka, samuti isiku varasemat elukäiku ja muid asjaolusid (tarvitamise sagedus ja eriliigiliste narkootikumide tarvitamine), leiab maakohus, et A. Razukil alkoholi ja narkootikumide tarbimisega seotud riskid ei ole täielikult maandatud ja tagasilangus ei ole välistatud. Sõltuvuskäitumine suurendab paratamatult uute kuritegude toimepanemise riski: pole välistatud, et vabanedes võib A. Razuk libastuda ja jätkata taas alkoholi ja narkootikumide tarvitamist ning asjaolude kokkulangemisel võivad realiseeruda uued kuriteod. Talle võib ju määrata keelu mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, kuid füüsiliselt keegi teda takistada ei saa. 2.
17. Kinnipeetava A. Razuki iseloomustusest nähtuvalt on ta vägivaldne ja impulsiivne. Toime pandud kuriteod ning sõltuvusainete tarvitamine viitavad probleemide lahendamisoskuste puudulikkusele. Ta kordab oma vigu ning ei suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppust võtta. Puudub veendumus, et A. Razuk suudab käituda vabaduses õiguskuulekalt ning uusi kuritegusid mitte toime panna. 2.
18. Samuti ei ole läbitud A. Razukile koostatud individuaalse täitmiskava – planeeritud on sotsiaalprogrammi Viha juhtimine läbimine ning sotsiaalprogrammi Eluviisitreening jätkuvtegevuse läbimine, mida maakohus pidas oluliseks seoses viimase kuriteo toimepanemisega. Sotsiaalprogrammi Viha juhtimine raames õpetatakse viha vaos hoidma. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening eesmärgiks on ainete tarvitamise lõpetamine. Arvestades, et sõltuvusainete tarvitamine ja puudlik probleemide lahendamise oskus on A. Razuki puhul riskitegurid, siis aitavad nende tegevuste läbimised isikut ette valmistada riskiolukordade vältimiseks. Määruskaebus
19. Viru Maakohtu 31.07.2023 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Razuki kaitsja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas, kes taotleb tühistada maakohtu määrus ja vabastada A. Razuk tingimisi ennetähtaegselt. Määrus ei ole seaduslik, kuna see pole põhjendatud ja pole arvestatud kõiki asjas tuvastatud asjaolusid. 3.
20. Maakohtu järeldus probleemide kohta sõltuvusainetega ei ole kooskõlas vangla poolt toodud asjaoludega. A. Razuk ei ole peale viimast vabanemist narkootikume tervitanud ja vastupidised andmed puuduvad. Järelikult järeldus nagu oleks probleemid sõltuvusainetega on ebaõige. Maakohtu ebaõige järeldus on tinginud ebaõige määruse tegemise. 3.
21. Määruses on käsitletud ka alkoholiprobleemi, kuid selline käsitlus pole kooskõlas ei iseloomustuses öelduga ega ka kohtupraktikaga. Määrusest jääb ebaselgeks ja põhjendamatuks, kuidas olukorras, kus A. Razukil on motivatsioon ja oskused alkoholist hoiduda, on jätkuvalt oht vabaduses alkoholi tarvitamiseks. Kui A. Razuk on omandanud motivatsiooni ja oskuse alkoholist hoiduda, siis see välistab võimaluse alkoholi jätkuvaks tarvitamiseks. Alkoholi jätkuv tarvitamine oleks võimalik, kui inimene ei oska ja ei taha alkoholist loobuda. A. Razukil puuduvad sõltuvusdiagnoosid. See omakorda soodustab oskuste olemasolu korral alkoholist loobuda. Seda asjaolu pole maakohus arvestanud. 3.
22. Praktikas on mitmeid lahendeid, kus kinnipeetav on ennetähtaegselt vabastatud kuigi murekohaks on alkoholilembus. Kuigi kohtute lahendid puudutavad teisi isikuid on neis asjades märgitud asjaolud sarnased. Sarnaste asjaolude esinemisel tuleb olukordi ka sarnaselt hinnata 3 ja seetõttu tuleb kohtul küsimus sarnaselt ka lahendada. Käesolevas asjas A. Razuk tunnistab, et alkohol on soodustanud kuritegude toime panemist ja seda asjaolu tuleb ka käesolevas kaasuses arvestada. Alkoholi tarbimist on võimalik piirata erinevate meetoditega. Kuna kõiki asjaolusid tuleb käsitleda koostoimes, siis oskused ja valmisolek alkoholist loobuda ning võimalikud lisakohustused on abinõuks alkoholi tarvitamisest hoidumiseks. Neid asjaolusid määruses ei ole arvestatud, mis on tinginud ebaõige lahendi. 3.
23. Maakohus tugineb asjaolule, et A. Razuk on varem kriminaalhooldusel olles toime pannud uue kuriteo, kuid kohtupraktikas on ka sellisel juhul kinnipeetavaid vangistusest ennetähtaegselt vabastatud. Sellisel juhul on arvestatud seda kui pikka aega on kinnipeetav vanglas viibinud. Oluline on märkida, et A. Razuk on karistusest 5 aastat 6 kuud 15 päeva ära kandnud vähemalt poole karistusest. See on pikk aeg ja seega arvestatav ennetähtaegsel vabastamisel. Peale selle tuleb hinnata seda kuivõrd ja millised positiivsed nihked on kinnipeetava käitumises toimunud. Kohtuistungil A. Razuk tunnistas toime pandud tegu ja ei saa öelda, et see oleks formaalne olnud. Praktikas on arvestatud ka asjaolu, et aja jooksul kuritegude kaal väheneb. Rõhk on ebaõigesti pandud minevikule. A. Razuk ei vaja intensiivseid jätkutegevusi, enne vabanemist võiks programmi teemad üle korrata. Samas on sotsiaalprogramme võimalik läbida ka kriminaalhooldusel olles väljaspool vanglat. 3.
24. Maakohus on määrust põhjendanud A. Razuki varasema käitumisega ja sellest johtuvalt leidnud, et selline käitumine ja hoiakud on aktuaalsed käesoleval ajal. Samas puuduvad põhjendused selle kohta kuidas maakohus on sellise järelduseni jõudnud. Pelgalt isiku varasem käitumine ei kandu iseenesest üle olevikku ja tulevikku. Selleks peavad olema veenvad argumendid, et isik tõepoolest jätkab kuritegelikku käitumist. Põhjenduseks ei ole väide, et isik on varasemalt käitunud õigusvastaselt. Ei saa lõputult ette heita minevikus toimunut. Maakohus pole selliseid argumente esile toonud ja seetõttu on määrus põhjendamata.
25. Viru Maakohtu 31.07.2023 määruse peale esitas määruskaebuse ka A. Razuk, kes palub võimalust, et tõestada, oma muutumist. A. Razuk tunnistab oma süüd ja vabandab, aga aeg on edasi läinud ja inimesed muutuvad. Vangistuse ajal on ta endaga töötanud ja on nüüd valmis muutusteks, omab motivatsiooni. A. Razuk tahab olla kasulik oma perele ja ühiskonnale ning tal on võimalus töötada. Süüdimõistetu lubab mitte korda rikkuda ja täita kõiki talle pandavaid kohustusi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu jäävad need edutuks. Kui ei nõustuta maakohtu määruse põhistustega, ei tähenda seda, et maakohtu määrus oleks põhistamata, veel vähem ebaseaduslik. Samuti ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohtu määrus tugineks oletustele, vaid see on seotud A. Razuki isikuga.
27. Maakohus on asjaolude kogumi pinnalt jõudnud põhjendatult seisukohale, et A. Razuki ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini, mis nähtub KarS § 76 lg 4 asjaolude kogumis analüüsimisest. Seejuures, tutvudes maakohtu määrusega, ei ole võimalik asuda seisukohale, et maakohus ei ole kõiki asjaolusid kogumis analüüsinud, seejuures on maakohus käsitlenud nii süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, käitumist vangistuses kui ka vabaduses avanevaid võimalusi. Seega varasem karistatus ei ole ainus argument, mille alusel on maakohus leidnud, et A. Razuk tuleb jätta vabastamata. Kaitsja hinnangul on käesoleva vangistuse jooksul toimunud A. Razukis justkui olulised muutused, mis näitavad, et uue kuriteo riskid oleks maandatud. Sama väidab ka süüdimõistetu 4 oma määruskaebuses. Ringkonnakohus tutvus süüdimõistetu suhtes koostatud kinnipeetava iseloomustusega ning varasema käitumise aluseks olevate kohtuotsustega. Nagu tõdes ka maakohus, siis A. Razuk on varem katseajal tegusid toime pannud ning enamgi veel, on olnud ennetähtaegselt vabastatu. Määruskaebuses viidatakse, et kohtupraktikas on olnud selliseid ja selliseid lahendeid, kuid seejuures konkreetsed viited puuduvad. Ennetähtaegne vabastamine on personaalne ehk arvestatakse iga süüdimõistetu personaalseid iseloomustavaid asjaolusid, seega ei saa teha põhjapanevaid järeldusid väidetest, et varasemalt karistatud isikuid on vabastatud ja varem katseajal uue teo toimepandud isikuid on ennetähtaegselt vabastatud, ilma konkretiseerimata asjaoludeta konkreetset isikut KarS § 76 lg 4 ja siseveendumuse alusel kogumis hinnates. Lisaks on ebaõige kaitsja seisukoht, et isikute puhul, kes on uue kuriteo toime pannud katseajal, on veel omakorda oluline arvestada seda, kui pikka aega on kinnipeetav vanglas viibinud. Kantud karistuse pikkus on siiski oluline üksnes formaalsete eelduste täidetusel, milles käesolevalt vaidlust ei ole.
28. Ringkonnakohus tutvus ka eelmise A. Razuki ennetähtaegse vabastamisega kriminaalasjas nr 1-09-11463 (lahend 10.05.2017), milline karistus tuli süüdimõistetul ära kanda reaalse vangistusena, kuna ta pani katseajal toime uue kuriteo. Tuleb asuda seisukohale, et tollel ajal esinenud asjaolud ei erine suuresti käesoleval ajal A. Razuki iseloomustavast – tal oli ka siis elu- ja töökoht, ta täitis individuaalset täitmiskava (sh töötas vangistuses, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening), distsiplinaarkaristused puudusid, oli lähedaste toetus, töökoht vabaduses ning samuti on tema puhul kohaldatud kriminaalhooldusel täiendavaid kohustusi seoses sõltuvusainete tarvitamisega KarS § 75 lg 2 p 2, 21, 4, 9 järgi. Seega, kohtule ei nähtu seejuures, et süüdimõistetu käitumises oleks käesoleval ajal toimunud mingisuguseid teistsuguseid muutusi, mis annaksid alust arvata, et vabaduses saaks tema käitumine olema teistsugune ja olukorras, kui samadel alustel kohaldatud kriminaalhooldus talle mõju ei avaldanud. Muutused süüdimõistetus ei nähtu ka tema enda esitatud määruskaebusest.
29. Maakohtu määrusest ei nähtu, et süüdimõistetul oleks uute kuritegude risk seotud peamiselt narkootikumide tarvitamisega, vaid süüdimõistetul on esinenud sellest tulenevat riskikäitumist, mis võib kaasa tuua uusi kuritegusid. Nii nähtub vangla iseloomustusest, et varasemalt on A. Razuk kuritegusid sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil, isik kulutas raha ka mõnuainete hankimiseks ning teda on varasemalt karistatud KarS § 184 ja § 185 alusel. Ehk majandusliku kasu saamine võib ajendada erinevaid kuritegusid toime panema (tasumata nõudeid 15.06.2023 seisuga 20 600 eurot). Ka varasemalt oli isikul töökoht, kuid see teda ei mõjutanud.
30. Ringkonnakohus ei tähtsusta üle süüdimõistetul elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetust. Kohtule ei ole teada asjaolusid, et nimetatud asjaolud A. Razukil varasemalt puudusid. Seda seisukohta kinnitab ka ennetähtaegne vabastamine kriminaalasjas nr 1-09-
31. Vaatamata sellele pani süüdimõistetu toime uue kuriteo katseajal. Ehk ringkonnakohus ei näe põhjuseid, miks nendel asjaoludel peaks olema käesoleval ajal süüdimõistetule teine mõju.
32. Kaitsja leiab, et maakohtu määrus on vastuoluline, kuna maakohus on määruses märkinud, et A. Razukil on motivatsioon ja oskused alkoholi tarvitamisest hoiduda ning jääb ebaselgeks ja põhjendamatuks, kuidas sellises olukorras on jätkuvalt oht vabaduses alkoholi tarvitamiseks. Maakohus on tsiteerinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreeningu läbiviija seisukohta, kuid kuna ka varasemalt on süüdimõistetu selle programmi läbinud, kuid sellel mõju tema käitumisele ei ole, siis ei tee ka ringkonnakohus siinkohal kaugeleulatuvaid järeldusi. Ei ole vähetähtis, et A. Razuk hakkas vangistuses karistust kandma 15.10.2020, kuid iseloomustuse kohaselt tarvitas ta enne vangistust alkoholi igapäevaselt ning see lõppes septembris 2020 deliiriumiga. Viimane tarvitamine 15.10.
33. seejuures kohaldati talle ka varasemalt erinevaid lisakohustusi kriminaalhooldusel, kuid need ei muutnud tema käitumist seadusekuulekaks. Seega puudub kohtukolleegiumil alus süüdimõistetu väidete uskumiseks seoses alkoholiprobleemi mitteaktuaalsusega käesoleval ajal. Vangistuses on lihtne väita, et alkoholi 5 ei ole probleemiks, sest alkoholi tarvitamine vangistuses on välistatud, kuid vabaduses on ahvatlusi oluliselt rohkem.
34. On küll positiivne, et süüdimõistetu on valmis sõnas muutuma, kuid tema isik ja varasem käitumine ei anna alust olla veendunud ka nende sõnade paikapidavuses. Määruskaebustes puuduvad argumendid, mis annaksid alust järelduseks, et süüdimõistetu puhul on uute kuritegude risk viidud miinimumini.
35. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 90 minutit, mille eest taotleb tasu 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 129,60 eurot hüvitada A. Razukil.
36. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
37. juuli 2023 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk (allkirjastatud digitaalselt) 6 Aarne Sarjas