3-23-2291/2

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-2291 Määruse kuupäev

1. oktoober 2023 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Hille Rosenbergi (Rosenberg) kaebus seoses täitemenetlusega RESOLUTSIOON
2. Tagastada Hille Rosenbergi kaebus.
3. Jätta Hille Rosenbergi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD
4. Hille Rosenberg esitas
5. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja vaidlustada kohtutäituri tegevust seoses kinnistu, millel asub tema eluase, enampakkumisel müümisega ning palub esialgse õiguskaitse korras enampakkumise ja maja müügi peatada. Kaebaja selgitab, et ta elab kõnealusel kinnistul koos abikaasaga ning nad omavad elamisõigust kuni surmani ega ole huvitatud kinnistu müümisest. Kaebaja ei ole ise võlglane, vaid võlglane on tema poeg, kes on kinnistu omanik. Kaebaja sõnul on ta pidanud läbirääkimisi kohtutäituri bürooga, kuid talle ei ole vastu tuldud. Kaebaja leiab, et rikutud on hea usu põhimõtet. Kaebaja soovis võlgade ajatamist, aga talle soovitati võtta laen võlgade koheseks maksmiseks, mida aga kaebaja teha ei soovi. Samuti ei ole kinnistu sellise väärtusega nagu seda müüakse, vaid selle väärtus on kaebaja sõnul suurem. Kaebaja märgib, et ta on rääkinud võlausaldajatega, kes olid nõus leidma lahendusi. KOHTU SEISUKOHT
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
7. Kohus leiab, et H. Rosenbergi kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses.
8. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebusest nähtuvalt 3-23-2291 soovib kaebaja vaidlustada kohtutäituri tegevust seoses kinnisasja, millel asub tema eluase, enampakkumisel müümisega. Kohus märgib, et kuigi kohtutäitur peab kohtutäituri seaduse § 2 lõike 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit, on seadusandja kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ette näinud teise menetluskorra kui halduskohtumenetlus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § TMS § 217 lõike 1 ja § 218 lõike 1 alusel saab täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebuse kohtutäiturile ja seejärel kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 11 lõike 1 punktide 4 ja 5 kohaselt on kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ja täitemenetlusega seotud hagide lahendamine maakohtu pädevuses.
9. Seega eelnevat arvestades tuleb kaebajal esitada kaebus kohtutäiturile endale ning kohtutäituri poolt selle kohta tehtud otsuse peale saab edasi kaevata maakohtule, mitte halduskohtule. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata maakohtule kaevata ei saa.
10. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus H. Rosenbergi kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
11. Kuna halduskohus ei ole pädev kaebust lahendama, siis ei ole halduskohtul pädevust ka asjas esialgset õiguskaitset kohaldada ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kõnealuse kinnistu enampakkumise peatamist on kaebajal võimalik taotleda hagi tagamise korras maakohtult (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378). (allkirjastatud digitaalselt)