Obsah (6)

§ 1511§ 91§ 90§ 15§ 56§ 47

Väärteoasi nr 4-23-2057 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 06.09.2023.a Harju Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Aime Ivanson Annely Talve Ines Üprus Kaevata

§ 1511

lg 1 järgi Menetlusalune isik Galina Dirmeitene, isikukood 45301090276 Elukoht: xxxx Xxxx, xxxx Istungil osalenud isikud * menetlusalune isik Galina Dirmeitene * kohtuväline menetleja- Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida -Harju politseijaoskonna- esindaja Sergei Dõmša LÕPPOSA Tühistada Põhja prefektuuri Ida- Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 08.06.2023. a otsus väärteoasjas nr 2315,23,003304

§ 1511

lg 1 järgi Galina Dirmeitenele määratud rahatrahvi suuruse osas ja teha uus otsus, kergendades karistust. Mõista Galina Dirmeitenele

§ 1511lg 1 järgi rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.

Rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvelduskontole, kasutades kohtuvälise menetleja otsuses märgitud viitenumbrit. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsus jõustub, kui seitsme päeva jooksul alates otsuse lõpposa kuulutamisest ei ole kohtule teatatud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist. Kaevatav otsus Galina Dirmeitenet karistati

§ 1511

lg 1 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 160 eurot selle eest, et tema 09.05.2023.a kella 11.27 ajal viibides Tallinnas Filtri tee 14 hoidis käes lillekimpu, mis oli seotud Vene Föderatsiooni lipu värvides (sinine-punane-valge), millega eksponeeris avalikult Vene Föderatsiooni ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas, seotud sümbolit neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Sellise tegevusega rikkus Galina Dirmeitene

§ 1511

lg 1 sätestatud õigusnormi ja pani toime

§ 1511lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsusega nõus, leides, et kõik mis temale otsuses omistatakse on vale, peale selle, et tema õde elab perega Prantsusmaal. Kohtuistungil taotles, et tema tegu ei käsitletaks väärteona, kuna tal ei olnud sellist mõtet, et kedagi provotseerida. Lihtsalt valgesse kimpu olid torgatud sinised ja punased lilled. Kohtu seisukoht Tulenevalt VTMS §-st 123 lg - st 2, mis sätestab maakohtu kohustuse arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 1511

kohaselt on väärteona karistatav agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil. Osutatud sätte objektiivne koosseis eeldab järgmiste tunnuste olemasolu:

1. a)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit;
2. b)sellise sümboli avalikku eksponeerimist;
3. c)agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toetamist või õigustamist. Vaidlust ei ole selles, et menetlusalune isik Galina Dirmeitene viibis 09.mail 2023.a Tallinnas Filtri tee 14, s.o kaitseväe kalmistul asuva pronkssõdurina tuntud teises maailmasõjas võidelnud nõukogude sõduritele püstitatud monumendi juures lillekimbuga, milles olid värvid sininepunane-valge. Menetlusalune isik andis kohtuistungil ütlusi, et 09. mail läks mälestusmärgi juurde, ostis lilled hukkunud vanaisa mälestuseks. Näitas telefonis kirjavahetuses õega lillekimpu. Varasematel aastatel on olnud kaasas nelgid, kuid poodides ei olnud neid müügil. Kui ta ei saanud punaseid nelke, soovis, et oleks erk lillekimp. Ta näitas müüjale, millised lilled meeldivad ja müüja pani kimbu kokku. Kaebuse esitaja viitas, et sinist värvi lilled kimbus on sinise ja sirelililla vahepealne värv ja punane ei ole päris sügavpunane värv. Ta ei soovinud värvikombinatsiooniga midagi väljendada. Menetlusalune isik selgitas, et ta ei õigusta tapmist üheltki poolt, aga sellest, mis seal (s.t. Ukrainas) toimub, peavad selgusele jõudma poliitikud. Selgitustes väljendas menetlusalune isik, et 2014. aastal toimus Ukrainas riigipööre, vaatas videot otse-eetris, kus 02.mail 2014-ndal või 2015-ndal aastal Odessas tapeti ja põletati inimesi. Ta ei tea, kes kellele Ukrainas kallale tungis, ei mõista kogu seda olukorda. Kohtuistungil vaadeldud politseiametniku rinnakaamera salvestisega, millest nähtub kuupäev, kellaaeg ning politseiametniku tunnus ja tema isikukood, leiab kinnitust Galina Dirmeitene 2 viibimine 9. mail 2023 kella 11:27 ajal mälestusmärgi juures ja kui Galina Dirmeitene politseiametniku palvel võttis monumendi jalamisel asetatud enda lillekimbu sealt ära ja suundus politseibussi poole, on näha tema käes lillekimpu, milles on lillevärvid valge, sinine ja punane kompaktselt koos. Kohtuistungil avaldati ka menetlusaluse isiku poolt menetlejale edastatud fotod lillekimbust. Kahel fotol on näha lillekimbu ümber pakkepaber ja kolme eri värvi lilled (valged, sinised ja punased) on lillekimbus segamini, st värvid ei ole kompaktselt grupeeritult koos. Seega tuleb kohtul võtta esmalt seisukoht, kas valgetest, sinistest ja punastest lillevärvidest lillekimp on seotud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude või sõjakuritegudega. Ühestki õigusaktist ei ole võimalik leida sümbolite loetelu, mis oleksid konkreetselt seotud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude või sõjakuritegudega toimepanemisega. Nimetatud loetelu puudumine on olnud seadusandja teadlik valik, mida kinnitab karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine ja sellega seonduv vaenutegevus) eelnõu seletuskiri, mille kohaselt seaduseelnõu koostamisel loobuti konkreetse sümboli loetelu andmisest. Eelnõu 585 SE seletuskirjas on seadusandja selgitanud, et muudatus on suuresti ajendatud asjaolust, et Venemaa Föderatsioon on selgelt kasutanud agressiooni toimepanemisel ja selle toetamiseks erinevaid sümboleid, mida on asutud kasutama ka agressioonis mitteosalevate isikute poolt. Agressiooniakti toetamine ja propageerimine normaliseerib raskemaid rahvusvahelise õiguse rikkumisi ning loob toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks. See ohustab rahu ja avalikku korda ning mõjub alandavalt, hirmutavalt ja häirivalt nii raskete kuritegude tõttu vahetult kannatanud inimestele kui ka teistele sõjaohtu tajuvatele isikutele. Sümboli kasutamine loetletud tegude toimepanemisel tähendab, et sümbolit kasutati tegude toimepanija kuuluvuse määratlemiseks, identiteedi kujundamiseks, riigilipuna või -vapina vmt. Seega ei pea sümbolit olema kasutatud vahetult relvastatud jõu kasutamisel. (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0d840298-f8d4-450c-b266-8248ae6ee8c1) Eesti Vabariigi Siseministeeriumi kodulehel on üheselt välja toodud, et Eesti Vabariigis ei aktsepteerita vastuoluliste sümbolite kasutamist, mille kandmine võib viidata sõjategevuse toetamisele. https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/kindelsisejulgeolek/sumbolite-kasutamine. Käesoleval ajal on üldteada, et Ukrainas on käimas sõda ning eelmise aasta veebruaris algas Venemaa poolne täiemahuline rünnak Ukraina vastu. Laialdast meediakajastust on saanud sümbolid „Z“ täht ja Georgi lint. Samas kasutatakse Venemaa Föderatsiooni riigilippu toimepanija kuuluvuse ja indentiteedi määratlemiseks. Seega on kohtu hinnangul Venemaa Föderatsiooni riigilipp ja selle värvikombinatsioon sümbol. Kohus leiab, et iseenesest lillekimp ei ole sümbol. Reguleeritud ei ole milliste lillesortidega või milliste kimpudega minna pronkssõduri juurde mälestama, kuid langenute mälestamist ei tohi kasutada teiste rahvaste või inimeste vastase vaenu ja vägivalla õigustamiseks või õhutamiseks. Venemaa Föderatsiooni sõjalise agressiooni toetamise eksponeerimine Eesti tänavatel ei ole aktsepteeritav. Menetlusaluse isiku poolt edastatud kaks fotot lillekimbust, mille ta edastas vahetult peale ostmist oma õele ja hiljem menetlejale ning kaks fotot, mis tehtud kohtuvälise menetluse käigus ei ole kohtu hinnangul sarnased. Nimelt menetlusaluse isiku poolt edastatud fotodel on lillevärvid segamini, kuid pärast pronkssõduri juurest lahkumist menetleja poolt tehtud fotodel on lilled värvide järgi seatud kompositsiooni selliselt, et on tajutav värvide kombinatsioon valge-sinine-punane. Üldteada olevalt on viimati nimetatud värvide kombinatsioon Venemaa Föderatsiooni riigilipul. Kohtu hinnangul, kui esialgu panigi lillekimbu kokku lillepoe müüja, siis ilmselgelt on lillekimp hiljem ümber sätitud selliselt, et on tajutav Venemaa riigilipu värvide reastus. Menetlusalune isik ei ole avaldanud, et oleks lillekimbu 3 andnud ostmise ja mälestusmärgi juurde asetamise ajal kellelegi teise kätte. Seega lillekimp oli kogu aeg Galina Dirmeitene valduses. Juhul, kui menetlusalusel isikul oli soov hukkunud vanaisa mälestamiseks viia mälestusmärgi juurde lilled, siis piisanuks ka kas üksnes ühevärvilistest või paarist lillevärvist kimbus. Praegusel hetkel on valitud kolme eri värvi lilled, mis hiljem on ka sätitud eelpool nimetatud viisil Eelpool viidatud seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on koosseisupäraseks teoks agressiooniakti (

§ 91

lg 3), genotsiidi (

§ 90

), inimsusevastase kuriteo (

1. ptk
2. jagu) või sõjakuriteo (

1. ptk
2. jagu) toimepanemisel kasutatud sümboli avalik eksponeerimine. Tähtsust ei oma, kas kõnesolevad kuriteod on kohtuotsusega tuvastatud või mitte. Venemaa Föderatsiooni relvajõudude ning sõjalise ja poliitilise juhtkonna tegevused Ukrainas alates 24.02.2022 on Eesti Vabariigi Riigikogu poolt tunnistatud Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks. Selline avaldus on Riigikogu poolt tehtud 21.04.2022.a.(https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-vottis-vastu-avaldusevenemaa-sojakuritegudest-ja-genotsiidist-ukrainas) Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.03.2023 väärteoasjas nr 4-22-3610 koostaud otsuse punktis 10 on selgitatud, et avalikult toimepanduks tuleb lugeda tegu, kui eksponeeritav sümbol tehakse nähtavaks/juurdepääsetavaks kindlaks määramata arvule isikutele (nt avalik internetigrupp) või konkretiseerimata isikutele (nt nimeliste kutseteta koosolek). Nii seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb aga sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega (nt teatud tähendusega kuupäev või ajaline distants mõnest sündmusest), kohta (nt etendus/lavastus või poliitiline demonstratsioon) ja viisi (nt svastika käesidemel või kujutis svastika viskamisest prügikasti). Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal (nt Z-tähe ja Georgi lindi üheselt arusaadav seos Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu). Kõnesoleva väärteokoosseisu seisukohalt ei ole seejuures vahet, kas rahvusvaheline kuritegu, mille toetuseks või õigustuseks sümbolit avalikult eksponeeritakse, on kohtuotsusega tuvastatud või mitte. Arutavas asjas puudub vaidlus, et Galina Dirmeitene viibis lillekimbuga 09.mail 2023.a Tallinnas kaitseväe kalmistul asuva mälestusmärgi juures. Arvestades väärteo toimepanemise aega ja kohta –
3. mai ja „pronkssõduri“ esine, kus sellel päeval viibib tavapärasest rohkem inimesi, siis oli Venemaa riigilipu värvikombinatsiooni kujutav lillekimp kui sümbol nähtavaks tehtud avalikult ja tajutav määramatule hulgale konkretiseerimata isikutele. Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et 9.mail Venemaa Föderatsiooni riigilipu värvidega kompaktseks seotud lillekimp on keskmise mõistliku inimese seisukohast Eesti Vabariigis käsitletav Venemaa agressiooniaktile toetuse avaldamisena neid tegusid toetades ja õigustades. Galina Dirmeitene on ise küll väitnud, et ta ei soovinud sellise värvikombinatsiooniga lillekimbuga midagi väljendada, aga kohus eelnevalt tuvastanud, et Galina Dirmeitene poolt on ostetud lillekimp ümber sätitud selliselt, et on tajutav Venemaa riigilipu värvide kombinatsioon lillekimbus. Galina Dirmeitene leiab, et Ukrainas toimuva osas peavad selguse saama poliitikud, kuid samas viitas Ukrainas 2014.aastal toimunud riigipöördele ja ta ei tea, kes kellele Ukrainas kallale tungis. 4
4. maid on eelkõige venekeelsed inimesed tähistanud kui võidupüha, sest teises maailmasõjas saadi võit inimsusevastaseid kuritegusid toime pannud fašistliku Saksamaa üle. Enamikele eestlastele ja ka paljudele teistele eestimaalastele on aga sügavalt häirivaks ja valusaks mälestuseks Eesti rahva, riigi ja Eesti inimeste vastu suunatud vägivaldsed repressioonid ning kaotused teises maailmasõjas ja sellele järgnenud nõukogude okupatsiooni ajal Vene vägede ja võimu poolt. (ttps://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/kindel-sisejulgeolek/sumbolite-kasutamine) Kohus leiab, et Venemaa Föderatsiooni riigilipu värvides lillekimbu viimine 09.mail pronkssõduri juurde on käsitletav avalikult Ukrainas Vene Föderatsiooni poolt genotsiidi toimepanemise toetamise eksponeerimisena. Venemaa Föderatsiooni sõjategevust Ukrainas tuleb vaieldamatult käsitada

§ 1511objektiivse koosseisu tähenduses rahvusvahelise kuriteona.

Eesti Vabariik on ühemõtteliselt mõistnud hukka Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungi Ukrainasse ja tunnistanud selle rahvusvaheliseks kuriteoks, nimetades seda korduvate poliitiliste avaldustega agressiooniks ja selle käigus Ukraina rahva vastu toimepandud julmusi sõjakuritegudeks ning genotsiidiks (nt Riigikogu

1. aprilli
2. a avaldus „Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas“ 584 AE;
3. oktoobri
4. a avaldus „Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest“ 717 AE). Ka oli karistusseadustiku täiendamine §-ga 1511 suuresti ajendatud Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu ja sellest johtunud soovist piirata selliste sümbolite kasutamist, mis on seostatavad raskete rahvusvahelise õiguse rikkumistega ja loovad toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks. (RKKKo 4-22-3610 p 13) Eelpool viidatud Riigikohtu lahendi punkti 11 kohaselt

§ 1511

sõnastus ei sea mingeid erilisi tingimusi subjektiivse külje osas ning kuivõrd tegemist on väärteoga, piisab

§ 15lg 3 kohaselt süüteo realiseerimiseks ka ettevaatamatusest.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Galina Dirmeitene poolt oli pronkssõduri juurde viimise eesmärgil ostetud lillekimp ümber sätitud selliselt, et Venemaa riigilipu värvikombinatsioon on tajutav keskmisele kõrvaltvaatajale. Sellest saab järeldada, et Galina Dirmeitene tahtis võidupäeval pronkssõduri juures viibivatele isikutele näidata oma toetust Venemaale ja ka Venemaa agressioonile ja sõjakuritegudele Ukrainas. Tavalisel päeval või mõnes teises kohas ei oleks menetlusalusel isikul olnud võimalik seda nii paljudele inimestele nähtavaks teha, kuna just konkreetsel päeval pöörataks sellisele lillekimbule tähelepanu. Kohus leiab, et selliselt tegutsedes pani Galina Dirmeitene väärteo toime kavatsetult, st menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks ja ta kujutas ette, et süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamine on eesmärgi saavutamise tingimuseks. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani toime

§ 1511lg 1 ettenähtud väärteo.

Karistus

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 1511

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 47lg 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. Rahatrahvi keskmine määr praegusel juhul on 150 trahviühikut. Galina Dirmeitenele määrati kohtuvälise menetleja otsusega rahatrahv 40 5 trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni keskmisest määrast alla poole. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas , et tema sissetulekuks on pension umbes 490 eurot kuus, igakuised maksed on üle 100 euro. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et isikule määratud rahatrahv 160 eurot, arvestades isiku sissetulekut, on liiga suur ja palus vähendada määratud karistust. Kohtu hinnangul, arvestades süü suurust, saab Galina Dirmeitenele mõista sanktsiooni alammäära lähedase karistuse. Menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused. Kohus mõistab Galina Dirmeitenele

§ 1511

lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 80 eurot, mis tuleb tasuda edasikaebe tähtaja jooksul. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p

1. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral tehakse motiveeritud otsus avalikult teatavaks hiljemalt 29.09.
2. a kell 13.
3. (digitaalselt allkirjastatud) Aime Ivanson kohtunik 6