KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 07.11.2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1163 Aktisaseltsi Milstrand kaebus Maksu- ja Tolliameti 17.03.2

§ 88lg 5, § 235 lg-d 1 ja 1).

3-23-1163 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 17.03.2023 maksuotsusega nr 12.2-3/058367-11 Aktsiaseltsi Milstrand tasuma maksusumma 26 335,21 eurot. MTA tuvastas, et Aktsiaseltsi Milstrand aktsiisilaos tekkis kontrollitaval perioodil aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses ladustamisel aktsiisikauba puudujääk, mis ületab aktsiisikauba piirnormi ja mille tekkimise kohta puudub objektiivne ja kontrollitav selgitus, mistõttu luges MTA selle kao põhjendamata kaoks. Aktsiaseltsil Milstrand tekkis kütuse kao piirnorme ületava koguse osas aktsiisi tasumise kohustus.
2. Aktsiaselts Milstrand esitas 17.03.2023 maksuotsuse peale vaide, mille MTA jättis 28.04.2023 vaideotsusega nr 6-1/5344-2 rahuldamata.
3. Aktsiaselts Milstrand esitas 29.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 17.03.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/058367-11 ja 28.04.2023 vaideotsuse nr 6-1/5344-2 tühistamiseks.
4. MTA esitas 05.07.2023 vastuse kaebusele. Ühtlasi esitas MTA taotluse mitte avaldada kaebajale

§ 88

lg 2 ja § 79 lg 1 p 5 alusel katmata kujul järgmiseid dokumente: lisa 1.1 (AS-i Eesti Varude Keskus (EVK) 17.02.2023 vastus), lisa 18 (MTA 08.04.2022 päring ja EVK 11.04.022 vastus), lisad 18.2–18.4 (OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) 08.04.2022 raportid), lisa 56.3 (EVK 28.12.2022 teade puudujäägi kohta) ja selle tõlge, lisa 57 (EVK 12.01.2023 kiri arvega), lisa 58 (Keskkonnaameti 25.02.2022 vastus). Tõendid, mille kaebajale avaldamata jätmist MTA taotleb, sisaldavad maksusaladust maksukorralduse seaduse (MKS) § 26 lg 1 mõistes. MKS § 26 lg 2 alusel on maksusaladust lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul, mida maksuhaldurile ei ole esitatud, või MKS §-des 27–30 nimetatud juhtudel, mida ka praegusel juhul ei esine. Kaebaja õigus tutvuda kohtuasja materjalidega täies ulatuses ei kaalu üles huvi maksusaladuse kaitseks. Vastustaja on kaebajale avaldamiseks esitanud nimetatud dokumendid sellisel kujul, et katmata oleksid osad, mis on vajalikud kontrollimaks vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust. Seega saab ka kaebaja tutvuda vaidluses asjassepuutuva infoga ja tagatud on tema õigus toimikuga tutvuda. Kõnealused dokumendid ei oma ka sisuliselt kaebaja maksukohustusega seost, sest nende abil ei ole võimalik tõendada kadude tekkimise põhjuseid ega ka ümber lükata kaebuse esitaja väited kadude tekkimise põhjuste kohta. 5. Tallinna Halduskohus rahuldas 05.10.2023 määrusega (resolutsiooni p 2) MTA taotluse ja piiras kaebaja õigust tutvuda EVK 17.02.2023 ja 11.04.2022 vastusega, vastustaja 08.04.2022 päringuga, EKUK-i 08.04.2022 raportitega, EVK 28.12.2022 teatega puudujäägi kohta, EVK 12.01.2023 arvega, Keskkonnaameti 25.10.2022 vastusega vastustajale redigeerimata kujul (dtl 2286- 2310). Vastustaja tugines taotluses

§ 88lg- le 2 ja § 79 lg 1 p-le 5.

Menetlusosalisele ei anta luba tutvuda toimikuga üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga. Saab nõustuda vastustajaga, et esitatud tõendid sisaldavad infot, mis on hõlmatud MKS § 26 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga. Seega kuulutab kohus vastustaja esitatud redigeerimata tõendid kinniseks. Kohtunikul säilib juurdepääs nimetatud tõenditele täies ulatuses ning kohtunikul on võimalik tõendeid hinnata vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisel. Kaebaja saab kujundada oma seisukohad redigeeritud tõendite alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Aktsiaselts Milstrand palub 20.10.2023 määruskaebuses tühistada halduskohtu 05.10.2023 määruse resolutsiooni p 2 ja teha uus määrus, millega tagada kaebaja õigus tutvuda kõigi asjas esitatud dokumentide ja tõenditega. Halduskohtu 10.10.2023 istungil ei arutatud kaebaja eest varjatud tõendeid ning kaebajal puudus nendele ligipääs. Halduskohus tegi 17.10.2023 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Kohtu 2

§ 79lg 2 ja § 88 lg 2.

Piisav ei ole pelk viide, et tegemist on konfidentsiaalse iseloomuga teabega. Halduskohus ei ole kaalunud teisi, kaebaja õigusi vähem piiravaid meetmeid. Kaebaja möönab, et kohtumääruses viidatud dokumendid võivad mingis ulatuses sisaldada kolmandate isikute maksusaladust. Eeldatavasti seisneb maksusaladus teiste EVK lepinguparterite hoitavates kütusekogustes ja nende raporteeritud aktsiisikauba kadudes. On mõistetav, et kolmandate isikute maksusaladus ei või saada avalikuks infoks, kuid selle vältimiseks oleks saanud kohus nt kuulutada menetluse selles osas

§ 77lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 38 lg 1 p 6 alusel kinniseks ja ühtlasi pannud

§ 77lg 1 ja Ts

MS § 41 lg 1 koosmõjus kaebajale kohustuse hoida kinnises menetluses arutatud asjaolusid ning avaldatud dokumente rangelt saladuses. Kõnealune maksuinfo ei saa olla sedalaadi iseloomuga, mis sellise meetme välistaks. Vedelkütusevaru maht ja koosseis on avalik info. Kaebaja ei saa kurjasti ära kasutada infot, millises koguses mõned teised valitud ettevõtted EVK-le hoiuteenust osutavad. Seejuures pidas vastustaja võimalikuks jagada kogu infot EKUK-ga, kes on samuti maksusaladuse mõistes kolmas isik. 7. MTA vaidleb 01.11.2023 vastuses määruskaebusele vastu. MKS §-is 26 sätestatud maksusaladuse kaitse regulatsiooni üheks eesmärgiks on ka isikutele usalduse tekitamine maksuhalduri vastu selles, et maksuhaldurile edastatud andmeid ei avaldataks ilma andmete esitaja loata kolmandatele isikutele. Maksusaladuse kaitse tagab isikute ja maksuhalduri vahelise usaldusliku suhtluse ning võimaldab maksuhalduril isikutelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet saada. Seega on maksusaladuse kaitse avalikes huvides. Maksusaladuseks oleva info avaldamine maksusaladuse avaldamise reegleid järgimata kahjustab maksuhalduri usaldusväärsust ning võimalusi oma ülesandeid täita. Kuna kaebajale on avaldamata jäetud üksnes neil dokumentidel olevad andmed teiste maksukohustuslaste kohta, millele maksuhaldur ei ole tuginenud ja mis ei saa mõjutada kaebaja maksukohustust, on avalik huvi saladuse hoidmiseks kaalukam kaebaja huvist nende andmetega tutvuda. Lisas 1.1 on kinni kaetud informatsioon teise äriühingu ja EVK vahel toimuvate läbirääkimiste kohta seoses puuduoleva kütuse eest tasumisega. See teave ei saa mõjutada kaebaja maksukohustust, kuid võib ohustada maksuhalduri usaldusväärsust ja ka teise äriühingu huve, eelkõige tema mainet ja võimalusi edaspidi endale kütuseturul kliente leida. Sama kehtib lisa 56.3 ja selle tõlke ning lisa 57 kohta. Lisades 18, 18.2, 18.3, 18.4 ja 58 kinni kaetud osa sisaldab andmeid teiste äriühingute kohta, millele maksuhaldur ei ole maksustamisel tuginenud. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks on nende andmete avaldamine kohtumenetluses tema õiguste kaitseks vajalik. Lisaks kajastavad kinnikaetud dokumendid vedelkütusevaru, eelkõige vastava varu hoidjate ning varu hoiukohtade kohta. Seetõttu on tegemist nn tundlike andmetega (vt vedelkütusevaru seaduse (VKVS) § 11 lg 4), mille ilmsikstulek võib kahjustada avalikke huve, täpsemalt riigi julgeolekut. Kuskilt ei tulene, et

§ 88

lg 2 ja § 79 lg 1 oleks kohaldatavad üksnes olukorras, kus menetluse kinniseks kuulutamisest ei piisa. Praegusel juhul on avalik huvi info avaldamata jätmise kohta kaebaja õigusest toimikuga tutvuda kaalukam. Nähtuvalt EKUK-i vastuskirjast inspekteerib EKUK regulaarselt EVK kütusevarusid ka teistes kütuseterminalides, mistõttu olid talle vastavad varude hoiustajad ja varude hoiukohad juba muul viisil eelnevalt teada. Ei saa nõustuda kaebajaga, nagu põhineks halduskohtu otsus suuresti kaebaja eest varjatud seisukohtadel ja 3

§ 207lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 88 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

9. Menetlusosalisel on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju (

§ 27lg 1 p 1 ja § 88 lg 1).

Seda õigust võib piirata

§ 79

lg-s 1 loetletud alustel, sh riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks, eelkõige asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks (

§ 79

lg 1 p 1), samuti äri-, autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks (

§ 79lg 1 p 5).

Tutvumisõiguse piiramine tähendab piirangut menetlusosalise põhiõigusele olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2) ja see on lubatud vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga (

§ 88lg 2).

Riigikohus on rõhutanud, et kohus peab hindama sisulist vajadust hoida saladust, mitte üksnes formaalselt väljaspool halduskohtumenetlust dokumendi suhtes kehtivat juurdepääsupiirangut (Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19). Kaaluda tuleb ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt menetlusosalise õigust tutvuda teise poole esitatud dokumentidega, et tagada tema õiguste tõhus kaitse. Toimikuga tutvumise õigust piiratakse minimaalses ulatuses, mis on tutvumisõiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik (

§ 88lg-d 2 ja 3).

10. MKS § 26 lg 1 sätestab, et maksuhaldur, tema ametnikud ja töötajad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sh kõiki andmekandjaid (otsused, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistus- või töökohustuste täitmisega. Maksusaladust on lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul või MKS §-des 27–30 nimetatud juhtudel (MKS § 26 lg 2). Seega on maksusaladuse hoidmise eesmärk eeskätt maksukohustuslast puudutavate andmete kaitse ja maksusaladust võib pidada muuks saladuseks

§ 79lg 1 p 5 mõttes.

Maksusaladuse hoidmise eesmärk on mh tagada ka maksumenetluse tõhusus. Maksumaksjal on maksumenetluses kaasaaitamiskohustus ning ta teeb maksuhalduriga koostööd eelduslikult üksnes juhul, kui ta on kindel, et tema antud ja maksuhalduri kogutud teave on kaitstud. Kui maksumaksjal ei ole usaldust maksuhalduri vastu, ei pruugi ta anda tõest teavet (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-18-2200, p 8). Seega võib maksusaladuse hoidmine ühtlasi olla vajalik avalikes huvides, et tagada maksuhalduri usaldusväärsuse kaudu maksutulude laekumine ja õiguspärane maksukäitumine. 11. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et lisade 1.1, 56.3 ja 57 kinni kaetud osad sisaldavad teavet, mida võib pidada maksusaladuseks. See puudutab teise äriühingu ja EVK vahel toimuvaid läbirääkimisi ja kokkuleppeid (sh nendevahelise lepingu tingimusi) seoses puuduoleva kütuse eest tasumisega. Sellise teabe teistele isikutele avaldamine võib kahjustada nende isikute ärihuve ja mainet. Ühtlasi on põhjendatud vastustaja selgitus, et selle teabe varjamine on vajalik maksuhalduri usaldusväärsuse ja seega ülesannete täitmise tagamiseks. Olukorras, kus maksumenetluse käigus kogutud äriühinguid puudutav teave võib saada teatavaks muudele isikutele, võib sattuda ohtu maksuhalduri edaspidine võimalus vajaliku teabe kogumiseks. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et nendes lisades kinni kaetud teave ei 4

§ 79

lg 1 p 5 alusel põhjendatud ja huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam kaebaja õigusest toimikuga tutvuda.

1. Lisa 18 on EVK 11.04.2022 e-kiri maksuhaldurile, millega on edastatud kaebaja ja teiste äriühingute hoiustatava kütuse koguse mõõtmise raportid, s.t lisad 18.2–18.
2. Nimetatud lisad on kaebajale avaldatud kujul, kus kinni on kaetud üksnes võrdluse aluseks olnud teiste äriühingute nimed ning nende mahutite numbrid ja asukohad. Muud andmed, s.t mahutites olev kütuse liik, omadused, kogused ja nende põhjal tehtud arvutused on kaebajale avaldatud. Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et ka nendes lisades kinni kaetud teavet võib pidada maksusaladuseks, sest teabe avalikustamine teiste äriühingute hoiustatava kütuse hulga kohta võib kahjustada nende ärihuve ning usaldust maksuhalduri vastu. Seetõttu on toimikule juurdepääsu piiramine põhjendatud

§ 79lg 1 p 5 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul on aga kõnealuse teabe varjamisel veelgi olulisem avalik huvi võimaliku ohu tõttu riigi julgeolekule. Nagu vastustaja on selgitanud, kajastavad need lisad kinni kaetud osas teavet riigi vedelkütusevaru, eelkõige vastava varu hoidjate ning varu hoiukohtade kohta. Sellist teavet ei või üldjuhul avaldada (vt VKVS § 11 lg 4, avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 6 2). Varu hoidjate ja hoiukohtade avalikuks tulek võib ohustada kütusevarude säilimist ja selle kaudu riigi julgeolekut. Õige ei ole kaebaja märkus, et tegemist on avaliku infoga. Avalikkusele on teada antud üksnes varude kogumaht. Seega on saladuse hoidmine põhjendatud ka

§ 79lg 1 p 1 alusel.

Kuigi vastustaja on kaebajale maksukohustuse määramisel tuginenud ka lisades 18.2–18.4 kajastatud andmetele (vt maksuotsuse aluseks oleva kontrolliakti p 1.1.2.6), ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et halduskohtu otsuse põhjendused rajanevad suures osas kaebaja eest varjatud tõenditele. Kaebaja on siinkohal viidanud halduskohtu otsuse p-dele 38–

1. Halduskohus on otsuse p-s 38 tuginenud EKUK-i 21.06.2022 vastusele, mis on vastustaja 05.07.2023 vastuse lisa 13 (dtl 242–246) ja tervikuna kaebajale nähtav. Otsuse p-s 40 on halduskohus viidanud kontrolliakti lk-le 5 (dtl 29), mis on kaebajale terves ulatuses avaldatud ja milles ei ole viidatud ühelegi teisele mahutile või muudele andmetele, millele oleks halduskohtu määrusega juurdepääsu piiratud. Otsuse p-s 39 on halduskohus viidanud kontrolliakti p-le 1.1.2.6 (dtl 31–33), mis sisaldab ühtlasi eelnimetatud lisades 18.2–18.4 sisalduvaid tabeleid. Kontrolliakti p 1.1.2.6 on kaebajale avaldatud nii, et selles on teave kinni kaetud samas ulatuses kui lisades 18.2–18.
2. Samas on viidatud kontrolliakti punktis selgitatud võrdluse aluseks olnud teiste mahutite omadusi. Kaebaja ei ole määruskaebuses selgitanud, miks on tema õiguste kaitseks vajalik teada konkreetsete mahutite valdajaid ja asukohti. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajal võimalik ka ilma seda teavet omamata esitada väited oma mahuti ja hoiustatava kütuse omaduste kohta ning seada kahtluse alla teiste mahutite mõõtmistulemused ning seega ühtlasi halduskohtu otsuse põhjendused. Kaebaja eest ei ole varjatud EKUK-i ega MTA seisukohti, millele halduskohus on oma otsuses viidanud. Seega ei nähtu ringkonnakohtule, et lisades 18.2–18.4 kinni kaetud teave piiraks oluliselt kaebaja õigust esitada kohtumenetluses oma seisukohti ja vastuväiteid. Eelneva tõttu on huvi lisades 18 ja 18.2–18.4 kinni kaetud teabe varjamise vastu kaalukam kui kaebaja õigus selle teabega tutvuda.
3. Ehkki halduskohus ei ole praegusel juhul kaebaja toimikuga tutvumise õiguse piiramise otsustamisel kaalunud nõuetekohaselt vastanduvaid huve, järeldas halduskohus kokkuvõttes õigesti, et selle õiguse piiramine on põhjendatud vastustaja 05.07.2023 vastuse lisades 1.1, 18, 18.2–18.4, 56.3 ja 57 kinni kaetud teabe osas. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et praegusel 5

§ 77lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1).

Halduskohus ei ole seda 05.10.2023 määrusega teinud, kuid nimetatud viga on võimalik kõrvaldada määruskaebemenetluses. Seega kuulutab ringkonnakohus menetluse EVK 17.02.2023 ja 11.04.2022 vastuse, vastustaja 08.04.2022 päringu, EKUK 08.04.2022 raportite, EVK 28.12.2022 teate puudujäägi kohta ja EVK 12.01.2023 arve terviktekstide osas kinniseks. (allkirjastatud digitaalselt) 6