4-23-2737 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2023. a Tallinn Väärteoasja number 4-23-2737 (2317,23,004245) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 236lg 1 ettenähtud väärteo tunnuste puudumise tõttu.

4. Rahuldada Jüri Münteli kaitsja vandeadvokaadi Marek Hermi taotlus hüvitada Jüri Müntelile seoses tema väärteoasjas tema süüdistuses LS §

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises kohtuvälise menetleja 03.08.2023 otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel valitud kaitsjale makstud tasu 2856 eurot täies ulatuses.

1. Hüvitada Jüri Müntelile tema valitud kaitsja vandeadvokaat Marek Herm osutatud õigusabi eest tehtud kulutused 2856 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend kuus) eurot riigieelarve vahenditest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 03.10.
2. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 02.11.
3. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 03.11.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl 03.08.2023 otsusega nr 2317,23,004245 karistati Jüri Müntelit selles, et tema juhtis mootorsõidukit ja sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet ning riivas pargitud sõidukit xxxx reg. märgiga xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju E M (fikseeritud fotodega). Samuti lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 46 lg 3, § 169 lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5 nõudeid ja kohustusi ning pani toime LS §

§ 236lg 1 ettenähtud väärteod.

Otsusele esitas menetlusalune isiku kaitsja kaebuse Kaebaja taotlused: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 3.8.2023. a otsus väärteoasjas 2317,23,004245 täies ulatuses; 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti menetluskulud tema enda kanda ja mõista Jüri Münteli menetluskulud välja Eesti Vabariigilt. Kaebaja esitab käesoleva kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 3.8.2023. a otsuse väärteoasjas 2317,23,004245 (Lisa 1) tühistamiseks. Otsuse kohaselt on kaebaja rikkunud liiklusseaduse (edaspidi LS) § 46 lg-s 3 sätestatud kohustust (kohustus hoida sõitmisel ohutut külgvahet), mis kvalifitseerub väärteona liiklusseaduse § 223 lg 1 (varalise kahju tekitamine) mõistes ning rikkunud LS § 169 lg-s 5 ning § 169 lg 4 p-des 4 ja 4 sätestatud kohustust (liiklusõnnetusest teavitamine), mis kvalifitseerub väärteona LS § 236 lg 1 (liiklusõnnetusest mitteteatamine) tähenduses. Kuna kaebaja ei ole toime pannud temale inkrimineeritavaid tegusid, esitab Jüri Müntel vaidlusaluse otsuse tühistamiseks käesoleva kaebuse. 1. Asjaolud 1.1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija A L koostas 17.07.2023. a väärteoprotokolli nr xxxx (Lisa 2). Väärteoprotokolli kohaselt pani Jüri Müntel toime väärteo 27.04.-28.04.2023. a, asukohas xxxx, juhtides mootorsõidukit, ei hoidnud ohutut külgvahet, mille tagajärjel riivas 2 pargitud sõidukit xxxx (xxxx). Seejärel lahkus ta sündmuskohalt õnnetusest teavitamata. Väärteoprotokollist nähtuva menetleja hinnangu kohaselt on Jüri Müntel rikkunud liiklusseaduse § 46 lg-s 3 sätestatut ehk ei ole hoidnud sõites ohutut külgvahet, mille tagajärjel tekkis varaline kahju ning mis kvalifitseerub väärteona liiklusseaduse § 223 lg 1 mõistes ning LS § 169 lg-s 5 ning § 169 lg 4 p-des 4 ja 4 sätestatud rikkumise, mis kvalifitseerub väärteona LS § 236 lg 1 (liiklusõnnetusest mitteteatamine) tähenduses. Väärteoprotokollis märgitakse, et väärteo kohta on olemas ka mingid muud väärteoasja materjalid. Kaebaja sai tutvuda 26.06.2023. a ekspertiisiaktiga nr xxxx (Lisa 3). 1.2. Kuna kaebaja väärteoprotokollis tooduga ei nõustunud ja kaebaja temale inkrimineeritavat tegu toime ei pannud, esitas Jüri Müntel väärteoprotokollile vastulause (Lisa 4). 1.3. Kohtuväline menetleja tegi 03.08.3023. a otsuse väärteoasjas nr 2317,23,004245, milles asus seisukohale, et „menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud väärteod. Kohtuväline menetleja leiab, et väärtegude toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega s.h sõidukite vaatlusprotokollidega, eksperdi arvamusega, tunnistaja ütlustega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega selle kohta, et vaid tema võis juhtida mootorsõidukit registreerimismärgiga xxxx väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas.“ Otsusega karistati kaebajat liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 300 EUR ning liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses, s.o. 360 EUR. 1.4. Kuna kaebaja ei ole rikkunud väärteootsuses toodud liiklusseaduse norme ega ole toime pannud temale inkrimineeritavaid tegusid, esitab Jüri Müntel käesoleva kaebuse. Kaebaja hinnangul ei ole kohtuväline menetleja objektiivselt hinnanud asjas kogutud tõendeid, on tähelepanuta jätnud vastulauses esitatu, on jätnud kaebaja poolt esile toodud asjaolud ümber lükkamata ja vastuolud ekspertiisiaktis ning väärteo tegelikes faktilistes asjaoludes kõrvaldamata, jätnud vaidlusaluse otsuse seega sisuliselt põhjendamata, mistõttu on 03.08.2023. a otsus väärteoasjas nr 2317,23,004245 õigusvastane. 2. Kaebuse põhjendused 2.1. Kohtuvälise menetleja otsus ei vasta VTMS § 74 lg-le 1 2.1.1. VTMS § 74 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja otsuses märkida vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Vaidlusaluses 03.08.2023. a otsuses kohtuväline menetleja seda aga teinud ei ole. 2.1.2. Vaidlusaluse otsuse leheküljel 1 ei selgu, kas ja mis ulatuses kohtuväline menetleja on Jüri Münteli poolt vastulauses esitatut arvestanud ja mis ulatuses seda tehtud ei ole ning miks. Väärteomenetluse otsuses märgib kohtuväline menetleja „Menetlusalune isik on 26.07.2023 esitanud vastulause, milles ei nõustu eksperdi arvamusega ning eitab süüteo toimepanemist.“. Otsuses ei ole toodud põhjendusi, miks vastulauses esitatut ei arvestatud. 2.1.3. Otsuses ei ole üldse kajastamist leidnud vastulauses esitatud selgitused ja välja toodud vastuolud. Sellises olukorras on küsitav, miks vastulause esitamise õigus üldse olemas on, kui menetleja ei suvatse seda analüüsida ja selle osas enda seisukohti esitada. 2.2. Tunnistaja ütlused on arusaamatu käekirjaga kirja pandud, tõlkimata ning neid ei tutvustatud koos tõlkimisega menetlusalusele isikule väärteomenetluse käigus. 2.2.1. Kriminaalmenetluse seadustiku § 10 lg 3 kohaselt: „Kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde. Uurimisasutuse ja prokuratuuri poolt lõpetatud kriminaalasjades olevad muus keeles koostatud dokumendid tõlgitakse eesti keelde prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel.“ Väärteomenetluse seadustiku § 2 sätestab: „Kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, 3 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.“ Vastavas osas ei ole väärteomenetluse seadustikus erisusi kehtestatud. 2.2.2. Lisaks sellele, et tunnistaja ütlused on üksnes tema enda poolt kirjapanduna ja võõrkeelsed, ei ole tunnistuse tekstist võimalik aru saada isegi kui lugeja valdab vastavat keelt hästi (Lisa 5). Sellises olukorras on menetlusalusel isikul keeruline end kaitsta, kui ta ei saa täpselt aru, mida tunnistaja oma ütluses on väitnud. 2.2.3. Väärteomenetlemise käigus tulnuks tunnistaja ütluseid menetlusalusele isikule sisuliselt tutvustada ja tõlkida. Seda ei tehtud. Tunnistust lihtsalt näidati, kuid sellest ei olnud siis ega ole ka praegu võimalik aru saada. Väärteoprotokollis isegi ei märgita neid otseselt ära, vaid muude tõendite ja andmete lahtris märgitakse: „xxxx.“ 2.3. Tunnistaja ütluste ja menetlusaluse isiku vastulause tähtsus 2.3.1. Kaebaja sai kaebuse ettevalmistamiseks väärteotoimikust tunnistaja ütluste koopia. Kahjuks ei suuda kaebaja kogu teksti dešifreerida, kuid joonis sõidukite paiknemise kohta on pilt ning sellest saab kaebaja aru. 2.3.2. Nii tunnistaja kui ka menetlusalune isik selgitasid väärteomenetluse ajal, et sõiduk xxxx parkis esiosaga maja poole ning sõiduk xxxx parkis tagaosaga maja poole. Selles osas on vastaval ajavahemikul (27.04.-28.04.2023.

1. a)sõidukite paiknemise osas üksmeel. 2.3.3. Mingil põhjusel on ekspertiisiaktis kasutatud fotol IMG_4437 toodud aga sõidukite paiknemine vääralt, st ei ole kooskõlas tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütluste ja selgitustega (joonistatud skeemidega). Ekspertiisiks esitatud viidatud pildil paiknevad sõidukid mõlemad esiosaga maja poole, kuid tegelikult paiknes Xxxx tagumise osaga maja poole. 2.3.4. Jääb arusaamatuks, kas viidatud vea põhjustas ka menetlejale arusaamatu tunnistus või mõni muu takistus, kuid tulemuseks on eksperdile esitatud valeandmed ning ekspert hindas järelikult valesid fakte. 2.4. Ekspertiisiakti ebausaldusväärsus 2.4.1. Ekspertiisiakti leheküljel 2 asutakse seisukohale: „Antud juhul ei ole võimalik vigastuste alusel kindlaks teha kumma sõiduki liikumise tagajärjel sõidukite vaheline kontakt toimus, kuid liiklusõnnetuse materjalidega kaasas oleval fotol IMG_4437 on näha sõiduauto Xxxx parkimiskoht ja asend. Juhul, kui sõidukite vaheline kontakt toimus olukorras, kus sõiduauto Xxxx reg. märk xxxx parkis fotol nähtavas asendis samal parkimiskohal ja sõiduauto Xxxx reg. märk xxxx parkis fotol nähtava punase sõiduauto asemel, sai sõidukite vaheline kokkupõrge toimuda vaid sõiduauto Xxxx liikumise tagajärjel.“ 2.4.2. Paraku, nagu nähtus eelpool toodud punktis 2.3. ei paiknenud sõiduautod nii nagu pildil IMG_4437 nähtub (Lisa 6) ning selles ei vaielnud ei tunnistaja ega menetlusalune isik. 2.4.3. Järelikult ei saa ekspertiisiaktis toodud järeldus vastata tõele. 2.4.4. Küsimus ei ole mitte ainult selles, kas vigastused on ühitatavad, vaid ekspert vastas sellele, kumma auto liikumise tagajärjel vigastused said tekkida. 2.4.5. Selleks, et Xxxx saaks parema tagumise küljega saavutada kokkupuute Xxxx vasaku esimese nurgaga, peaks ime sündima, sest parkimiskohalt välja tagurdamine ja ka parklast väljumine ei võimaldaks selliste sõidukite pindade omavahelist kokkupõrget tekitada. Eriti pidades silmas kui vähe ruumi isegi sellise manöövri teoreetilisele sooritamisele jääks. 2.4.6. Lisaks sellele selgitas menetlusalune isik vastulauses, et ostis sõiduki 3 aastat tagasi ning sellel olid erinevad vigastused, mida kinnitab ka eelmine omanik. Kaebajal on sõiduauto ostmise ajast alles pildimaterjal, millelt nähtub, et vastav vigastus oli juba 03.11.2020. a (Lisa 5 7). Edastame originaalpildi ning pildi, millel on varem olemas olnud vigastustele ringid ümber tehtud. 4 2.4.7. Kuna sõidukite vigastustele värvianalüüsi ei ole tehtud ja vaadeldud on vaid visuaalset osa (kraaped
2. jm)ning nende paiknemise kõrgust, siis peaks arvestama, et suurel osal sõidukitest on nii nn põrkeraud kui ka küljeliistud konstrueeritud ja paigutatud just selliselt ja vastavale kõrgusele, kus enamasti auto vajab kaitset. Ehk siis võib arvata, et paljude autode vigastused võiksid klappida nii Xxxx kui ka Xxxx vigastustega, kuid see ei näita, et just konkreetne auto vigastuse põhjustas ehk väärteo toimepanemises osales. 2.5. Vastulauses toodu analüüsimata jätmine 2.5.1. Kaebuse punktis 2.1. selgitas kaebaja, et väärteootsus ei vasta väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 p-s 8 toodule, kuivõrd ei ole toodud vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendusi. 2.5.2. Tegemist ei ole mitte üksnes formaalse, menetlusliku veaga, vaid praegusel juhul on vastulauses esitatud mitmeid asjaolusid, mida tulnuks kontrollida, samuti, millest nähtub, et ekspert on lähtunud valedest faktidest (eelpool punkt 2.4.). 2.5.3. Vastulauses viitas menetlusalune isik erinevatele ebatäpsustele ja küsitavustele (õnnetuse toimumise kellaaeg, autode paiknemise skeem, auto mark), kuid lisaks selgitatakse ka seda, et sõidukil olid vastavad vigastused juba varem: „Eelmine omanik väitis, et esitatud kriimud olid sõidukil juba tema kasutamise ajal.“ 2.5.4. Kui menetlusalune isik viitab sellisele asjaolule, siis peaks menetleja tundma huvi, kas see võis nii olla ja kas see võib olla mingil viisil tõendatav. Praegusel juhul on kaebajal ostuaegsed fotod alles (Lisa 7), kuid võimalik on ka eelmise omaniku tunnistajana ülekuulamine. 2.5.5. Kui menetleja oleks väärteootsuses vastulauset analüüsinud, siis olnuks võimalus nii lisatõendite hankimiseks kui ka teistsugusele otsustusele jõudmine. Menetlusviga on seega oluline. 2.6. In dubio pro reo põhimõtte järgimata jätmine 2.6.1. Menetlusalune isik on viidanud mitmetele ebakõladele nii ekspertiisiaktis kui ka kinnitanud, et ei ole väärtegusid sooritanud, kuid menetleja ei ole menetlusaluse isiku väiteid ja seisukohti analüüsinud. 2.6.2. Sisuliselt on kõik tõstatatud ebakõlad tõlgendatud kaebaja kahjuks, sest vastupidist ei ole sisuliselt põhjendatud ja muule järeldusele on raske sellises olukorras jõuda. 3. Menetluslikud küsimused 3.1. Vaidlustatud otsuse kohaselt on kaebuse esitamise viimane tähtaeg 30.08.2023. a, seega on kaebus esitatud tähtaegselt 3.2. Kaebaja soovib asja arutamist kohtuistungil, kuid ei välista täielikult ka kirjaliku menetluse võimalikkust, kui kohus peab seda mõistlikuks. 3.3. Käesolev kaebus koos lisadega on esitatud kohtule e-posti teel. Lisad: 1) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 3.8.2023. a otsus väärteoasjas 2317,23,004245; 2) 17.07.2023. a väärteoprotokoll nr xxxx; 3) 26.06.2023. a ekspertiisiakt nr xxxx (kolm lehte); 4) Jüri Münteli vastulause väärteoasjas nr 2317,23,004245; 5) Tunnistaja ütlused; 6) Foto IMG_4437.jpg; 7) 03.11.2020. a foto IMG_20201103_134300_külje kriimuga.jpg (kaks fotot); 8) volikiri. Tunnistaja V M selgitas kohtuistungil, et 28. aprilli 2023 hommikul 9-10 ajal avastas, et tema sõiduki Xxxx reg. märgiga xxxx juhipoolse esimese kaitseraua peal on kahjustused, pragu. Sõiduk asus xxxx hoovis, oli pargitud esiosaga maja poole. On võimalik parkida nii maja juurde 5 kui hoovi, kus tema sõiduk oli pargitud. Kaebuse esitaja pargib tavaliselt akna juures aga 29dal aprillil parkis tema kõrvale. Tunnistaja sõiduk oli pargitud esiosaga maja poole, kaebuse esitaja auto vastupidi. Nägi kaebuse esitaja sõidukit seal 27da õhtul ja ka 28nda hommikul parkimas. Kui vigastused avastas, siis naabri autot seal enam ei olnud. Tunnistaja selgitas ise vigastused välja, kui kaebuse esitaja õhtul tagasi tuli, tema nõusolekul tegi sõidukist pilte, mõõtis vigastuse paiknemise kõrguse ja nägi, et kaebuse esitaja autol esiosas vasakul pool oli värske kriimustus, kaitseraua peal, plastmassi peal, suunatule juures. Kui veendus, et kahjustused klapivad, helistas 112. Kohtuvälise menetleja poolt tutvustatud foto pealt ütles, et tema sõiduk xxxx on pargitud nii nagu sündmuse puhul, teine auto pildil ei ole see, kes talle kahjustuse põhjustas ja teine sõiduk oli vastupidi pargitud kui pildil. Kaebuse esitaja ütles tunnistajale, et tema kahjustust tekitanud ei ole. Leiab, et kahjustus tekitati tagurdades parkimiskohalt välja keerates. Kaebuse esitaja pargib alati esiosa ees, seega peab alati välja saamiseks ka tagurdama. Tänaseks päevaks on tunnistaja sõiduk kindlustuse poolt korda tehtud, politseist öeldi, et peab kindlustuse poole pöörduma. Hr Münteliga ei ole vihavaenu, alati teretavad. Tunnistaja J T selgitas kohtuistungil, et kaebuse esitaja on tema abikaasa isa, kellele müüs Xxxx reg. märgiga xxxx 2020 aasta suve lõpus, sügise alguses. Müügi hetkel oli sõidukil autokerel mitmeid vigastusi, nt mõlk vasakul uksel, esimesel vasakstangel, kriim paremal tagauksel, kriim esimesel stangel, tagumine stange oli vigane tagurdamisest. Tunnistajale näidatud eksperdiarvamusele lisatud fotol, kus on Xxxx parem uks ja välja toodud vigastus, võisid tunnistaja hinnangul kindlasti sõiduki müügi hetkel olemas olla. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning märkis, et neljapäeva või reede õhtul tuli hilja, parkimisala oli täis ja ainuke vaba koht oli Xxxx kõrval, mille kõrvale parkis ja hommikul kell 08 läks sealt ära. Auto parkis esiotsaga aia suunas, autod olid kõrvuti aga sõidusuunad olid erinevad. Õhtul kui koju jõudis, tuli V M tema juurde ja näitas talle oma auto esinurka ja ütles, et kaebuse esitaja on selle teinud. Menetlusalune isik selgitas, et see märk tema auto vasakul esinurgal on ammusest ajast. M teda ei uskunud ja leidis, et ta oli väljasõidul rooli liiga palju pööranud ja vasakpoolse esinurgaga riivas tema autot. Järgmisel nädalal ütles, et annab asja politseisse. Käis politseis ja autost tehti pildid, ekspertiisi tulemus oli tema jaoks üllatav, esitas vastulause aga ikkagi leiti, et tema on selle põhjustanud. Hommikul lahkus peaaegu kahe auto pikkuselt tagurdades, pööras seejärel vasakule ja lahkus õuest. Konkreetsele parkimiskohale on parkinud harva, kui on võimalik, pargib pigem otse enda akna alla, mis on antud parkimiskoha vastas. Kasko kindlustuse jaoks on 2020 aastal auto pildistanud, need pildid on ka kaebuse juurde lisatud. Suur osa kõigist vigastustest olid olemas juba hetkel kui ta sõiduki 2020 aastal ostis, mõned kriimud on juurde tulnud. Esimese vasaku osa värvikahjustused olid kindlasti olemas. Sõidukil on palju kriimustusi, kuna eelmine omanik kasutas seda maal nö musta autona ja ehitusmaterjalide veoks. Kaebuse esitaja kaitsja asus seisukohale, et Jüri Müntel ei ole talle süüks pandud tegu toime pannud. Ekspertiisiakti faktilised asjaolud ei vasta tegelikkusele. Xxxx sõiduauto paiknemine on õigesti kirjeldatud nii menetlusaluse isiku vastulauses, tänasel ülekuulamisel, kui ka tunnistaja ütlustes kohtuistungil. Samuti on tunnistaja selle õige sõidukite paiknemise olukorra joonistanud ka oma kirjalikes selgitustes, mida ta on andnud kohtuvälises menetluses. Seega kuna kaebaja on tõendanud vigastuste eksisteerimist juba ca 3 a tagasi olukorras, kus ekspert on andnud arvamuse olukorra suhtes, mida tegelikult ei eksisteerinud, on väärteootsus ebaõige ning tuleb kohtu poolt tühistada. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetluses on oldud objektiivsed ja on hinnatud kõiki tõendeid kogumis. On kogutud erinevaid ütlusi, tehtud on ekspertiis, hinnatud fototõendeid ja menetlusaluse isiku enda ütlusi. Kõike kogumis vaadates ei ole kahtlust, et Jüri Müntel on toime pannud temale etteheidetavad rikkumised. On faktiliselt teada, et mõlemad autod 27-28. aprill olid pargitud kohas, mis fotolt on näha. Tunnistaja M avastas vigastused õhtul pärast menetlusaluse isiku sõidukit vaatamist, viimane seda ei tunnistanud, alustati menetlust, mille käigus teostati ekspertiis. Ei saa kinnitada ega ümber lükata, kuidas autod seal paiknesid. Jüri Müntelil on õigus anda mitte tõeseid ütlusi, kuid kohustus tõeseid ütlusi anda on tunnistajal 6 ja eksperdil. Tõendeid kogumis vaadates ei ole kohtuvälisel menetlejal kahtlust, et sellel ajavahemikul tunnistaja Mi autole need vigastused tekkisid. Ekspert on andnud arvamuse, et kokkupõrge on toimunud sõidukite vahel, andis arvamuse kategoorilises võtmes ja teises lauses selgitanud, kuidas see toimuda sai. Ette on heidetud, et vastulausega ei ole arvestatud, kuid kohtuväline menetleja leiab, et selle sisu vaadates ei ole seal millegagi arvestada, väidetava vale kellaaja ja sõiduki margi täpse nimetuse osas on parandus ning ekspertiisiakt ei viita valele fotole. Tegemist on teoga, mille Jüri Müntel on toime pannud ja otsuse tegija on sellele hinnangu andnud. Leiab, et kontakt pidi olema nii tugev, et Jüri Müntel ei saanud seda mitte tunda, mis põhjusel ta otsustas sellest mitte teatada, ei oska ta öelda. Tegemist isikuga, kes on varasemalt väärteokorras karistamata, siis karistus ei pea olema ülemäära range. Rahatrahvid mõlema teo eest on määratud sanktsiooni alumises kolmandikus. Leiab, et need karistused on täiesti proportsionaalsed, vastavad karistuse praktikale ja ei koorma menetlusalust isikut liigselt. Teise auto omanik on saanud oma auto korda. Palub kaebust mitte rahuldada. Kaebuse esitaja kaitsja tõi repliigi korras välja, et tunnistaja ütles oma esialgses kirjalikus tunnistuses, et avastas vigastused kell 10, menetlusalune isik lahkus kell 8, seega kui see vigastus selles kohas tekitati oli seal kahe tunnine võimalus, et seda võis teha keegi teine. Sündmusel pealtnägijaid ei ole, eksperdi arvamus põhineb valedel eeldustel. Kaebuse esitaja jääb oma kaebuse juurde. Maakohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS §

§ 236lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.

LS § 223 lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud LS § 46 lg 3 kohustust, mis mille kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet ning vaidlustatud otsuse kohaselt eelnimetatud kohustuse täitmata jätmisega põhjustas menetlusalune isik liiklusõnnetuse ning varalise kahju kahjustatud auto omanikule Eduard Mile. Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud LS § 223 lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. LS § 223 lg 1 sõnastuse järgi on 7 karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o liiklusõnnetuse aktist ning mõlema sõiduki vaatlusprotokollidest koos fotodega nähtuvalt tuvastati sõidukitel järgmised vigastused. Sõidukil Xxxx reg. märgiga xxxx tuvastatud kahjustused: kriimustused vasakul esiosal ning sõidukil Xxxx reg. märgiga xxxx on kontakti jäljed parempoolsetel ustel, parempoolse tagumise rattakoopa juures, paremal tagaosal, vasakul tagaosal, vasakul tagarattakoopa juures, vasakul tagumisel uksel, vasakul esirattakoopa juures, vasakul esiosal. Ekspertiisiakti nr xxxx eksperdiarvamuse kohaselt sõiduauto Xxxx reg. märgiga xxxx vigastused vasakpoolsel esinurgal on tekkinud kontakteerumisel sõiduauto Xxxx reg. märgiga xxxx parempoolse külje tagaosaga ning juhul, kui sõidukite vaheline kontakt toimus ekspertiisi uurimuslikus osas kirjeldatud tingimustel, sh materjalide fotol IMG_4437 nähtuvalt sõiduauto Xxxx parkimiskoht ja asend oli sama ning Xxxx parkimiskoht ja asend sama, mis punasel sõiduautol, sai kokkupõrge toimuda vaid sõiduauto Xxxx liikumisel. Liiklusõnnetuse akti kohaselt on Xxxx reg. märgiga xxxx omanikuks Jüri Müntel, kes kohtuistungil ei ole eitanud, et ta antud sõidukit kasutab ja 27.-

1. aprillil ka xxxx hoovis sõiduki Xxxx kõrval parkis, kuid leiab, et tema ei ole antud kuupäeval oma sõidukiga sõidukit Xxxx riivanud ning sellele kahjustusi tekitanud. Seda põhjusel, et sõidukid parkisid küll kõrvuti, kuid vastupidistes suundades, mistõttu ei olnud võimalik märgitud vigastuste tekkimine. Ekspertiisiaktis on öeldud, et sõidukite erinevate vigastuste ulatust, paiknemist ja iseloomu arvestades on vigastused tekkinud Xxxx ja Xxxx kontakteerumisel. Samuti on ekspert lisanud, et ei ole võimalik kindlaks teha kumma sõiduki liikumise tagajärjel sõidukite vaheline kontakt toimus. Seejärel on ekspert võtnud arvesse materjalides olnud fotot IMG_4437 ning eeldades, et sõidukid paiknesid fotol nähtuvas asendis, sai kokkupõrge toimuda vaid Xxxx liikumise tagajärjel. Menetlusalune isik on oma vastulauses ja kohtuistungil väitnud, et 27.-
2. aprillil 2023 sõidukid ei paiknenud nii nagu eelpool viidatud fotol, vaid vastassuundades. Samasisulisi ütlusi on andnud ka tunnistaja M nii kohtuvälises menetluses antud ütlustes, kus on joonistanud ka skeemi, ning kohtuistungil antud selgitustes. Antud juhul isikuliste tõendiallikate ütlused riimuvad ja kohtul ei ole alust neis kahelda ning kohtule ei ole esitatud ka ühtegi tõendit vastupidisest. Seega leiab kohus, et isegi kui antud sõidukite kokkupuutest kahjustused tekkisid, ei ole nende tekkimine kogutud tõendeid arvestades võimalik väärteoprotokollis toodud kuupäevadel 27.-28.04.2023, kuivõrd nii tunnistaja kui menetlusaluse isiku ütluste kohaselt parkisid sõidukid vastassuundades ja sellisel juhul ei ole parklast välja sõites või seal manööverdades võimalik etteheidetud kahjustuste tekitamine. Arvestades ekspertiisiaktis toodud seisukohta pidanuks mõlemad sõidukid olema pargitud esiosaga maja suunas ning sellisel juhul oleks kaebuse esitaja oma sõiduki parema külje tagaosaga saanud riivata tunnistaja sõiduki esimest vasakut nurka vaid juhul, kui ta kas tagurdas tunnistaja sõiduki eest pöörates parkimiskohale või sõitis parkimiskohalt välja, pöörates samal ajal paremale. Kogutud tõendid välistavad sellise võimaluse ja üheselt on tõendatud, et kaebuse esitaja parkis tagaosaga maja poole, mistõttu jäi sõiduki parem külg teisele poole, mitte tunnistaja sõiduki poole ning parkimiskohalt välja tagurdades ei saanud kaebuse esitaja oma sõiduki parempoolse küljega tunnistaja sõidukiga kokkupuutesse minna. Seega ei ole ekspertiisiakti uurimuslikus osas märgitud tingimus sõidukite asetsuse kohta täidetud ning kohtu arvates selline asjaolu välistab kokkupõrke võimaluse vaidlusaluste sõidukite vahel. Muid võimalusi kokkupõrke toimumise kohta ekspertiisiaktist ei nähtu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et väärteoprotokollis näidatud ajavahemiku jooksul oleks kaebuse esitaja parkinud samale parkimiskohale oma sõidukit teistpidi, s.o esiosaga maja poole. Isikuliste tõendiallikate kohaselt parkis kaebuse esitaja sõiduki tagaosaga maja poole ja hommikul sõitis sealt ära ning vahepeal oma sõidukit sinna ei parkinud ja õhtul parkis oma sõiduki tavapärasesse kohta, s.o maja juurde akna alla. Tunnistaja V. M avastas kokkupõrke 8 jälje hommikul kell 10.00 ajal, kuid see asjaolu ei tähenda seda, et see jälg oli tekkinud just väärteoprotokollis märgitud ajavahemikul, vaid see jälg võis seal olla oluliselt varem, ka päevi varem ning jälje avastamise aega ei saa siduda jälje tekitamise võimaliku ajaga. Seega pidi selline kokkupuude toimuma mõnel muul ajal, kuid mitte väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal. Kuivõrd kohus ei saa vastavalt VTMS § 87 sätetele väärteoprotokolli piiridest väljuda, peab kohus kaebemenetluses piirduma väärteoprotokollis märgitud süüdistuse piiridega ja seda ka väärteo toimepanemise aja osas kui väärteo toimepanemise aeg on väärteoprotokollis ära näidatud. Seega kuivõrd kohus leiab, et antud juhul ei ole kaebemenetluses kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, et väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajavahemikul oleks vaidlusalust liiklusõnnetust toimunud, ei saanud Jüri Müntel rikkuda ka liiklusõnnetusest teatamise kohustust, ehk ta ei saanud rikkuda LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 tulenevaid kohustusi ja ega toime panna LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu, kuivõrd LS § 236 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemiseks peab süüdlane eelnevalt toime panema LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo. Kuna kohus ei ole menetlusaluse isiku käitumises tuvastanud LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo tunnuseid, ei saa kohus sedastada menetlusaluse isiku käitumises ka LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo tunnuseid. Samuti nõustub kohus kaebuses toodud etteheitega, et kohtuvälise menetleja otsus ei vasta VTMS § 74 lg 1 p 8 toodule ehk otsuses ei ole märgitud vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendust. Riigikohus on öelnud, et põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi väärteoprotokollis kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses (VTMS § 110 p-d 1-3) ja vastulause esitamise korral vastulausest tulenevas ulatuses ka kohtuvälise menetleja otsuses (VTMS § 74 lg 1 p 8) (RKKKo 3-1-1-20-15). Väärteomenetluse otsuses on vastulause osas välja toodud, et menetlusalune isik on selle 26.07.2023 esitanud, milles ei nõustu eksperdi arvamusega ning eitab süüteo toimepanemist. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et selline etteheide ei ole põhjendatud ja vastulause sisu vaadates ei ole arusaadav, millega peaks arvestama. Ekspertiisis toodud liiklusõnnetuse kellaaja ja automargi täpsustamise osas kohus nõustub, et antud täpsustused oleksid väheolulised, kuigi väärteootsuses ei ole menetlusaluse isiku sõiduki marki üldse välja toodud, viidatud on vaid registreerimismärgile. Sisuliselt ei ole sõiduki margil ja mudelil liiklusõnnetuse toimumise osas tähtsust kui tegemist ei ole mingi erilise tunnusega, mis saab olla omane vaid kindla autotootja sõiduki margile või mudelile. Antud juhul on kaebuse esitaja ise oma teadmiste piiratuse tõttu esitanud vastuväiteid mudeli osas, mis tegelikkuses oleksid nähtavad ka sõiduki registreerimistunnistusest ja kaebuse esitaja saanuks registreerimistunnistusele kantud andmeid vaadates vältida sellise asjatu etteheite tegemist. Kuid menetlusalune isik on vastulauses selgitanud koos skeemidega, et ekspertiisiaktis toodud järeldus on tema hinnangul ebaõige ning autod asetsesid parkimisalal viisil, et liiklusõnnetus ei olnud võimalik. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et ekspertiis ei viita valele fotole. Kohus leiab, et antud juhul oleks pidanud kohtuväline menetleja põhjendama, miks vastulauses toodud põhjendused sõidukite asetsemise osas ei ole asjakohased, kuivõrd vastulauses välja toodud asjaolu välistas väärteo toimepanemise võimalikkuse. Kohtul on alust arvata, et kui kohtuväline menetleja oleks kogutud tõendeid ja vastulauses märgitut põhjalikumalt analüüsinud ja kogumis hinnanud, ei pruukinuks ta karistamisotsust teha ja ei ole välistatud, et kohtuväline menetleja oleks väärteomenetluse lõpetanud. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebemenetluses kohtule esitatud ja kaebemenetluse käigus kontrollitud tõendite pinnalt saab tulla järeldusele, et kaebuse esitaja Jüri Müntel ei ole eiranud LS § 46 lg 3, § 169 lg 5, § 169 lg 4 p 4, 5 sätestatud kohustusi ja tema käitumises puuduvad LS §

§ 236

lg 1 ettenähtud väärtegude tunnused, mistõttu tuleb esitatud kaebus rahuldada, vaidlustatud otsus täies ulatuses tühistada ja väärteomenetlus LS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Jüri Münteli kaitsja Marek Herm esitas 18.09.2023 kohtuistungil Harju Maakohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks väärteoasjas kogusummas 2856 eurot, kuivõrd kaebuse esitaja 9 taotles kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus, tutvunud esitatud taotlusega, asub alljärgnevale seisukohale. Kohtule esitatud taotlusele on lisatud 18.09.2023 koostatud menetluskulude nimekiri ja arve nr xxxx. Esitatud arve kohaselt on Jüri Müntelil tekkinud maksekohustus summas 2380,50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 476 eurot, s.o kokku 2856 eurot. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole käibemaksukohuslane, taotletakse õigusabikulu hüvitamist summas, mis sisaldab käibemaksu. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast ja arvest nähtuvalt on kaitsja/advokaadibüroo tunnitasu suuruseks 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Vastavalt VTMS § 23 sätetele väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsuse täies ulatuses ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alusel. Seega on VTMS § 23 sätestatud valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise alus olemas. Esitatud dokumentidest tulenevalt on menetlusalune isik valinud endale väärteomenetluses kaitsjaks Attela Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaadi Marek Herm ning menetluskulude nimekirjast ja arvest tulenevalt on menetlusalust isikut nõustatud 14 tunni ulatuses, millest kohtulikul arutamisel 2 tunni ulatuses. Arvestades väärteoasja spetsiifikat ja kaebemenetluse tõttu kestnud menetluse pikkust, mis kokku kestis neli kuud ning kehtivaid õigusteenuse hindu, leiab kohus, et valitud kaitsjale makstava tasu kogusummat võib lugeda mõistliku suurusega tasuks. Kuigi Riigikohus on lugenud mõistliku suurusega tasuks mõningal määral väiksemat tunnitasu suurust, millele lisanduks ka käibemaks, peab kohus käesoleval juhul taotlusest tulenevat tunnitasu siiski mõistlikuks. Eelkõige seetõttu, et aeg on vahepeal edasi läinud ja hinnad muutunud, kuid ka seetõttu, et menetlusalune isik on advokaadibürooga sõlminud kliendilepingu, olles teadlik osutatava õigusteenuse hinnast ning olles teadlik ka sellest, et juhul, kui kaebus jääb tagajärjetuks, jääksid arvest tulenevad õigusabikulud menetlusaluse isiku enda kanda. Seega on menetlusalune isik ise pidanud õigusteenuse hinda ja makstavat tasu mõistliku suurusega tasuks, mistõttu ei saa ka kohus teistsugusele seisukohale asuda. Samas ei nähtu seda, kas menetlusalune isik on, vaatamata arves näidatud maksetähtajale temale osutatud õigusabi eest tasunud või mitte. Kohtule esitatud arve kohaselt on arve koostatud kohtuistungi päeval, s.o 18.09.2023 ning maksetähtajaks oli märgitud 02.10.2023. Seega ka arve esitamise ajal ei olnud arve esitajale teada kui kaua kohtulik arutamine kestab, s.t ei olnud teada ka osutatud õigusabi maksumus, s.o kogu kantud kulu, kuivõrd kohtuistungi ajaline kestvus oli märgitud oletuslikuna, s.t taotluse esitajale ei olnud kohtuliku arutamise ajaline kestvus teada. Ka esitatud taotluses on märgitud, et kõik menetluskulud on kantud väärteoasja menetlemisega, kuid sellisest sõnastusest ei saa järeldada, et need kulud on kantud tasumise mõttes, kuivõrd kogusumma ei olnud teada. Sellest saab järeldada, et vaatamata arves märgitud maksetähtajale, on menetluskulude tasumise kohustus senini täitmata. Kohustuse täitmise korral oleks taotlusele eeldatavasti lisatud ka kohustuse täitmist tõendav maksekorraldus. Selles küsimuses on kohtupraktika seisukohal, et valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamisel ei saa piirduda vaid kaitsealuse poolt juba makstud tasuga ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui kaitsealusel on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (3-1-1-4-14, p 10). Kuigi kohtule ei ole esitatud andmeid õigusteenuse eest tasumise kohta, võib taotlusest üheselt järeldada, et menetlusalusel isikul on vähemalt tekkinud tasu maksmise kohustus. Puutuvalt tasu hüvitamise adressaati saab samuti senise kohtupraktika pinnalt asuda seisukohale, et valitud kaitsjale makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud 10 menetluskulu saab tekkida üksnes kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele, mitte advokaadibüroo pidajale (3-1-1-112-16, p 56). Seega peab menetlusalune isik lahendi jõustumise järgselt ise pöörduma hüvitise saamiseks, esitades oma arvelduskonto numbri, millise alusel hüvitatakse talle ka tekkinud kulu, kuivõrd kohtule esitatud taotluses ei ole märgitud arvelduskontot, millele tuleks kohtuotsuse jõustumisel kaitsjale makstud tasu hüvitada. Eeltoodust tulenevalt peab kohus vajalikuks esitatud taotlus rahuldada ja menetlusalusele isikule Jüri Müntel tuleb tema valitud kaitsja õigusabi eest tehtud kulutused hüvitada täies ulatuses. Kohtule esitatud määrusest nähtuvalt on väärteomenetluse lõpetamise määruse koostanud kohtuvälise menetleja ametnikuks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl ning vastavalt VTMS § 10 lg 1 sätetele osaleb kohtuväline menetleja menetluses ametniku kaudu. Seega on kohtuväliseks menetlejaks Politsei- ja Piirivalveamet kui täidesaatva riigivõimu volitustega asutus VTMS § 9 lg 1 tähenduses, s.t kohtuväliseks menetlejaks on riigieelarvest rahastatav asutus, mistõttu tuleb menetlusalusele isikule hüvitatav õigusabi kulu summas 2865, 00 eurot hüvitada Jüri Müntelile riigieelarve vahenditest. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11