1-22-7287/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-22-7287 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. augusti
3. a määrus Daniel Dõrdale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Daniel Dõrda (isikukood 39803192732) kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. augusti
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga vandeadvokaat Marina Valge poolt Daniel Dõrdale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 82,80 eurot, sealhulgas käibemaks 13,80 eurot.
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Daniel Dõrdalt Eesti Vabariigi kasuks välja 82,80 eurot.
9. Daniel Dõrdal tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on vangla). PÕHIOSA Menetluse käik
10. Tartu Maakohtu
11. jaanuari
12. a otsusega tunnistati Daniel Dõrda süüdi karistusseadustiku (KarS) § 423¹ järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata tingimusel, et Daniel Dõrda ei pane 1 aasta ja 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 pdes 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.
14. aprillil 2023 laekus Tartu Maakohtule kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldaja taotleb Daniel Dõrdale mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise tingis asjaolu, et Daniel Dõrda ei ilmunud
15. veebruaril 2023,
16. märtsil 2023 ja
17. märtsil 2023 registreerimisele.
18. Tartu Maakohus määras
19. aprilliks 2023 erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi. Daniel Dõrda kohtuistungile ei ilmunud.
21. aprillil 2023 kuulutati Daniel Dõrda väärteoasja nr 4-22-3699 raames tagaotsitavaks.
23. augustil 2023 peeti Daniel Dõrda tagaotsitavana kinni. Sellest ajast alates kannab ta Tartu Vanglas aresti.
25. augustil 2023 toimus Tartu Maakohtus kohtuistung. Kriminaalhooldusametnik leidis, et vangistus tuleb täitmisele pöörata, tuues välja, et ta on püüdnud ka pärast erakorralise ettekande esitamist Daniel Dõrdat kätte saada, kuid tulutult. Daniel Dõrda võttis erakorralises ettekandes viidatud rikkumised omaks ning palus veel üht võimalust, lubades end parandada. Kaitsja leidis, et kuna Daniel Dõrda on noor mees, siis tuleks talle anda uus võimalus näidata, et ta suudab vabaduses kriminaalhoolduse nõudeid täita. Maakohtu määrus
26. Tartu Maakohus rahuldas
27. augusti
28. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras Daniel Dõrdale mõistetud karistuse täitmisele. Kohtu põhjendused olid järgmised.
29. Daniel Dõrda kriminaalhooldus algas
30. veebruaril
31. Esimesele registreerimisele Daniel Dõrda ei ilmunud. Kriminaalhooldaja leppis temaga telefonitsi kokku uue aja
32. märtsiks 2023 kell 8.30, kuid ka sinna Daniel Dõrda ei ilmunud. Hiljem helistas ta ametnikule tagasi ning väitis, et jäi bussist maha. Kriminaalhooldaja palus Daniel Dõrdal registreerimisele tulla järgmisel päeval, kuid sinnagi ta kohale ei ilmunud. Alates sellest ajast on ametnik püüdnud Daniel Dõrdaga kontakti saada, kuid tulutult. Toodud rikkumised pani Daniel Dõrda toime tahtlikult. Tema põhjendused, nagu bussist maha jäämine ja väidetav tööl käimine, ei viita mõjuvate põhjuste esinemisele. Järelikult ei ole tema rikkumised vabandatavad.
33. Daniel Dõrda on varemgi kriminaalhooldusel viibinud:
34. aprillil 2020 pöörati talle mõistetud karistus täitmisele, kuna ta ei täitnud registreerimiskohustust ega allunud nõuetekohaselt kriminaalhooldaja järelevalvele.
35. Hinnates Daniel Dõrda poolt toimepandud rikkumisi ning tema suhtumist kriminaalhooldusesse, ei ole talle teistkordse võimaluse andmine põhjendatud: tema korduvad rikkumised katseaja alguses näitavad, et ta ei soovi ega suuda käitumiskontrolli nõudeid täita. Seda enam, et ta on varasemaltki jäänud kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmisega hätta. Seetõttu pole otstarbekas rakendada ka KarS § 74 lg-s 4 ettenähtud alternatiivseid meetmeid. 2 Määruskaebus
36. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Daniel Dõrda kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, taotledes kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata jätmist ning Daniel Dõrdale määratud katseaja pikendamist. Kaitsja viitas justiitsminister Kalle Laaneti sõnavõtule, milles minister avaldas arvamust, et kriminaalhooldus on parim meede kurjategijate õiguskuulekale teele suunamisel. Kohus ei tohiks suhtuda Daniel Dõrda lubadustesse ükskõikselt. Tegemist on esimese erakorralise ettekandega, mis on Daniel Dõrda kohta esitatud. Seega on otstarbekas pikendada talle määratud katseaega ühe aasta võrra ning mitte pöörata karistust täitmisele. Ringkonnakohtu seisukoht
37. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult Daniel Dõrdale tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele.
38. Kaitsja ei vaidlusta Daniel Dõrdale etteheidetavate rikkumiste toimepanemist. Ühtlasi ei nähtu määruskaebuse ega toimikumaterjalide pinnalt ainsatki objektiivset asjaolu, mis võiks etteheidetavaid rikkumisi õigustada. Seetõttu ei asu kolleegium rikkumistega seotud asjaoludel täiendavalt peatuma.
39. Kaitsja argumendid, mille alusel ta taotleb Daniel Dõrdale mõistetud vangistuse täitmisele pööramata jätmist ning katseaja pikendamist, jäävad edutuks. Katseaja pikendamine tuleb kõne alla eeskätt olukorras, kus valdav osa katseajast on läbitud hästi ning süüdlasele on alust ette heita üksnes pisirikkumiste toimepanemist. Millestki taolisest käesoleval juhul aga rääkida ei saa, kuna sisuliselt ei ole Daniel Dõrda suhtes kriminaalhooldus toimuda saanudki: vähem kui kuu aega pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist ei ilmunud ta kriminaalhooldaja vastuvõtule, jättes järgmistelgi kokkulepitud kordadel hooldaja juurde minemata. Kõige tipuks asus Daniel Dõrda end ametivõimude eest varjama, millest tulenevalt kuulutati ta tagaotsitavaks. Sel viisil käitudes halvas Daniel Dõrda kriminaalhoolduse toimumise, näidates sellega äärmist ükskõiksust talle antud võimalusse karistust vabaduses kanda.
40. Üle ei saa tähtsustada ka Daniel Dõrda vanust ega sõnades väljendatud lubadusi. Hoolimata nooremapoolsest elueast, on ta varemgi kriminaalhooldusest kõrvale hoidnud – maakohus tõi asjakohaselt välja, et
41. aasta kevadel pöörati talle mõistetud vangistus täitmisele, kuna ta ei täitnud registreerimiskohustust ega allunud nõuetekohaselt kriminaalhooldaja järelevalvele. Kuigi Daniel Dõrda lubab enda käitumist parandada, ei ole mingisugust tõsiseltvõetavat põhjust tema lubadustesse uskuda. Suure tõenäosusega puudub tal tegelikkuses motivatsioon kriminaalhooldusele allumiseks. Pole ka põhjust arvata, et tema käitumist parandaks täiendavate lisakohustuste määramine või katseaja pikendamine. Tõenäoliselt asuks ta taaskord kriminaalhooldusest kõrvale hoidma. Saab vaid nentida, et Daniel Dõrda tuleb saata vanglasse karistust kandma, kuna teisiti ei ole tema puhul võimalik karistuse eesmärke saavutada.
42. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu
43. augusti
44. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 3
45. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks 17 minutit, Daniel Dõrdaga telefoni teel suhtlemiseks 10 minutit ning määruskaebuse koostamiseks ja esitamiseks 59 minutit. Nende toimingute eest soovib kaitsja tasu summas 104 eurot, millele lisandub käibemaks 20,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud vaid osaliselt. Põhjendatuks saab pidada maakohtu määrusega tutvumisele kulunud aega ja selle eest küsitud tasu. Samuti ei ole põhjendatud kahelda selles, et kaitsja pidi Daniel Dõrdaga vestlema ja selleks kulus tal 10 minutit. Niisiis on põhjendatud sellegi eest küsitud tasu. Küll aga ei saa põhjendatuks pidada määruskaebuse koostamiseks kulunud aega ja seega ka selle eest taotletavat tasu. Kaitsja määruskaebus mahub vaevu kolmele A4 leheküljele, millest määruskaebuse motiivid moodustavad vaevu üle poole A4 lehekülje. Kaitsja enda põhjendused on võrdlemisi napid ega eelda keerukat õiguslikku analüüsi. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse koostamise ja esitamise põhjendatud ajakulu on 30 minutit, millele vastava tasu suurus on 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,2 eurot. Seega on kokku kaitsja põhjendatud tasu suurus 69 eurot, millele lisandub käibemaks 13,80 eurot. Selles ulatuses rahuldab ringkonnakohus kaitsja tasutaotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Daniel Dõrdalt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 4